Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Vanas Nokias on mul foto Maidanilt 2014. aasta kevadel, kus muude rajatiste sekka oli püsti pandud loosungite torn. Suur sinikollane loosung sellel kuulutas „Любим русских, презираем Путина“ ehk „Armastame venelasi, põlgame Putinit“. Praeguses telefonis on mul värske foto Kiievi raamatupoest Sens, kus kutsutakse ukraina keeles üles venekeelseid raamatuid annetama. Üleskutse all on ära toodud sarkastiline […] Vaata lähemalt ›
53
Veel pole ununenud, kuis ühiskondlik-poliitiliste kirgede pöörises sai erututud kergelt ja kiiresti. Lapsena, kui Lagle Parek ja MRP-AEG alustasid stalinismiohvrite mälestussamba toetusallkirjade kogumist, nakatas patriootiline tuhin, mis vältas võõrvägede väljaviimiseni. Hiljem on esinenud ülekeemist sotsiaalpoliitilistel teemadel, ebavõrdsusele ja kihistumisele mõeldes. Siinsamas veerus olen aastate eest teatanud, et tunnen endas tärkavat juunikommunisti. Ent sügisel, loovisiksuste meeleavalduste […] Vaata lähemalt ›
0
Värske Tallinna linnaarhitekti Andro Männi ajutine kabinet asub linnavalitsuse hoone kõige kõrgemal korrusel. Tillukesest romantilisest katusekambrist avaneb vaade Vabaduse väljakule, keset tuba on töölaud hiiglasliku arvutiekraaniga, millelt linnaarhitekt vestluse alustuseks nädala koosolekute graafikut tutvustab: tööaeg on viimse tunnini reserveeritud, osaliselt isegi ülekattega. Su päevaplaan koosneb hommikust õhtuni kohtumistest, koosolekutest, kokkusaamistest … Millal sa mõtled? Enne […] Vaata lähemalt ›
41
Kui ma Pimedate Ööde filmifestivali alguses sain ühe sõbra ühismeediapostitusest teada, et PÖFFil näidatakse vene filmitegija Boris Gutsi filmi „Kurdid armastajad“1 ja tutvusin väljapandud reklaamimaterjalidega, siis olin ette kindel, et ilma pingete ja konfliktita filmi näitamine ei lähe. Filmi ära vaadanuna olin veendunud, et siit tuleb jama. Enne kui film üldse kinolinale jõudis, palusid seda […] Vaata lähemalt ›
48
Tunamullu pälvis parima dokumentaalfilmi Oscari tänaseks surnud Venemaa staaropositsionääri portree „Navalnõi“1, mille keskmes on Putini režiimi seosed Navalnõi mürgitamisega. Avalikkuse ette tõi need rahvusvaheline organisatsioon Bellingcat eesotsas uuriva ajakirjanduse rokkstaariks nimetatud Hristo Grozeviga, kellest sai sellega üks Putini suuremaid välismaised sihtmärke. Briti lavastaja James Jones räägib dokumentaalfilmis „Vastumürk“2 Venemaa luureteenistuste ja neid uurivate ajakirjanike eluohtlikust [ Vaata lähemalt ›
21
Rootsi keskpanga Nobeli mälestusauhind anti 2024. aastal kolmele USA majandusteadlasele institutsioonide majandusliku mõju uurimise eest. Laureaadid töötavad ülikoolides, kuhu on varemgi palju Nobeli auhindu läinud: Daron Acemoğlu ja Simon Johnson on Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) ning James Robinson Chicago ülikooli professorid. Ükski pole küll sündinud USAs, vaid on sinna jõudnud doktoriõpingute või teadustöö kaudu. Selle aasta […] Vaata lähemalt ›
0
„Iga rahva ja maa majanduslikust tasemest oleneb väga otsustavalt ta poliitiline ja kultuurne areng. Sellepärast on majandusliku arengu tundmaõppimine põhilise tähtsusega, sest ta avastab ja selgitab väga palju nähtusi, mille mõistmine oleks muidu raskendatud.“1 Nõnda juhatati 1937. aastal sisse Eesti majandusajaloo esimene ülevaatlik käsitlus. Kui uskuda seda raamatut, kogeti siinmail esimest korda püsivamat majanduskasvu neli […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Sound Plasma“ 13. ja 14. XI Tallinnas, kunstiline juht Arash Yazdani. Nigela toetuse tõttu oli kontserte kaks. Esimesel kontserdil „Duo Dubois + Zeno Baldi“ kanti ette kolm teost. Milanos ja Pariisis õppinud Carlo Elia Praderio (snd 1993) teos „Diatomee“ (2024, esiettekanne) kirjeldab ränivetikaid (üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid, keda esineb kõikides veekogudes ja ka […] Vaata lähemalt ›
0
Temufi „Wikmani poisid“, autor Jaan Kross, dramaturg Kaisa-Kadi Pilt, lavastaja Peep Maasik, helilooja Martin Aulis, kunstnik Karmo Mende, valguskujundaja Sander Aleks Paavo. Mängivad Raivo E. Tamm, Lauri Kink, Ott Kartau, Silver Kaljula, Peep Maasik ja Elis Järvsoo. Esietendus 5. X Temufi teatrimajas. Midagi sõnulseletamatut toimub praegu meie kõigi silme all Eesti teatris. Maailmarekordilisele 2023. aastale1 […] Vaata lähemalt ›
2
Kadi Estlandi näitus „Menopausal Lido“ Hobusepea galeriis kuni 25. XI 2024. „Milles seisneb tema misogüünia?“ esitas riigikogu liige Raimond Kaljulaid sotsiaalmeedias küsimuse mõni päev pärast Donald Trumpi võitu Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel. Trumpi võidu ühe peamise põhjusena on toodud välja noorte meeste mobiliseerimist (aitäh, Joe Rogan!), kellest suur osa tunneb ennast vaatamata maailma mastaabis eeskujulikele majandusnäitajatele […] Vaata lähemalt ›
29
Väike, aga tegus. Nii võiks iseloomustada Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), mille tegevjuht Marja Unt on üks eesti raamatu 500. aastapäeva sündmuste eestvedajaid. Juubeliaasta tuleb keele- ja kirjanduselus iseäranis rikkalik: programmis on nii konverentse, näitusi kui ka põnevaid eriväljaandeid jm. Ühtlasi koordineerib Marja Unt Tartu tegevust UNESCO kirjanduslinnade võrgustikus, mis samuti peab väikest tähtpäeva. Alates kirjanduslinna tiitli […] Vaata lähemalt ›
3
Romaanidel on ikka kolm allikat: päriselu, kujutlusmäng ja varasemad lood. Näiteks Thomas Mann selgitas „Võlumäele“ tagasi vaadates, et esimese tõuke sai romaan kirjaniku isiklikust kolmenädalasest viibimisest 1912. aastal Davosi sanatooriumis, teiseks ajendas „Võlumäge“ soov anduda mängurõõmule pärast raskemeelse hiigelessee „Apoliitilise inimese tähelepanekud“ lõpetamist ja kolmandaks nimetas ta oma romaani allikana püha Graali legendide traditsiooni. Ka Olga […] Vaata lähemalt ›
0
Kas kiviaeg lõppes, sest leiti pronks? Kas rauaajal polnud vasetooteid enam vaja? Kas aurumasina või arvuti tulekuga visati vask ja raud ajaloo prügikasti? Kas kivisüsi päästis metsad raiumisest ja nafta vaalad rasvaküttide käest? Kas tuul ja tuum säästavad fossiile ahjuajamisest ja päästavad kliima? Vaske ja rauda kasutatakse praegu rohkem kui iial varem, kividest rääkimata. Koos […] Vaata lähemalt ›
15
Juba kümmekond aastat on päikeseenergeetika kõige kiiremini kasvav taastuvenergeetika valdkond. 2023. aastal lisandus maailmas 407 gigavatti (GW) taastuvenergia võimsust, millest 346 GW moodustas päikeseenergeetika, mis ulatus kogumahult 1419 GWni. Ka Eestis ulatusid elektrivõrguga liitunud päikeseelektri tootmisvõimsused 2023. aastal juba üle 800 megavati (MW). Päikesepaneelide rakendamise võimalused üha avarduvad. Näeme neid hoonete fassaadidel ja katustel nii […] Vaata lähemalt ›
54
Tallinna tehnikaülikooli jõuelektroonika uurimisrühm, kuhu kuuluvad lisaks Dmitri Vinnikovile Oleksandr Husev, Andrei Blinov, Andrii Chub jt (kokku on uurimisrühmas 22 inimest), pälvis viimase nelja aasta teadustöö eest riikliku teaduse aastapreemia tehnikateaduste alal. Sellega tunnustati panust energiatõhusate jõuelektroonikasüsteemide uurimisse ja arendamisse. Jõuelektroonikal on maailma energiapöördes keskne roll – see tagab elektertranspordi ja taastuvenergeetika kiire arengu. Ilma […] Vaata lähemalt ›
0
Heli Allik, „Tõnis Vilu tähendus“ (Tõnis Vilu luulekogu „Vana hing. Luuletused 2021–2023“ arvustus, Looming 2024, nr 8) Eero Epner, „Punkti asemel“ (Meelis Friedenthali romaani „Punkti ümber“ arvustus, Looming 2024, nr 7) Pille-Riin Larm, „Kuidas kirjutada nagu Maimu Berg?“ (Maimu Bergi jutukogu „Abitu armastus“ arvustus, Vikerkaar 2024, nr 7-8) Maara Parhomenko, „Kas vaene pastakast läbi sittuv eesti-soome poiss sobib […] Vaata lähemalt ›
79
Eesti juurte tippkeskus, mille meeskonda kuulub ka rühm folkloriste,1 on võtnud sihiks luua rahvastiku ja kultuuri kujunemise valdkondadevaheliste uuringute kaudu terviklikum arusaam sellest, kuidas on siinne kultuur, pärimus ja identiteet omandanud kõikvõimalike keeleliste, rändeliste ja keskkonnategurite koosmõjus oma ainulaadse näo. Alati ei ole küll lõpuni seletatav, mis on millest tingitud, kuid on üsna ilmne, et […] Vaata lähemalt ›
78
Muusikat on igal pool järjest rohkem: kontserdisaalides, ooperimajades ja kultuuriklubides, aga ka argisemas keskkonnas, avalikus ruumis ja kõrvaklappides. Sellises paljususes ja kohati lausa ülekülluses – sealhulgas pelga ruumitäite või vaikuse summutajana – on aga muusika tähendus ja roll taandunud tagaplaanile. Peale muusika kui konkreetsete teoste võib päevast päeva kuulda ka üht muinaslugu muusikast – lugu […] Vaata lähemalt ›
60
1988. aasta maiööl kogen unes veidrat episoodi: sisenen keskkooliaegsesse tualetti, käes kilekott minu enda kehaga. Riputan selle ühe kabiini ukselingi külge, astun ise teise ja sulen ukse. Hetk hiljem siseneb tualetti veel keegi ja küsib: „Kuidas ta küll oma keha niimoodi hoiab? See võib ju viga saada!“ Tõesti, mõtlen hirmunult, keegi võib ju kotile otsa […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti muusika nädal 11. – 15. XI Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis: Jüri Reinvere, Raimo Kangro ja Jaan Räätsa autorikontsert. Eesti muusika nädal toimub alles neljandat korda, kuid on juba tasapisi traditsiooniks kujunemas. See on omanäoline sissevaade eesti muusika arenguloosse ning annab võimaluse tutvuda kodumaise heliloomingu rikkaliku kaleidoskoobiga, tuues ühtlasi sügiskaamosesse helgemaid noote. Festival […] Vaata lähemalt ›
75
Populaarsemad allikad
Külauudised
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
Investor
|
0% |
Sirp
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 16:06
Viimane uuendus: 16:04.
Uudiste reiting uuendatud: 16:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)