Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri ja Vaba Lava „Totalitaarne romaan“, autor Marius Ivaškevičius, tõlkijad Ilona Martson ja Ene Paaver, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik ja videokujundaja Epp Kubu, kostüümikunstnik Eugen Tamberg, valguskujundaja Priidu Adlas, helilooja ja helikujundaja Hendrik Kaljujärv, operaator Fidelia Randmäe. Mängivad Tõnu Oja, Gert Raudsep, Kristo Viiding, Ester Kuntu, Andres Puustusmaa ja Taavi Teplenkov. Esietendus 21. IX […] Vaata lähemalt ›
0
Vene teatri „Kangelased“, Tom Stoppardi adaptsioon Gérald Sibleyrasi näidendist „Paplid tuules“, tõlkija Pavel Rõžakov, lavastaja ja muusikaline kujundaja Rolandas Atkočiūnas (Leedu), stsenograaf ja kostüümikunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Anton Andrejuk. Mängivad Ģirts Krūmiņš (Läti), Rain Simmul ja Aleksandr Ivaškevitš. Esietendus 10. X Vene teatri väikeses saalis. Prantsuse kirjaniku Gérald Sibleyrasi komöödia „Paplid tuules“ („Le vent des […] Vaata lähemalt ›
56
Uudis, et Lõuna-Korea kirjanik Han Kang on Nobeli kirjandusauhinna laureaat, jõudis minuni ühismeedia vahendusel. Kõigepealt märkasin, et teadet on jaganud paar mu korealasest sõpra, kuid mida aeg edasi, seda enam postitusi lisandus, kuni Han Kangi kuldne pilt tulvas ka tuntud lauljate, näitlejate ja teiste kuulsuste uudisvoos. Silma jäi Han Kangi käe all loovkirjutamist õppinud tudengite […] Vaata lähemalt ›
54
Triinu Meres ei vaja eesti fantaasiakirjanikuna tutvustamist. Ta on julge ja särav teisitimõtlejast autor, keda on saatnud tunnustus ja poolehoid algusest peale. 2011. aastal võitis ta jutuga „Joosta oma varju eest“ Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia korraldatud ulmejutuvõistluse, aja jooksul on nimekaid kirjandusauhindu ja nominatsioone vaid lisandunud. Ka see aasta on osutunud Meresele loominguliselt viljakaks: valminud […] Vaata lähemalt ›
118
Septembris astus Eesti kunstiakadeemia disainiosakonna avatud loengute sarjas üles disainiajaloolane ja kuraator Alexandra Midal. Tema ettekanne pidi kandma pealkirja „Disain ei sünni enam juhuse tahtel“. Enne loengut nimetas ta selle siiski ümber ja tõi ettekandes „Disainiajaloo tume pool“ välja disainiajaloo varjukülgi ja pimekohti. Midal on Genfi kunsti- ja disainiülikooli professor ja Pariisi Ensci-Les Ateliersi kriitilise […] Vaata lähemalt ›
0
Üldjuhul on inimesed harjunud mõtlema lineaarselt. Kuid lineaarne mõtlemine kipub jääma üha enam hätta järjest keerukamas ja komplekssemas maailmas. Sõna „lineaarne“ kirjeldab erilist seost kahe muutuja – sisendi ja väljundi – vahel. Kui seos nende vahel on lineaarne, põhjustab ühe suuruse muutumine kindla suuruse võrra alati ka teise suuruse muutuse mingi kindla suuruse võrra. Kui […] Vaata lähemalt ›
12
Teadus on märksa rohkem kui lihtsalt uute ja oluliste teadmiste hankimine ja nende kommunikeerimine teistele. Pigem on see keerukal maastikul toimiva komplitseeritud ja hapra ökosüsteemi vili, kus osalistel on ääretult erinevad rollid ning mille edukasse toimimisse panustatakse hulk komponente. Vaid paljaste käte ja puhta mõistusega teadus (enam) ei sünni. Sest juba mõtete kirjapanekuks ja kommunikatsiooniks […] Vaata lähemalt ›
0
Alustame valust … Termodünaamika esimene seadus ütleb, et energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ning kandub ühelt kehalt teisele. Et külma ilmaga sooja saada, konverteeritakse meie kliimas näiteks puitu talletatud keemiline energia oksüdatsiooni abil (põletamine) soojusenergiaks. See väljendub õhus leiduvate gaaside aatomite kiiremini võnkumises, mida inimene tunnetab toasoojana. Nii on see […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjanike raamatukogutuur „Sõnaränd“ 7. – 15. X. Tartu- ja Jõgevamaa raamatukogudes käisid Kätlin Kaldmaa, Veronika Kivisilla ja Kai Kask. 8. X kell 21.29. Mida ma küll selga panen? Äsja lubati „Aktuaalses kaameras“ homseks-ülehomseks lõunatuultega saabuvat vihmasadu, seega kingakeste asemel saapad, parem veel botikud, aga kuhu jääb siis elegants? Ja millist outfit’i publik ootab, kas kirjanik olla tähendab pidulikku […] Vaata lähemalt ›
0
Hingedeajal on olnud tavaks end maskeerida ja sanditamas käia. Lähen ise samuti hea meelega mänguga kaasa. Folklooris on maskid sageli seotud rituaalide, pidustuste ja üleminekuriitustega. Mask annab võimaluse oma identiteeti ajutiselt vahetada või varjata, keha sotsiaalsetest normidest vabastada ja käituda viisil, mis tavaolukorras oleks kohatu või ebatavaline – näiteks võõrasse perre sisse astuda ja vigureid teha. […] Vaata lähemalt ›
0
Kaheksa meeskoori kontsert 13. X Estonia kontserdisaalis. Ma ei mäleta, mil Estonia kontserdisaali kassad oleksid enne kontserti sootuks suletud olnud, sest piletid on viimsegi posti taha ammu müüdud, ning et kolm tundi kestnud kontserdi lõppedes seisab publik huilates püsti, nõuab lisapalu ja keeldub koju minemast. Nii see aga oli Eesti Meestelaulu Seltsi (EMLS) 35. aastapäeva […] Vaata lähemalt ›
81
Plaadiesitluskontsert „Mart Saar – maailmapilguga rabalaulik“. 13. X Arvo Pärdi Keskuses. Arete Kerge (sopran), Iris Oja (metsosopran), Kadri-Ann Sumera (klaver), Riina Roose (vahetekstid). Mart Saare loomingust moodustavad suure osa koorilaulud, mistõttu teatakse teda eelkõige kooriheliloojana. Ometi on ta kirjutanud arvestataval hulgal ka soololaule ja klaveripalu. Kadri-Ann Sumera ja Iris Oja on enda õlule võtnud ülesande […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Meie Tartu“ Tartu linnamuuseumis. Kuraatorid Maria Usk ja Robert Varik, Sisu loomisesse panustasid Risto Lehiste, Ilona Piirimägi, Lauri Räpp, Ants Siim, Asko Altsoo, Taavi Leppimann, Danil Taro (Sänk) ja paljud tartlased. Teostajad Motor, Blueray, Dada, Salibar, Pult Expo, Ö Stuudio, Hildegard Reimann jpt. Avatud kuni 31. XII 2027. Tartu linnamuuseumi näitusel „Minu Tartu“ on loodud Tartu […] Vaata lähemalt ›
0
Jüri Kermiku isikunäitus „Teine tapp“. Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 1. XII 2024. Kui suvel Saaremaal Sõrves esivanemate talukohta vaatamas käisin, ei leidnud ma vundamenti enam tihnikust üles. Sõja poolt minema pühitud, looduse poolt üle võetud, kuskil seljaajus siiski alles. Vundament võsas olekski nagu eestlase pärisosa, sest ehkki minevik võis tunduda lootusetu, terendab võsast vastu […] Vaata lähemalt ›
32
Kaur Riismaa „Enne pattu ja roboteid“ pole pealkirjast hoolimata miski, mida soovitaksin kellelegi ulmeraamatuna. Selleks on teos liiga mänguline: sisuline metafoorsus seguneb liialt vormilisega ses pöörases pillerkaaris. Siiski leiab sealt mitu teadusulmele omast motiivi, mida tasub vaatluse alla võtta, nii selleks, et näidata, mil moel Riismaa on panustanud vastavate nähtuste paradigmadele, kui ka selleks, et illustreerida […] Vaata lähemalt ›
168
Mängufilm „Norija“ („Scrapper“, Suurbritannia 2023, 84 min), režissöör-stsenarist Charlotte Regan, operaator Molly Manning Walker, helilooja Patrick Jonsson. Osades Lola Campbell, Harris Dickinson, Alin Uzun, Laura Aikman, Ambreen Razia jt. Briti sotsiaalrealismi ajalugu kinolinal on pikk. Kuigi alamžanri juured ulatuvad veel kaugemale, vähemasti 1940. aastatesse ja legendaarse Carol Reedi filmideni, seostatakse seda kõige sagedamini selliste lavastajatega […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Meie Tartu“ Tartu linnamuuseumis. Kuraatorid Maria Usk ja Robert Varik, Sisu loomisse on panustanud Risto Lehiste, Ilona Piirimägi, Lauri Räpp, Ants Siim, Asko Altsoo, Taavi Leppimann, Danil Taro (Sänk) ja paljud tartlased. Teostajad Motor, Blueray, Dada, Salibar, Pult Expo, Ö Stuudio, Hildegard Reimann jpt. Avatud kuni 31. XII 2027. Linna uurimises kasutatakse poorsuse mõistet. […] Vaata lähemalt ›
0
Manalateele on lahkunud eesti süntaksiuurimise grand old man, Tartu ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt. Mati Erelt sündis ja kasvas Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna XX keskkooli, õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis, suundus aga peatselt Tartu ülikooli õppima eesti filoloogiat. Õpingute ajal liitus ta Huno Rätsepa generatiivse grammatika grupiga, mis tõi siinsesse keeleuurimisse rahvusvahelise keeleteaduse uued suunad. Erelti teadushuvi […] Vaata lähemalt ›
18
Esiküljel helilooja Tõnu Kõrvits. Foto Piia Ruber. Kaur Riismaa „Enne pattu ja roboteid“ kaheksa meeskoori kontsert plaadiesitluskontsert „Mart Saar – maailmapilguga rabalaulik“ näitus „Meie Tartu“ näitus „Meie Tartu“ Jüri Kermiku isikunäitus „Teine tapp“ mängufilm „Norija“ In memoriam Mati Erelt Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 19. oktoobril korraldab Eesti Kultuuriseltside Ühendus koostöös partneritega üle-eestilise avatud kultuuriseltside päeva. Sündmuse eesmärk on Kultuuririkkuse aasta raames laiemalt tutvustada Eestis tegutsevaid kultuuriseltse, nende tegevust ja rolli ühiskonnas. Sellel päeval avavad üle Eesti oma uksed ja ootavad külalisi mitukümmend seltsi, kelle asukoha, tegevuste ja lahtiolekuaegade kohta leiavad huvilised info kaardirakendusest avatud kultuuriseltside päev 2024. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Põhjarannik
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 22:16
Viimane uuendus: 22:14.
Uudiste reiting uuendatud: 22:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)