Puhkusest on sügise hakul ikka tore mõelda. Kurbmagus mälestus: selleks korraks siis jälle tehtud ja kes teab, millal jälle saab. Vaim peaks kõiksugu ees ootavateks vintsutusteks virge olema ja keha lõputust rassimisest uuesti turgutatud. Aga kas see on ikka kõik nii lihtne? Üks õige puhkus tähendab lõpuks ikka pidevat keha ja vaimu võitlust. Algab see […] Vaata lähemalt ›
0
Ugala teatri „Me peale ülalt jälle paistsid tähed“, autor Roos Lisette Parmas (Dante Alighieri poeemi „Jumalik komöödia“ ainetel), alusteose tõlkijad Harald Rajamets, Ilmar Vene ja Ülar Ploom, lavastaja Ringo Ramul, kunstnik Arthur Arula, helilooja ja muusikaline kujundaja Lauri Lüdimois, valguskujundajad Mari-Riin Paavo ja Laura Maria Mäits. Mängivad Jass Kalev Mäe, Janek Vadi, Tanel Ingi, Maarja […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Kunstihoone on eesti kunstiväljal ülimalt oluline asutus, kus on aegade jooksul tehtud mitmeid märgilisi näitusi. Hoone seisukord ei lasknud seal enam kunsti näidata ning nõnda koliti 2022. aastal ajutiselt Lasnamäele. Nüüd on aga tulekul institutsiooni 90. sünnipäev. Läheneva tähtpäeva puhul vastab küsimustele kunstiasutuse juht Paul Aguraiuja. 15. septembril saab Kunstihoone 90. Palju õnne! Tegutsete […] Vaata lähemalt ›
8
Näitus „Koht öö ja päeva vahel“ Tallinna linnagaleriis kuni 17. XI, kuraator Birgit Arop. Tallinna linnagalerii näitusel „Koht öö ja päeva vahel“ on kokku saanud kolm väga eriilmelist naiskunstnikku: Ann Pajuväli, Saskia Fischer ning Sirje Runge. Väljapanek on mannavahune ruum, täis mõtteid ja visioone, isetuid ja isiklikke hetki, päeva ja öö vaheala müstilisust ja viljakust. Näituse […] Vaata lähemalt ›
21
Suve hakul ilmunud „Nõmme novellid“ äratas minus kui elupõlises nõmmekas kohe huvi, seda enam et Juta Kivimäe esikromaan „Suur tuba“1 (2021) on väga nauditav. Ei juhtu just tihti, et kunstiteadlane avaldab ühtäkki oma 70. sünnipäevaks suurepärase kirjandusteose ja paar aastat hiljem teisegi – romaani novellides. Kas Eestis selliseid juhtumeid rohkem ongi? Kui filigraanse miljöökujutusega tähelepanu äratanud „Suur […] Vaata lähemalt ›
72
Kontsert „Oboemängija-multiinstrumentalist Olev Ainomäe 70“ 8. IX Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Olev Ainomäe (oboe, dudukk, pommer, šalmei, krummhorn), Andres Mustonen (viiul), Tõnis Kaumann (vokaal, löökpillid), Riho Ridbeck (vokaal, löökpillid), Annemari Ainomäe (viiul), Johanna Marie Kork (viiul), Angelica Robert (vioola), Imre Eenma (gamba), Andreas Lend (tšello), Robert Staak (lauto), Taavo Remmel (kontrabass), Tõnis Kuurme (dulcian, sopran-rauschpfeife), Lembit Orgse (süntesaator) […] Vaata lähemalt ›
3
Sõltumatu Tantsu Lava (STL) korraldab 26. septembrist kuni 5. oktoobrini Tallinnas Telliskivi loomelinnakus esmakordselt rahvusvahelise Sõltumatu tantsu festivali (STF), kus etendub üle 20 lavastuse Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist, Ungarist, Saksamaalt, Islandist, Luksemburgist, Ukrainast, Eestist jm. Mis eesmärke silmas pidades see festival korraldatakse? Plaan korraldada rahvusvaheline nüüdistantsufestival on meil meeles mõlkunud juba mõnda aega, ent viimasel aastal […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel režissöör Liina Triškina-Vanhatalo. Foto Piia Ruber Juta Kivimäe „Nõmme novellid“ kontsert „Oboemängija-multiinstrumentalist Olev Ainomäe 70“ Pealelend. Paul Aguraiuja, Tallinna Kunstihoone juht näitus „Koht öö ja päeva vahel“ Ugala teatri „Me peale ülalt jälle paistsid tähed“ Pealelend. Triinu Aron, Sõltumatu tantsu festivali juht Vaata lähemalt ›
0
„Vabastav nutt“, Liina Triškina-Vanhataloga vestles Kaspar Viilup Kata Anna Váró, „Veneetsia filmifestivalil kohtub kunst meelelahutusega“ Vestlusring „Disaini disainides“ Mattias Malk vestles arhitekt Jonas Jankega Kaisa Maasik, „Elu tahab Kunstihoones edasi minna“ Uno Veismann, „Kosmoses uuele ringile. Kasutusele võetakse Kuu!“ Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Tehisaru ja laste näokuvade suuräri“ Joosep Susi, Agnes Neier, „Suitsu nurk XXVI. Jüri Talveti „11. septembril 2001 Salzburgi hotellit Vaata lähemalt ›
0
Esimene panarktiline koostööfilm Jäämere ääres elavate inuittide vahel, mis näitab neile osaks saanud ülekohut. „Ma sündisin Gröönimaal, kus mind koloniseerisid taanlased, siis kolisin Kanada Arktikasse ja jälle kordus sama – seekord tegid seda kanadalased. Meie ajalugu on kirjutanud võõrad. Mina tahan ise kirjutada oma rahva ajalugu,” ütleb dokumentaalfilmi „Kahe koloniaalvõimu all” peategelane Aaju Peter. Taani […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 13.09. kell 18.00 avab Läti päritolu kunstnik Madara Keidža A-Galerii seifis isikunäituse „Birzt asaras“.* Läti ehtekunstniku Madara Keidža installatsioon BIRZT ASARAS on emotsionaalne uurimus iidsetest ning sügavatest seostest inimkeha, looduse ja jumaliku vahel. Näitus, kui rännak eheteni, mis ületavad pelgalt kaunistustava piire – olles pigem pärandit austavad ja mälestusi hoidvad pühad anumad. Baltikumis levinud […] Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe septembrinumbris saab lugeda soost, seksist ja emadusest. Helena Aadli vestleb lavastuses “Siinpool sood” osalenud drag-kunstnikega. Kunstnikepaar Jüri ja Terje Ojaver avavad Sabine Ummelasele ja fotograaf Elo Vahtrikule oma Laulasmaa ateljee uksed. Henri Kõiv kirjutab rohekasvu müüdist, Priit-Kalev Parts seksivaenulikust bürokraatiast, Kristina Birk-Vellemaa seksuaalsest nõusolekust, Kaarin Kivirähk emadusega seotud ühiskondlikest ootustest, Ann-Katriin Kelder Tallinna alternatiivklubide […] Vaata lähemalt ›
0
Tarbekunstigalerii „Kunstiaken“ näituseaknal on graafik Viive Noore näitus „Unenägude aed“ Viive Noore sõnul on loomingut mitut sorti ning tema näituste vahel ei ole selget piiri – sujuvalt läheb üks teema teiseks üle. Unenägu, unelm, unistus – kõik need sõnad kannavad kunstniku jaoks endas salapära, lootust, mingeid vaevu aimatavaid sügavamaid hoovusi. „Nad ei tähenda päris ühte […] Vaata lähemalt ›
0
Orest ja Jaana Kormašov “Jäljed…” 31.08 – 13.10 Orest ja Jaana Kormašov avasid Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis ühisnäituse “Jäljed”, kus on eksponeeritud valik kunstnikepaari viimase 10 aasta töid. Jälje jätavad inimesed, hetked, paigad ning jälje jätab aeg. Kunstnikud on oma jäljed valanud loomingu erinevatesse vormidesse – Orest maalidesse ning Jaana keraamikasse. “Loomingusse on suurima […] Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 8. septembril kell 12.00-21.00 toimub Tallinnas, Tondi asumis Põhja-Eesti Pimedate Ühingu hoovis ja majas (Tondi 8A) heategevuslik kunsti- ja muusikafestival PIME (Pimedate Inimeste Maja Esitlus). Festival seob kokku muusika, tänavakunsti ning pimedate ja vaegnägijate kogukonna. Korraldajateks on kunsti- ja värvipood Spekter, Blind Sound muusikastuudio, Põhja-Eesti Pimedate Ühing ning pimedate ja vaegnägijate Terateater. Tänavuse festivali […] Vaata lähemalt ›
0
Kas PISA edu on igale Eesti lapsele kättesaadav? Ei ole, aga oleme paraku selle liiga hilja avastanud, olles kaua olnud PISAst pimestatud. Eesti hariduspoliitikas peaks olemasolevate registrite kasutamine kujunema tavapäraseks ning hariduspoliitilised järeldused ei tohiks jääda toetuma vaid välismaistele ja väikese segmendi põhistele küsitlustele. 1,3miljonilise rahvaarvuga Eesti riik on suutnud end rahvusvahelises PISA testis tippu […] Vaata lähemalt ›
145
Kooliaasta algus tõi haridusteemad oodatult ajakirjanduse tähelepanu keskpunkti. Otsitud ja leitud on nii kangelasi kui ka ohvreid, sest olevat ju eriline aasta, mil viimasedki väheteadlikud immigrandid pidid lõpuks avastama, et elavad Eesti Vabariigis, kus riigikeel ja vastavalt ka koolikeel on eesti keel. Eriolukorra kirjeldamiseks on loodud uusi mõisteidki, näiteks „üleminekukool“. Mõistagi on lõpuks tegutsema ja enda […] Vaata lähemalt ›
0
Kärpehooajal on taas tulnud moodi rääkida vajaduspõhisusest. Milliseid toetusi krokodillid sööma hakkavad, pole veel täpselt teada, aga uudistest on läbi käinud muuhulgas vanematoetuse ülempiiri langetamine, ajutisele töövõimetusele sissetulekupõhise lae kehtestamine, kõrghariduse osaliselt tasuliseks muutmine ning kaugemas perspektiivis ka universaalsete lastetoetuste kaotamine. See lähenemine on mõistetav. Sotsiaaltoetuste kärpimine sobib hästi paremerakondadele, kes eelistavad seda maksubaasi laiendamise Vaata lähemalt ›
0
Paljusid heliloojaid (vähemalt neid, kes muusikat noodistavad) on tabanud šokk, sest noodistustarkvara Finale arendamine ja tugiteenuse osutamine lõpetatakse. Finale ei ole muidugi ainuke omalaadne, aga paljud heliloojad on seda eelistanud kui omas nišis kõige töökindlamat ja mitmekesisema valikuga, kuigi ehk mitte kõige lihtsamat programmi. 1988. aastal loodud noodistustarkvara Finale hoolde on paljud heliloojad usaldanud kogu […] Vaata lähemalt ›
0
Uue akadeemilise aasta alguses on asjakohane pöörata tähelepanu kõrgharidusele. Pärast 2010ndate kahanemisetrajektoori on sektor paremini stabiliseerunud. Möödas on kõige raskemad kasinuseaastad. Akadeemiliste töötajate ja teadlaste suurem häälekus on kaasa toonud mõningaid tulemusi. Kõrgkoolide ametiühingute hinnangul vajab kõrgharidus nüüd uut kasvuperioodi. Kasv seisneks nii töötajatele kui ka üliõpilastele akadeemilise vabaduse tingimuste loomises. Sektori väiksus tähendab, et […] Vaata lähemalt ›
21
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.03.2026 01:47
Viimane uuendus: 01:26.
Uudiste reiting uuendatud: 01:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)