Sugugi mitte kauges minevikus räsis inimkonda koroonaviirus ja puutusime kõik esimest korda kokku mRNA-põhiste vaktsiinidega. Eesti kompetents on koondunud Tartu ülikooli meditsiini valdkonna RNA bioloogia uurimisgruppi, mida juhib 2020. aastal inaugureeritud molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane. Professor Rebane juhib praegu ka igati tegusat erialaorganisatsiooni, Eesti Inimesegeneetika Ühingut, olles selle president. Ana Rebane: „Pean ennast rohkem teatepulga hoidjaks. Selle ühingu töösse ja arenguss Vaata lähemalt ›
138
Rebeka Žukovitsi ja Marion Selgalli näitus „Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna“ 14. aprillil kell 19 avatakse Tartus Jakobi galeriis Rebeca Žukovitši ja Marion Selgalli installatsioon „Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna“, mis uurib hoole ja hüljatuse temaatikat. Näitus on avatud 19. aprillini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festivali Commute7 raames. Näituse publikuprogrammis on nii kunstnikuvestlus autoritega 19.04 kell 19.00 kui 16.04 kell... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumi esimese aastaraamatu ilmumisest möödub tänavu 100 aastat. Aastaraamat on peegeldanud Eesti etnoloogia arengulugu ja käekäiku väga erinevatel aegadel. Tegemist on kõige kauem ilmunud eestikeelse etnoloogiaväljaandega. 16. aprillil avatakse ERMis sel puhul juubelinäitus, esitletakse aastaraamatu uut, Eesti etnoloogia ja folkloristika ajaloole pühendatud 66. köidet ning tutvustatakse Eesti etnoloogia bibliograafiat. „ERMi aastaraamat talletab omal kombel tervet eesti rahva kujunemislugu. N Vaata lähemalt ›
0
Laupäevast, 12. aprillist on Tartu Kunstimajas avatud kolm uut näitust: suures saalis Ivar Veermäe isikunäitus „Õhetav”, väikeses saalis kunstirühmitus VEDELIK grupinäitus „Vedeliku kiiluvees” ja monumentaalgaleriis Meiu Mündi isikunäitus „Desmurgia”. ***************************************************************************Ivar Veermäe „Õhetav“ / Suur saal / 11.04.–11.05.2025 Näitus keskendub tehnoutopistlikele ideedele, mille kohaselt oleks inimestel teoreetiliselt võimalik kogu maailma kliimasüsteemi ko Vaata lähemalt ›
0
Üle-eelmisel aastal ilmus „Avatud Eesti raamatu“ sarjas üks teos, mis kohalikus kirjasõnas on jäänud tähelepanuta, ent seda kindlasti väärib. Serge Moscovici „Jumalate loomise mehhanismi“ originaal pärineb aastast 1988 ja nõnda võib julgelt ka praegu raamatu üle arutlema asuda. Eesti keeli on siiani ilmunud nii mõnigi kena teos, mis juhatab lugejaid sotsioloogia radadele. Näiteks Enn Kääriku suurepärane õpik „Klassikaline ja nüüdisaegne sotsioloogiline teooria“ (2013). Või ka Norbert Eliase, „Mis on sotsiol Vaata lähemalt ›
8
Tallinna tehnikaülikooli rektoriks kandideerivad Tiit Land ja Tarmo Soomere. Professor Tiit Land on Tallinna tehnikaülikooli rektor, Stockholmi ülikooli nõukogu liige ja Eesti rektorite nõukogu esimees. Akadeemik Tarmo Soomere on tehnikaülikooli rannikutehnika tenuuriprofessor, Eesti maaülikooli nõukogu esimees ja arenguseire keskuse nõukoja esimees. Kuni 25. aprillini tutvustavad kandidaadid end avalikel esinemistel ning kohtumistel töötajate ja tudengitega. Tehnikaülikooli senat annab oma seisukoha rektor Vaata lähemalt ›
0
Jari Järvelä romaani „Ma armastan Eva Brauni“ peategelane Johanna pole just üleliia edukas, pigem selline kuidagimoodi hakkama saaja. Tal on üks pealtnäha kasutu oskus – Johanna valdab vana Sütterlini kirja. Seda kirjaviisi kasutas ka Hitleri kallim Eva Braun, kelle päeviku mõned säilinud leheküljed on kollektsionääride hulgas hinnatud kaup. Nii asub Johanna looma uusi „Brauni vastleitud päevikuid“, et leevendada oma majanduslikku kitsikust. Tal tekib lausa hasart luua päevikutes niisugune Eva Braun,... Vaata lähemalt ›
8
Prantsuse üks stabiilsemalt viljakamaid filmirežissööre François Ozon on lavastanud 28 viimase aasta jooksul 24 täispikka mängufilmi ja veel ka paarkümmend lühifilmi. Lausa imetlusväärne, kuidas ta tõelise kameeleonina kogu aeg värvi vahetab ja žanre endalt maha ajab nagu ussinaha, et selle alt kooruks välja midagi täiesti teistsugust. Sealjuures ei mineta ta kunagi isikupärast ozonlikkust, mis kumab ühtviisi läbi tema õudusfilmidest, draamadest ja komöödiatest. Seni viimases, mullu sügisel San Sebastiáni f Vaata lähemalt ›
3
Koos aasta seni kõige soojema päeva saabumisega on festivali avapäeval, neljapäeval, Telliskivi kvartalis ja mujal Balti jaama ümbruses juba hommikupoolikust saati märgata tänavaelu kihamist: mitmel pool mängib väliruumis tavapärasest erinev muusika, päikeseprille ja moodsaid peakatteid kandvad inimesed istuvad hulgakaupa välikohvikutes või jalutavad niisama ringi, kõikjal on kuulda laias valikus võõrkeeli. Elav, jalakäijarohke, kõikjale lähemale kutsuv ja arvukaid võimalusi pakkuv tänavapilt, mis jääb ürit Vaata lähemalt ›
0
Justyna Dziedziejko ja Magdalena Wnękiga, poola maastikuarhitektidega büroost Toposcape, viis mind kokku USA superstaar Taylor Swift. Sõitsime nimelt abikaasaga eelmise aasta suvel Varssavisse, et tütar ja tema sõbrannad kontserdile viia. Kui see tehtud, tuli välja mõelda, kuidas aega surnuks lüüa. Guugeldamise ja tuhnimise peale jäi silma Varssavi ülestõusu park. Olen Poola pealinnas küll korduvalt käinud, kuid alati on sellega kohtumine olnud veidi suvaline. Ma ei ole õigupoolest pihta saanud, mis... Vaata lähemalt ›
0
Kui rääkisin emale, et kirjutan Sirbi viimase külje riiuliveergu, palus ta seda kuulnuna mul ikka kõigile öelda, et mul on ikkagi päris raamatuid ka. Seega: mul on paberraamatuid ka, aga need ei ole nii huvitavad. Mu raamaturiiul on teiste inimeste riiulitega üsna sarnane. Seal on pooleks teoreetilist ja aimekirjandust, samuti ilukirjandust: väheke luulet, keskmisest rohkem ulmet. Organiseeritud on see suhteliselt suvaliselt ning umbes pooles ulatuses on riiuli sisu üldse kuskile... Vaata lähemalt ›
0
President Kersti Kaljulaid pidas Tallinn Music Week’i (TMW) konverentsil rohkete välisdelegaatide ees sütitava kõne. Ta alustas naljaga, et TMW fookusmaad on tänavu õigusega Ukraina ja Taiwan – mõistetav, sest kui Venemaa saab oma tahtmise, siis saab ka Hiina –, aga Kanada … Ainult Taani on veel puudu! Naerdi. Praegusel segaduse ajal peabki naerma, kuidas muidu. Tänavusel TMW-l käsitleti palju ebamugavaid teemasid. Kuidas saada hakkama ajal, kus kõik senised liitlassuhted ei... Vaata lähemalt ›
0
Mõne nädala eest sai teatavaks, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) leiab, et nende hooneid ei tohi pildistada ja filmida. Põhjenduseks on ikka see „muutunud julgeolekuolukord“, mille alla saab paigutada vajalikud, ent võimuliialdustest tiined piirangud ning suisa demagoogia. Nagu koroona-aastatelgi, soovitakse taas kärpida tegevust avalikus ruumis „turvalisuse ja isikute õiguste tagamiseks“. Antud juhul teeb olukorra naeruväärseks teatav annus naiivsust. PPA füüsilise turbe teenuse juhtivametnik Jaak Luk Vaata lähemalt ›
8
Zody Burke, kes on varasemalt silma paistnud suuremõõtmeliste skulptuuride poolest (grupinäitus „Entroopia kadalipp“ EKA galeriis, 2023 ning „TASE’24“ lõputööde näitus Tallinna Kunstihoones, 2024) tõukub oma töödes tihtipeale mütoloogiast ning oma ameerika identiteedist. Ka tema hiljuti avatud isikunäitus Hobusepea galeriis pole erand, ehkki seekord on kunstnik inspiratsiooni saanud Jorge Luis Borgeselt. Kirjaniku 1947. aastal ilmunud lühijutust „Asterioni maja“ on võetud näituse pealkiri ning ka väljapanek Vaata lähemalt ›
2
Jüri Talveti tähtsus eesti kirjandusloos on vaieldamatu. Tõlkijana on Talvet vahendanud hispaania-, portugali-, katalaani- ja ingliskeelset luulet. Poeedi ja võrdleva kirjandusteadlasena on ta üks eesti luule tutvustajaid väljaspool kodumaad ning selle paigutajaid maailmakirjandusse. Talveti luulekäsitlustes on nii laia mõõdet kui ka sügavust. Seega on austus ja teatav aukartus Talveti luule ees loomulik. Tema luule ligitõmbavalt lihtne vorm kätkeb tihedat intertekstilist sisu. Tõsi, lugemiselamuseni on või Vaata lähemalt ›
20
Maarja Pärtna „Ülestõusmise serval“ pärjati Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade jagamisel eelmise aasta parimaks luulekoguks. Kuulunud seda otsust evivasse/kaaluvasse žüriisse, mainin siinkohal, et otsus oli ühehäälne. Mis teeb selle luulekogu siis nii eriliseks ja eristuvaks? Esiteks tõik, et Pärtnat tõesti huvitab, mis maailmas me elame ning mis sest maailmast kord saab, kui samaviisi jätkatakse. Raamatust raamatusse on autor järjepidevalt pööranud tähelepanu kliimasoojenemisele n Vaata lähemalt ›
104
Eesti Nüüdismuusika Keskus paikneb Mustpeade majas, mille ülakorrustel tegutseb Tallinna Filharmoonia. Hoone soklikorrusel, diskreetse sissepääsuga Pühavaimu tänavalt, toimetab juba neljandat aastat nüüdismuusika entusiastide kogukond. Praegu ühendab 2021. aastal loodud keskus seitset olulisemat Eesti nüüdismuusika organisatsiooni. Keskus pakub nüüdis- ja eksperimentaalmuusikutele tegutsemisruume, korraldab seminare, töötube ja kontserdisarju, vahendab meie nüüdismuusikat ja -muusikuid rahvusvahelisel kultu Vaata lähemalt ›
0
Märtsi alguse elamustest suure osa hõlmas 7. – 9. märtsini esimest korda Eesti nüüdismuusika keskuses Mustpeade maja keldrikorrusel peetud „HetkFest“ ehk hetkeloomingu festival (eestvedaja Kristjan Kannukene), mis hõlmas eri kunstiliike, sh ka tantsu ja teatrit. Muusika poolelt pakuti võimalust osaleda ka paaris õpitoas, sh ühe kogenuma Euroopa vabaimprovisaatori Maggie Nicolsi omas. Sealt panin kõrva taha nõuande, et mõistusel võib ju olla kümneid keerukaid ideid, aga kõige ausam eneseväljenduse impulss on Vaata lähemalt ›
0
Kohtume emeriitprofessor Marju Lauristiniga mõni nädal enne tema 85. sünnipäeva, keset maailmas pulbitsevaid poliitilisi muutusi, Venemaa-Ukraina sõda ja tehnoloogilist hüperrevolutsiooni, et arutleda, mida tähendab tehisintellekti tulek maailma asjakorraldusele ja inimesele. Kas ujume või upume? Professor tuleb parasjagu üliõpilastele loengut andmast. Võtame tema väikeses kabinetis istet ja Marju kõneleb peaaegu et hinge tõmbamata ja innustunult tund aega järjest, et seejärel minna kinno Oscari-võitjast L Vaata lähemalt ›
26
Cinamoni keti hallatud IMAXi kino sulges Kosmose ruumides oma uksed 2022. aasta kevadel pärast kinoturgu kõvasti räsinud koroonapandeemiat. Muinsuskaitse all olev kinohoone seisis tänavu kevadeni jõude. Siis toimus järsku, ilma fanfaaride ja turunduseta 8. märtsil uue kultuurikeskuse Kosmos avapidu. Vaevu kolm ja pool nädalat hiljem, 3. aprillil, saabus juba teade, et kinohoone omanik Kosmos Invest Kapital OÜ lõpetas ettevõttega Tähesüsteem OÜ üürilepingu. Kolm ja pool nädalat on tõusuks ja languseks... Vaata lähemalt ›
98
Dakar, kus rallit enam ammu ei sõideta, on Lääne-Aafrika kaasaegse kunsti tähtis keskus. Senegal on piirkonnas stabiilsemaid riike. Kuigi postkoloniaalne ajalugu on Atlandi ookeani rannikul olnud kirju, on regiooni riikidel ühisjooni parasjagu ja Läänemere äärest pärit kunstitsurale on seal paljut, millega meie seisu võrrelda. Siinse ja sealse kunsti olukord on mingil moel sarnane: ühine on paine omaenda ja kohaliku identiteedi ning hegemoonilise kunstiilma vahel – et kes me siis siin... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 6 |
Õhtuleht
|
20% 8 |
ERR
|
10% 0 |
Kroonika
|
9% 3 |
Uued uudised
|
9% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.06.2025 08:28
Viimane uuendus: 08:24.
Uudiste reiting uuendatud: 08:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)