Eesti teatrirahvas koguneb teisipäeval, 24 septembril kell 9 Stenbocki maja ette avaldama meelt kultuuritöötaja põhipalga külmutamise vastu. Piketi põhjendusena tuuakse asjaolu, et kultuuritöötajate palgad on hoolimata arengukavast ja eesmärkidest igal aastal maha jäänud riigi keskmisest ning kõrgharidusega, spetsiifiliste erialaoskustega inimene peab saama õiglasemat palka. Olgugi, et teatrit Eestis armastatakse ja külastusi on palju (viimasel aastal […] Vaata lähemalt ›
0
21. septembril 2024 on raamatukunstniku, kirjaniku ja karikaturisti Edgar Valteri 95. sünniaastapäev. Selle tähistamiseks pani lastekirjanduse keskus kokku viktoriini, mille lahendamisel saab igaüks panna proovile oma teadmised vanameistri loomingust. Viktoriin on leitav keskuse sotsiaalmeedia kanalitest. Eesti Lastekirjanduse Keskus on käesolevast aastast ka Edgar Valteri pärandvara hoidja ja edasi arendaja. Keskuse direktor Triin Soone: „Meil on […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Ajaloomuuseum avas 20. septembril Tammsaare pargis koostöös Integratsiooni Sihtasutusega kultuuririkkuse aasta raames valminud näituse „Mina, eestlane! Näitus julgetest inimestest“ laiendnäituse. 106 aastat tagasi sätestati Eesti riigi loomistekstis, iseseisvusmanifestis, et siin maal peab lisaks eestlastele olema hea elada ka teistel. Tänaseks on muutunud ka eestlaseks olemine, see ei tähenda vaid sünnijärgset fakti ja põlvkondi tagasi […] Vaata lähemalt ›
0
1. juulil kaitses Eesti kunstiakadeemias doktoritöö „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“* kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul. Siinkohal teeme juttu monumentaalsusest, kunstist ja monumentaalkunstist, nii sellest, mis doktoritöö kaante vahele sai, kui ka sellest, mis ei saanud. Mis on monumentaalkunst, mis monumentaal-dekoratiivkunst? Mis neid ühendab, mis eristab? Monumentaalsus kunstis tähistab minu arusaamist mööda inimeste […] Vaata lähemalt ›
20
Lootus on lõpuks otsuseks saanud. Rahvusraamatukogu saab sisustuse ja Tallinna Kunstihoone remondiraha. Vastupidine oleks olnud ka erakordselt tobe. Poolelioleva konserveerimine ja tühjana hoidmine ning asenduspinnal ajutist teenust pakkudes ootamine on samuti kulu ja vajadust funktsioneerivate asutuste järele ei saa ka tuleviku eelarvetest lihtsalt välja pesta. Rahvajuhtide riigikaitsetuhinas võinuks minna ka halvemini. Kõvast kivist suured hooned […] Vaata lähemalt ›
0
Naistevastane vägivald on ühiskonniti niivõrd normaliseeritud (loe: nähtamatu), et šokeerivaid uudiseid täis meediaruum kahjuks vaevalt enam kedagi üllatab. Naisi pekstakse, naisi vägistatakse, naisi pannakse põlema – ja ometigi näen nendele uudistele oma ühismeedias enamjaolt ikkagi naisi (ja teisi vähemusi) reageerimas valulikult (ja vihaselt). Sestap küsin: mis teil viga on, (cis-)mehed, et te tihti neil teemadel […] Vaata lähemalt ›
38
Mis ühendab Belgia arhitektide kavandatud Balti jaama ootepaviljoni ja Reet Ausi tehtud Eesti olümpiakoondise paraadvormi ning loodust linnas? See, et neid peetakse inetuks ja seetõttu sobimatuks. Selle aasta Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) installatsioonikonkursi võitsid Belgia arhitektid Elisabeth Terrisse de Botton ja Matthieu Brasebin ootepaviljoni kavandiga „Aeg pole raisata“. TABi programmi on alati kuulunud eksperimentaalse installatsiooni püstitamine. […] Vaata lähemalt ›
0
Kõige uuem. – Ehitustehnika wiimane sõna. – Muidugi rauakonstruktsion. – Wähe tööd, wähe materjali. – Ja mis peaasi õhku – õhku, papa, – õhk ei maksa midagi – ühe sõnaga: esimene Eesti pilwelõhkuja – wiiekümne wersta peale ümberringi näha! Eduard Vilde „Pisuhänd“ Rakvere linnaruum on viimasel ajal palju tähelepanu saanud ning on ka põhjust. Kuigi Rakvere volikogus […] Vaata lähemalt ›
0
Pikka aega on ühiskonnas valitsenud väärarusaam, et inspiratsioon ja kannatused käivad justkui kokku. Kunsti ja vaimsete kannatuste seose kohta liigub tänaseni eksitavaid käibetõdesid. Mis mõjutab enim kunstnike vaimset tervist? Kuidas tulevad nad oma probleemidega toime? Kuidas hoida kunsti tegemise ja ülejäänud elu elamise vahel tasakaalu? Adamson-Ericu muuseumis toimunud vestlusringis arutasid ning jagasid oma kogemusi kunstnikud […] Vaata lähemalt ›
30
Kultuur õitseb, ehkki tegijate sissetulek on nutune ja ajakirjanduses võiks kõike rohkem kajastada. Kaelani kultuurielus sees olles olen minagi kritiseerinud kultuuriajakirjandust, kurtnud selle vähesuse ja nõrkuse üle – kuni kirjutasin kultuurimeedia teemal magistritöö. Mu magistritöö „Soome kultuuri asend Eesti meediapildis: kultuuriülekandest kultuurivahetuseni“1 puudutab kitsamalt soome kultuuri kajastamist Eesti meedias, ent kaassaadusena sundis see vaatama Eesti kultuurielu […] Vaata lähemalt ›
3
Öeldakse, et inimese aju areneb 25. eluaastani. Septembri alguses täitus just nii palju tegevusaastaid kirjastusel Tänapäev. Eesti oludes väärikas iga! Jutuajamisest Tänapäeva peatoimetaja Tauno Vahteriga saab aimu, et kirjastus on püsima jäänud just pideva arengu ja kohanemise tõttu ning küllap peab seesugusena vastu ka järgmise veerandsajandi. Hakatuseks väikesest fenomenist. Eesti raamatupoodide müügiedetabelite eesotsas püsib juba veebruarikuust […] Vaata lähemalt ›
66
Tulin Lvivist ja sõitsin Oulusse keskkonnaajaloo maailmakonverentsile. Võtsin õhuhäirete rakendusest piirkonnamäärangu igaks juhuks maha, sest see hakkab häälitsema ka siis, kui telefon vaigistada. Hommikuti on mul siiani mul harjumus vaadata, kus on parajasti õhuhäire. Püüdsin pikkade rongisõitude ajal – Lvivist Varssavisse, Helsingist Oulu ja tagasi – kõik kuidagiviisi enda jaoks kokku võtta. Ukraina kuldne suvi, petlikult vaikne […] Vaata lähemalt ›
0
Ukraina relvajõudude tungimise pärast Venemaale Kurski oblastisse olid lääne poliitikud ilmselgelt hämmingus, sest Venemaa on tuumariik, kelle territooriumist pole pärast Teist maailmasõda keegi lapikestki hõivanud. Lääne reaktsioon oli enam kui vaoshoitud. Hinnangut ei kiirustatud andma ja võeti äraootav seisukoht, teadmata, kuidas Venemaa reageerib. Veel selle aasta juunis teatas Venemaa president Peterburi majandusfoorumil välisajakirjanikega kohtudes, et […] Vaata lähemalt ›
0
Soome-ugri põlisrahvaste hääbumine on levinud troop teadlaste, ühiskonnaaktivistide ja muude kaasatundjate seas. See on läbi aja levinud ja ilmselt tuntuim arusaam väikerahvaste käekäigust. Viimased Venemaa rahvaloendused kinnitavad sama ka arvude keeles. Ajalooline taust Kultuurievolutsionistliku mõtte kohaselt peavad need, kes ei suuda tsivilisatsiooni ja progressi kibedaid vilju alla neelata, välja surema. XIX sajandi teadlased, rännumehed ja […] Vaata lähemalt ›
149
Ema, miks isa ei tule ju koju, kas on ta kaugel veel? Kuidas ta saab läbi tuisu ja raju, kas ei eksi ta teel? Nii luges ikka ema mulle ja vennale lapsepõlves õpitud luuletust, kui ootasime pimedal ööl koju isa, kes 1970ndatel Nigula kaitseala juhatajana oli läinud ohjeldama kudemisajal lõhejõele siirduvate röövpüüdjate tegevust. Ta tuli […] Vaata lähemalt ›
33
Mul on reisides aastate jooksul välja kujunenud omamoodi harjumus – või ehk oleks õigem öelda huvi. Nimelt hoolimata asjaolust, et ma ei ole end oma elus kunagi pidanud usutunnistuselt kristlaseks, meeldib mulle, kui saan sisse astuda mõnda teele jäävasse, eelistatult vanemasse kirikusse. Võimalus istuda korraks kirikupingile ja vaadata ajastuid talletanud, igavikule pühendatud ruumi, kus nüüd […] Vaata lähemalt ›
92
Loora Kaubi isikunäitus „Kuigi tihti tajub ta mingit eredamat valgust“ Draakoni galeriis kuni 28. IX. Aasta viimasel leitsakupäeval jõudsin õhtul Draakoni galeriisse näituse avamisele, kui enamik rahvast oli juubeldavas meeleolus juba Pikale tänavale valgunud. Galeriis oli väljakannatamatult palav ja Loora Kaubi näituse rusuv pimedus ei aidanud meeleolule kaasa – tegin isegi nalja, et kas tuled […] Vaata lähemalt ›
0
Kui raamatukogus jõuab Aadu Musta monograafia järjekord lõpuks minuni, olen hetkeks kahevahel: sedavõrd rasket ja kogukat klotsi on ühes teiste raamatutega pisut palju käe otsas koju vedada. Aga kaasa ma ta siiski võtan ja olen oma otsusega juba esimesel õhtul väga rahul. Lõpuks leian end mõttelt, et kui peaks valima viimastel aastatel välja antud ajalooteoste […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Mina, kapten“ („Io capitano“, Itaalia-Belgia-Prantsusmaa 2023, 121 min), režissöör Matteo Garrone, stsenaristid Massimo Ceccherini, Matteo Garrone, Massimo Gaudioso ja Andrea Tagliaferri, operaator Paolo Carnera, helilooja Andrea Farri. Osades Seydou Sarr, Moustapha Fall, Issaka Sawadogo, Hichem Yacoubi, Doodou Sagna jt. „Mina, kapten“ on Matteo Garrone uus film, mis räägib kahest Senegali teismelisest poisist Seydoust (Seydou […] Vaata lähemalt ›
27
Pärdi päevad 2. – 11. IX Tallinnas ja mujal Eestis, kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Pärdi päevad on ühelt poolt ettearvatavad: Arvo Pärdil on siiski vaid teatud hulk teoseid ning festivalil esinevad kodumaised kollektiividki on enamasti samad. Teiselt poolt on alati põnev kuulata ühe teose erinevaid versioone ning kõrvutada interpretatsioone. Tänavune festival tundus kahe väliskollektiivi ja […] Vaata lähemalt ›
49
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.03.2026 00:08
Viimane uuendus: 00:03.
Uudiste reiting uuendatud: 00:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne