Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Niko Luoma näitus „Adagissimo“ galeriis Punctum kuni 8. XII. Kuni 8. detsembrini on galeriis Punctum avatud tuntud Soome kontseptuaalse fotokunstniku Niko Luoma abstraktse fotograafia näitus „Adagissimo“. Väljapaneku pealkiri on itaaliakeelne sõna, mis tähendab ’väga pikaldaselt’, viidates muusika esitamise kiirusele, mis on aeglasem kui aeglane adagio. Viimasel ajal on fotokunstis saanud tähelepanu aina enam lähenemised, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Riia Vene teatri „Gogol. Portree“, Ester Boli näidend Nikolai Gogoli ainetel, lavastaja ja muusikaline kujundaja Juri Butussov, kunstnik Marius Nekrošius. Esietendus 11. V Riia Vene teatri suures saalis. Üks Venemaa praeguse režiimi sünnitatud paradokse avaldub selles, et sealt pagenud teatritipud täiendavad tänuväärselt mitme Euroopa riigi teatripilti. Kui näitlejate liikumist takistab keelebarjäär, siis lavastamise vallas on […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Puhas kuld“ kontsert „Elts ja Beethoveni viies“ 11. X Estonia kontserdisaalis. Aleksandr Melnikov (klaver), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Toivo Tulevi uudisteose „Fireflies vanish, there is nothing more“ ehk „Tulikärbsed haihtuvad, kõik lakkab“ (2024, esiettekanne) ning Johannes Brahmsi ja Ludwig van Beethoveni muusika. jahe allikavesi / tulikärbsed haihtuvad / kõik lakkab […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Londoni Filharmooniaorkester ja Marcel Johannes Kits“ 17. X Estonia kontserdisaalis. Marcel Johannes Kits (tšello), Londoni Filharmooniaorkester, dirigent Santtu-Matias Rouvali. Kavas Mihhail Glinka, Edward Elgari ja Jean Sibeliuse muusika. Kui umbes 50 aastat tagasi ilmusid Melodija firmas heliplaadid, kus esitajana oli märgitud Filharmooniaorkester, siis oldi enam-vähem kindlad, et tegemist oli piraatplaadiga, mis ei olnud ka võimatu. […] Vaata lähemalt ›
109
Viimaste aastate jooksul on keeletehnoloogia hüppeliselt arenenud ja suurte keelemudelite, nagu ChatGPT, tulek on seda suunda tähelepanuväärselt mõjutanud. Varasemalt tegeles keeletehnoloogia mitut laadi ülesannetega ühekaupa ning arendati eraldi lahendusi näiteks masintõlke, küsimustele vastamise, tekstidest kokkuvõtete tegemise, juturobotite, digitaalsete assistentide jmt jaoks. Suured keelemudelid tõid selles osas kaasa murrangu. Ühtäkki olid olemas mudelid, mis suudavad korraga […] Vaata lähemalt ›
0
Vikerraadio programmist on kadunud „Keelesaade“. Just nüüd, kui avalikkus vajaks avaramat vaadet ja süvenemist kogu ühiskonda puudutavate teemade käsitlemisel. Äsja pidasime hõimupäeva, ent pingutusi tuleks ehk teha ka riigikeele kaitsel, kui näiteks Jüvä Sullõv leiab, et „Väikeisil hindäl um hädäste vaia kaidsõt eesti keele iist, miä lajutas naidõ asõmal naidõ maa pääl viil palľo hullõmbahe, […] Vaata lähemalt ›
47
Konverents „Inimene algab sõnast. Ene Mihkelson 80“ 18. – 19. oktoobrini Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Konverentsi korraldasid Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ene Mihkelsoni Selts. Kirjanike ümarlauas „Kas on vaja?“ osalesid Maarja Kangro, Sveta Grigorjeva, Tõnis Vilu ja Tiit Aleksejev, vestlust juhtis Lilli Luuk. Eesti Kirjandusmuuseumis Ene Mihkelsoni mälestuseks korraldatud konverents oli sel aastal eriliselt pidulik ja publikurohke, tähistati kirjaniku 80. sünniaastapäeva […] Vaata lähemalt ›
0
Kui teid peaks tabama kihk Angolasse reisida ja te hakkate internetist otsima informatsiooni selle kauge maa kohta, siis leiate kõigepealt: erakordne kuritegevuse oht ja suur terviserisk. Levinud on vägivaldsed kuriteod, näiteks relvastatud röövid, kallaletungid, autode ärandamine ja mõrvad. Reisides Angolasse, ärge kandke kalleid ehteid ega rõivaid, mis viitavad jõukusele. Kui teid rünnatakse, loovutage kohemaid kogu […] Vaata lähemalt ›
27
Mängufilm „Vari“ (Apollo Film Productions, Taska Film, HansaFilm, Eesti 2024, 94 min), režissöör Jaak Kilmi, stsenarist Indrek Hargla, operaator Mihkel Soe, helilooja Ardo Ran Varres, produtsendid Kristian Taska, Tanel Tatter, Veiko Esken ja Armin Karu. Osades Pääru Oja, Kersti Heinloo, Peeter Tammearu, Andres Mähar, Rain Simmul, Alice Siil, Lena Barbara Luhse, Meelis Rämmeld jt. Eelmisel […] Vaata lähemalt ›
15
Sel suvel toimus Põhja-Makedoonias teine ülemaailmne religioonide alase dialoogi konverents, kus astusid lisaks usundiuurijatele ettekannetega üles ka mitmesuguste usuvormide praktiseerijad. Sellise ülesehitusega püüti luua soodne pinnas valdkonnaülesteks dialoogideks ning anda teadlastele muu hulgas võimalus usundilise kogemuse uute mõõtmete mõistmiseks ja integreerimiseks oma teooriatesse. Ent mõnevõrra uudse suuna võttis dialoog siis, kui mõned teadlastest osalejad jõudsid […] Vaata lähemalt ›
1
Kehataju on keele-eelne kihistus ning kompimine ja propriotseptsioon (oma kehaasendi, keha ruumilise paiknemise ja jäsemete taju) evolutsiooniliselt vanim meel. Nende eest vastutava valgu ja geeni avastasid neuroloogid aga alles XXI sajandil. Tantsuteoreetik Maxine Sheets-Johnstone on arendanud ideed kinesteetilisest mõtlemisest, kus keha tajub ruumi, tempot, vahemaid ning tegeleb tasakaalu, rütmi, täpsuse jt funktsioonidega, luues ka uut […] Vaata lähemalt ›
0
Muusika ja keele seoste üle on läbi ajaloo arutletud üpris palju, näiteks semiootikud, filosoofid ning keele- ja muusikateadlased on praeguseni eri seisukohtadel. Seetõttu ei hakka ma siinses mõtiskluses väitma midagi uut (või vana) selle igikestva arutelu raames, vaid teen väikese ekskursi aega, kui muusika ja keel olid iseäranis rõhutatult teineteisega seotud. Seda enam et selle […] Vaata lähemalt ›
44
Eesti Naislaulu Seltsi 30. aastapäeva pidulik kontsert „Aastatel on tiivad“ 19. X Viimsi Artiumi suures saalis. ENLSi nais- ja neidudekoorid, Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester. Kunstilised juhid Karin Salumäe ja Toomas Voll, visuaalkunstnik Ardo Richter. See on küll täiesti kohatu paralleel, aga korvpalli minnakse vaatama mängu pärast. Ometi on see ikka teine tera, kui korraldajad on pingutanud, […] Vaata lähemalt ›
0
Äratuskell ja lahkamislaud Pahempidi pöördunud küllusesarve põhjas toonklaasist kõrghoone keldrikorrusel kehamälu lahkamislaual heliseb äratuskell ja ma võpatan ärkvele. Äratuskell heliseb, punane kettaga telefon, mille kõla on kuulda riigikogu kõnepuldis, rahvusülikooli ringauditooriumis, õhtustes uudistes, rahakotis ja luuleõhtul. Äratuskell heliseb lapsepõlve pildialbumis, kuulmekäigu kaevandustunnelis, töötukassas, surnukuuris ja raamatukogus. Ma avan silmad energiakülluse tagajärgede umbses ooteruumis, Vaata lähemalt ›
0
Täispikk animafilm „Pöörane robot“ („The Wild Robot“, USA 2024, 102 min), režissöör-stsenarist Chris Sanders, operaator Chris Stover, helilooja Kris Bowers. Osades (hääled): Lupita Nyong’o, Pedro Pascal, Kit Connor, Bill Nighy, Stephanie Hsu, Ving Rhames, Mark Hamill, Catherine O’Hara jt. Metsas jalutades võib aeg-ajalt ikka näha, et keegi on puude alla sokutanud mõne vana roostes külmkapi […] Vaata lähemalt ›
0
„Peal kiri peal“, autorid ja etendajad Keisuke Sugawara ja Shion Yokoo, tehnilised toed Tatsumi Ryusui ja Marko Odar, foto- ja videograaf Kärt Petser. Etendused 12. ja 14. X Viljandi Koidu seltsimajas. „Missugused tegurid mõjutavad inimeste kognitiivseid võimeid?“ küsivad performatiivse installatsiooni „Peal kiri peal“ autorid Keisuke Sugawara ja Shion Yokoo kavalehel, mille majja sisenedes sain. „Ma […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Üle heli“ 17. – 20. X Tallinnas, kunstiline juht Aivar Tõnso. Ajal, mil ka tõsiseltvõetavad ajakirjandusväljaanded vaidlevad, kas kultuuri on liiga palju ja kuidas seda nappide vahendite parema jaotamise eesmärgil koondada, näib marginaalsemate kultuurinähtuste või sündmuste esiletoomine ninatarga upitamisena. Kuid miks peaks elektroonilise helikunsti avangardile pühendatud minifestival olema vähem oluline kui mõni uus ooperi- […] Vaata lähemalt ›
0
„Hullumeelsete märkmed“, idee autor, dramatiseerija, lavakunstnik ja lavastaja Dmitri Krõmov, lava- ja videokunstnik Pjotr Voznessenski, kostüümikunstnik Tatjana Dolmatovskaja. Mängivad Tšulpan Hamatova ja Maksim Suhhanov. Esietendus 18. X Riia filmistuudio paviljonis LED Unit. Keda kohtan? Kui Riia filmistuudio hoovile jõuan, vaatab vastu palju tuttavaid nägusid, keda mäletan Moskva festivali „Kuldne mask/Russian Case“ ajast. Dmitri Krõmovi lavastus […] Vaata lähemalt ›
0
Sõltumatu tantsu festival 26. IX kuni 5. X Sõltumatu Tantsu Laval, Von Krahli teatrikeskuses ja muudes etenduspaikades üle Tallinna. Sõltumatu tantsu festivalil (STF), mille Sõltumatu Tantsu Lava (STL) sel sügisel esmakordselt korraldas, sai kogeda liikumise eri tahke, näha nii lavastusliku kui ka koreograafilise käekirja poolest eriilmelisi lavastusi. Tänuväärne oli ka kunstnikuvestluste ning tantsuvaldkonna päevakajalisi teemasid […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Armastusväärne“ („Elskling“, Norra 2024, 101 min), režissöör-stsenarist Lilja Ingolfsdottir, operaator Øystein Mamen, produtsent Thomas Robsahm. Osades Helga Guren, Oddgeir Thune, Elisabeth Sand, Marte Magnusdotter Solem jt. Hiljuti tuli mul ühe akadeemilise mõtteharjutuse käigus harutada lahti muinasjuttudes ja kultuuris levivaid narratiive, mida oleks aeg muuta. Üks selliseid on disneylik romantiliste lugude lõpp-punkt „ja nii nad […] Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 21:04
Viimane uuendus: 20:56.
Uudiste reiting uuendatud: 20:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)