Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
„Ma ei pea Gert Raudsepale vastama, ma vaatan fakte.“ Nii teatas peaminister Kristen Michal 17. septembril Vikerraadios. Oma faktide toel andis peaminister mõista, et eesotsas kõige häälekama teatrirahvaga ei ole kultuuritöötajate palgasoovid põhjendatud, kuna tegelikkus on palju ilusam sellest viletsusest, mida palgasoovijad üritavad näidata. Peaministri faktid olid: „Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tõusis viimati 2023. aastal 1400-lt […] Vaata lähemalt ›
54
Disainiauhindade pretendentide näitusel vaatasime naistega nõutult kohe tükk aega lopergusi metallist vigureid, mis osutusid kõrvarõngasteks. Tanel Veenre disainitud, materjaliks Boldi elektritõuks. Tallinna vanalinnast Pika tänava festivalilt jõudsid avalikkuse ette mune kõrva ja rinda ning mulda ja leibagi eheteks vormiva Kristiina Lauritsa looming, kus omakorda oli kasutatud Veenrest järele jäänud kunstkivikilde. Lauritsa taktika mõjub sümpaatsemalt kui […] Vaata lähemalt ›
18
29. augustil avaldas seltskond rahvusvaheliselt tegutsevaid filmiajakirjanikke petitsiooni, kus nõuti suurtelt filmifestivalidelt sekkumist süvenevasse probleemi. Nimelt on viimastel aastatel kõigi suuremate režissööride ja näitlejate ümber tekkinud nähtamatu PR-sein, millest läbimurdmine on järjest keerulisem. Ohtliku löögina vaba (filmi)ajakirjanduse pihta on vastutavad mainekujunduskehad haaranud kogu narratiivi enda kätte ja jälgivad, et planeeritud kavast ei tekiks ühtki kõrvalekallet. […] Vaata lähemalt ›
81
Eesti Kontserdi hooaja avakontsert „Artur Kapp. Oratoorium „Hiiob““ 20. IX Estonia kontserdisaalis. Tuuri Dede (metsosopran), Tamar Nugis (bariton), Raiko Raalik (bass), Ain Anger (bass), Triin Ruubel (viiul), Piret Aidulo (orel), tütarlastekoor Ellerhein (koormeister Ingrid Kõrvits), segakoor Latvija (koormeister Marika Austruma), Eesti Rahvusmeeskoor (koormeister Igor Nikiforov), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi. Eesti Kontserdi hooaja 2024/2025 algus […] Vaata lähemalt ›
46
Rahvusülikooli sajandaks aastapäevaks kavandatud teos ilmus mõningase viivitusega, andes sellega aimu teema mahukusest, keerukusest ja autori põhjalikkusest. Pikaajalisem ainesesse süüvimine tuleb kasuks igale teosele, Erki Tammiksaare „Eestikeelse Tartu ülikooli esimene aastasada“ on selle ilmseks tunnistuseks. Poleks liigselt üle jõu käiv olnud seni ilmunud käsitlused värske pilguga üle vaadata ja sobilik koondada. On ju Tartu ülikool, […] Vaata lähemalt ›
0
Praeguse Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kümneaastane ametiaeg hakkab lõppema ja akadeemikud valivad uue presidendi 9. oktoobril. Senise seisuga pürgib teaduste akadeemia presidendiks kolm kandidaati: akadeemikud Jaak Järv, Maris Laan ja Mart Saarma. Sirp palus presidendikandidaatidel vastata küsimusele „Millised on teie arvates Eesti ees järgneval kümnel aastal seisvad suuremad ülesanded ja kuidas Eesti Teaduste […] Vaata lähemalt ›
8
Praeguse Euroopa Liidu raamprogrammi ja aastate 2024–2027 eelarvestrateegia põhiülesanne on tööstusvõimekuse edendamine ELis nii eraldivõetuna kui ka võrrelduna konkurentidega maailmas. Selgelt kumab läbi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni poliitiline üksmeel, et võtmevaldkondades peab majandusühendusel olema strateegiline pädevus alates intellektuaalomandist kuni tööstustootmise ja tarneahelateni. Selle kõige edendamiseks on vastu võetud Euroopa tööstuskokkulepe,1 mida esitleti veebruaris ja esindatud [… Vaata lähemalt ›
17
Huvitaval kombel oli augustikuises Eestis paralleelselt avatud koguni viis suuremat looduskeskkonna temaatikaga näitust. Eelmise kuu algul oli Kai kunstikeskuses viimaseid päevi avatud merebioloogiast ja kaheksajalgadest inspireeritud näitus „Tsüanookeanid“; EKKMis võis näha turbahõngulist kuraatorinäitust „Sügaval soos – eoste teke“ ning neile lisaks oli Eesti lõunaosas avatud veel kolm Tartu 2024 programmi kuuluvat väljapanekut: tehnoloogiamaigulised grupinäitused „Metsikud bitid“ […] Vaata lähemalt ›
0
Muutused on Eestis tõenäolisemalt poliitilist ja majanduslikku laadi. Maakoor püsib siin paigal ja ilm, ehkki koos aastaaegadega muutuv, on seni vaid aeg-ajalt imelik, andes tulevastest muutustest vaid põgusalt märku. Kuidas on aastatuhandeid elatud pidevate raputuste keskel ja kuidas uued muutused vähendavad iidsetest oskustest õppimist, kirjutab Kariibi mere saarte arheoloog, pärandi ja katastroofi seoste ekspert Andrea […] Vaata lähemalt ›
12
Äsja toimus Malaisias Kuala Lumpuris rahvusvahelise rakenduslingvistika ühingu Association Internationale de Linguistique Appliquée (AILA) 60. tegutsemisaastale pühendatud kongress, kus osales 1300 delegaati rohkem kui 70 riigist. Eesti Rakenduslingvistika Ühing on olnud AILA liige alates 2004. aastast.1 On tähelepanuväärne, et kongress, mis toimus juba 21. korda, jõudis esmakordselt Aasia riiki, mida iseloomustab märkimisväärne keeleline ja kultuuriline […] Vaata lähemalt ›
29
Tahan teadusuudistega kursis olla, sestap vaatan kord aastas läbi mind huvitavate erialade lõputööd. Pole vahest üllatus, et näiteks TTÜ tehnika-alade lõputööde keele kvaliteet on äärmiselt niru juba vähemalt kümnendi. Nüüd tahan maarahvast teavitada asjaolust, et samasse auku on astunud ka meie prestiižikaim ülikool ning tekkinud on täiesti uus õudusžanr. Omi töid indoeuroopa keeltes esitavad tudengid […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti keele kaitsõs – midä ma mõtlõ, ku ma nii ütle? Et eesti kiil tegeligult olõ-õi väiku kiil. Eesti kiil uma milľon kunna imäkiilse kõnõlõjaga um maailma kiili hulgah suurõmbidõ kiili poolõ pääl. Suur inämbüs maailma kohki 7000 keelest ummaq vähämbäq ja kehvembäh saisoh. Eesti kiil sais uma suurusõ ja tugõvusõ poolõst inämb-vähämb sama ria […] Vaata lähemalt ›
3
Mängufilm „Emalõvi“ (Allfilm, Eesti 2024, 100 min), režissöör-stsenarist Liina Triškina-Vanhatalo, operaator Erik Põllumaa, produtsendid Ivo Felt, Guntis Trekteris ja Sebastian Weyland. Osades Teele Piibemann, Katariina Unt, Elina Masing, Ivo Uukkivi, Margo Teder jt. Mul oli selle filmi vastu kõrgendatud huvi. Muidugi on iga Eesti filmi linastumine kultuurisündmus, kuid vanema-lapse suhtekeerised on olnud ka mu enda filmide […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti külastas Eestit Xabiso Vili, luuleprõmmu 2022. aasta maailmameister. Mitmekülgne Vili ei ole pelgalt kirjanik ja lavaartist, vaid ka multimeediakunstnik, produtsent ja ühiskonnaaktivist. Ta on pälvinud oma tegevuse eest mitmeid auhindu, sh Mandela Washingtoni stipendiumi (2024), ning väljaanne Mail & Guardian on tõstnud ta esile kui väljapaistva noore lõuna-aafriklase („200 Young South Africans“, 2022). Loomeinkubaatori Siziintsomi Creations […] Vaata lähemalt ›
0
Kes on kõige woke’im eesti kirjandusilma peal? No eks ikka Gregor Kulla, kulla peenrake! Veel ärksamat kultuuritegelast nooremast generatsioonist on tõesti raske ette kujutada. Eks Kulla ole ise tublisti kaasa aidanud niisuguse määratluse kinnistumiseks – kes muu ikka juhib alatasa nii Sirbis kui ka mujal kultuurikülgedel meie tähelepanu muu hulgas sellele, et naised ja kväärid on kohalikul […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Nagu teile meeldib“, autor William Shakespeare, tõlkija Georg Meri, lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Eugen Tamberg, valguskunstnik Rene Liivamägi, grimmikunstnik Anu Konze, muusikajuht Andrew Lawrence-King, liikumisjuht Eve Mutso, helikujundaja Arbo Maran, lavavõitluse seadja Indrek Sammul. Mängivad Kaspar Velberg, Hele Palumaa, Kristiin Räägel, Laurits Muru, Rain Simmul, Allan Noormets, Andero Ermel, Argo […] Vaata lähemalt ›
0
Alanud on uus õppeaasta, tuhanded noored kulutavad järgmised üheksa kuud usinalt koolipinki, omandavad uusi teadmisi, hängivad kaaslastega ja teevad aeg-ajalt koerustükkegi. Kõige selle juures mängivad olulist rolli koolimajad, kus nende kuude jooksul palju tunde viibitakse. Tänavu südasuvel avalikustati aga haridus- ja teadusministeeriumi tellitud analüüs, mis tõmbas koolimajadele, sealhulgas riigigümnaasiumidele kui haridussüsteemi ühele edukamale ja õnnestunumale […] Vaata lähemalt ›
30
Hiljuti kuulutati välja selle aasta disainiparemik. Seitsmendat korda toimuvale disainiauhindade konkursile laekus tänavu rekordiliselt 370 tööd, välja anti auhinnad 25 kategoorias. Muu hulgas pälvis elukeskkondliku toote kategoorias äramärkimise Triinu Triibmanni ja Diederik Kalesi välivalgusti Tammepuu. Järgnevalt vestleme Un-Like’i bürood vedava Triinu Triibmanniga valgustite disainimisest põhjalikumalt. Kuidas valgusti Tammepuu sündis? Minu poole pöördus maatikuarhitekt Toomas Põld, […] Vaata lähemalt ›
138
Tihti võpatan ennast helikandjalt rääkimas kuuldes. On’s minu hääl tõesti selline: nõrgavõitu, pehme, koguni lapselik?! Olen pikk hallipäine naine, värske vanaema. Mu hääl ja keha otsekui ei kuuluks kokku. Metsa kokkuostjad või Postimehe tellimuse pakkujad lähevad mind kuuldes kohe sina peale üle. Ei, mul pole sinatamise võrdsustava funktsiooni vastu midagi. Küll aga hoiduksin mäkdonaldiseerumise tekitatud […] Vaata lähemalt ›
33
Kuigi Pierre Bayard küsis juba mõnda aega tagasi, kuidas rääkida raamatutest, mida pole lugenud1, on seda laadi pärimine kohane ka muusikakultuuri puhul, sest peale muu on järjest enam kõne all eri stiili muusikat täpsustavad või täiendavad mõisted nagu „uus“ ja „vana“ või „varajane“ ja „hiline“. Neid eritleti põhjalikult mullu sügisel peetud konverentsil „Varajane ja hiline […] Vaata lähemalt ›
30
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.05.2026 01:07
Viimane uuendus: 01:02.
Uudiste reiting uuendatud: 01:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)