Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Maja kapitaalse uuendamisega puututakse elu jooksul kokku ehk ainult mõnel korral. Ettevõtmine on keeruline ja eeldab mitme osalise sujuvat koostööd. Uuringud1 kinnitavad, et majaomanikud vajavad edukaks renoveerimiseks nõuandjat, kellelt pidevalt asjakohast, pädevat ja õiges suunas liikuma panevaid teadmisi saada. Projekti „LIFE IP BuildEST“ raames toimub kolm renoveerimise õpilaborit, mille eesmärk on hoogustada eri tüüpi hoonete […] Vaata lähemalt ›
90
Epp Lankotsa ja Triin Ojari toimetatud „Eesti linnaehituse ajalugu“ on tänuväärne teos, kus esitatud Eesti linnade planeerimise ja ehitamise XX sajandi lugu. Kuigi valdkonda tundvale inimesele on materjal suures osas tuttav, seisneb raamatu väärtus ennekõike niivõrd mahuka valdkonna kokkuvõtmises ühte teosesse, ülevaates Eesti linnadest neid hõlmavalt ja nüanssides. Tallinn on saanud mõistagi kõige rohkem tähelepanu, […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Uue teatri kobarfestival „Hungerburg 2024“ 14 . – 18. VIII Narva-Jõesuus Mereranna puhkekodus. Mulle meeldivad kuurordid. Kui hooaeg on lõppemas ning hotelliteenijadki ei võta end enam ülemäära tõsiselt. Kohe on läbi. Luksushotelli on jäänud ainult need, kel pole kuhugi minna. Poeedid ja hertsoginnad. Narva-Jõesuu on eriline paik, seal polegi nagu hooaeg kunagi lõppenud, vaid […] Vaata lähemalt ›
38
Sel aastal on seoses ühe Eesti märgilisema teadusinstitutsiooniga, Tartu ülikooli Eesti geenivaramuga (EGV) toimunud neli tähtsat sündmust. Veebruaris vahetus geenivaramu juht. Biopanga asutaja ja pikaaegne liider, akadeemik Andres Metspalu andis marssalisaua üle oma õpilasele, epi- ja farmakogenoomika professorile Lili Milanile. Aprillis tähistati geenivaramu asutamise 25. aastapäeva. Ega neid suure rahvusvahelise mõjuulatusega teadusinstitutsioone, mis on iseseisvusperioodil […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis hariduspoliitika keskmes on viimasel kümnendil olnud väiksemate koolide sulgemine ja hariduse andmise koondamine suurematesse keskustesse suurtesse kobarkoolidesse. Seda tegevust on sageli õigustatud majandusliku tõhususe, kvaliteetsema hariduse ja kulude kokkuhoiuga. Soovimatud tagajärjed mõjutavad aga nii hariduse kvaliteeti kui ka paikkondi, kus need koolid asuvad või asusid. Samal ajal on haridussüsteem turupõhine ja läbi põimunud kapitalistlike […] Vaata lähemalt ›
32
Esimese keele omandamist võib kirjeldada sellele kas formaalselt või funktsionaalselt lähenedes.1 Formaalse lähenemise korral on keele omandamise kirjeldamisel aluseks täiskasvanupärane keelesüsteem ning põhiseisukoht, et keelevõime on kaasasündinud ning realiseerub sisendi ehk mingis keeles suhtleva keskkonna olemasolu korral. Kaasasündinud struktuur, mis on keele aluseks, kujutab endast universaalset grammatikat. Generativistide koolkonna uurijad on küll leidnud, et keelematerjal, […] Vaata lähemalt ›
0
Üks viimase aja kõige loetumaid ja tõlgitumaid hispaaniakeelseid raamatuid on ajaloolase ja klassikalise filoloogi Irene Vallejo „Lõpmatus papüürusroos. Raamatute leiutamine antiikmaailmas“, mis jõudis eelmisel aastal Ehte Puhangu tõlkes ka eesti keelde. Vallejo teose rahvusvaheline edulugu on olnud ootamatu, sest antiikkultuurist ja kirjandusest üldsus enamasti innukalt ei arutle. Raamatu eestikeelset väljaannet on jõudnud tunnustada Karl Martin […] Vaata lähemalt ›
0
Filosoofia maailmakongressid said alguse 1900. aastal ning need toimuvad põhimõtteliselt iga viie aasta järel (kui pole pandeemiaid ega muid maailmalõppe). Tänavune kongress oli järjekorras 25. ja toimus Roomas 1. kuni 8. augustini. Ettekandjaid oli nelja ja viie tuhande vahel (kongressil esitleti ka täpset vastuvõetud abstraktide arvu, kuid ma ei suutnud seda internetist leida). Mõistagi jäid […] Vaata lähemalt ›
0
Äsja lõppenud filosoofia maailmakonverentsil, mis toimus 1. – 8. augustini Roomas, leidis aset ümarlaud hiina filosoofia õpetamise teemal. Üks esinejaid oli Geir Sigurðsson, kes on Islandi ülikoolis hiina uuringute ja kultuuridevahelise filosoofia professor ning Euroopa Hiina Filosoofia Ühingu (European Association for Chinese Philosophy, EACP) president. Järgnev tekst on tema sõnavõtu veidi mugandatud versioon. Tsiteeritud hiina […] Vaata lähemalt ›
0
Oxfordi ülikooli Sekyra ja White’i moraalifilosoofia professor Jeff McMahan peab 5. septembril Tartu ülikoolis avaliku loengu „Tapmise eetika Vene-Ukraina sõjas“.* Professor McMahanit intervjueeris Sirbi jaoks A. J. Wendland, Londoni King’s College’i avaliku filosoofia teadur, kes vestles temaga ta teekonnast filosoofia juurde, filosoofia ja relvakonfliktide puutepunktidest, õiglase sõja teooriast ja selle rakendamisest Vene-Ukraina sõja puhul ning […] Vaata lähemalt ›
0
„Kas tuleb siis võit koju või mitte?“ Nüüdseks juba harjumuspäraseks saanud küsimus, millega lõunapoolkera kevade saabudes hakatakse piinama Argentina igavest Nobeli auhinna kandidaati, liigitamatu absurdi viljelejat César Airat. Ladinaameeriklased tavatsevad naljatleda, et Argentina sürrealism tekitas César Aira, kelle loomingust on tänaseks saanud omaette ilukirjandusžanr. Kuna kirjastus Salv andis äsja välja „Tondid“, tundub paslik küünevõrd salapärasuse […] Vaata lähemalt ›
0
See on juba kolmas meeldetuletus. Järjekordne märguandmine, et ma pole ikka veel vastanud ankeedile, mida kutsutakse tagasisideküsimustikuks. Poole aasta eest täitsin sellise ülimalt kiirustades. Peaasi et saaks kaelast ära. Mul oli kama, millise arvu ühe („üldse ei nõustu“) ja seitsme („nõustun täielikult“) vahemikust ma valin ankeedis esitatud väite kohta. Teksti ma ei süüvinud, lihtsalt kerisin […] Vaata lähemalt ›
0
Tõtt-öelda alati ei ütle ikka küll. Aga kui hoopiski küsida, et ütle, millist muusikat sa ei kuula, ja ütlen, kes sa ei ole? Et kui sa ei kuula näiteks metal’it, siis sa pole metalhead, või kui sa ei kuula punki, siis sa pole punkar. Või kui sa ei kuula klassikalist muusikat, siis sa pole snoob? […] Vaata lähemalt ›
0
Maailma kõrgemad mäed vallutas inimene üsna hiljuti. Varem usuti, et mägedetipud on pühad, sest nad on jumalate elupaigad. Jumalaid ei tohtinud ärritada, nendest sõltus inimese heaolu, käekäik ja saatus. Aga usk jumalatesse murenes. Mida enam jumalad taandusid, seda kõrgemale mägedesse inimene tõusis. Viimaste, kõige kõrgemate tippude vallutamise ajaks oli tee jumalatest vaba, ainsaks takistuseks füüsilised […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Viltuse maja saladused“, kuraator Hanna-Liis Kont. Tartu kunstimuuseumis kuni 2. II 2025. Kunstnikud Simon ja Tom Bloor (Suurbritannia), William Forsythe (USA/Saksamaa), Jarõna Ilo (Eesti), Leisure (Kanada), Lundahl & Seitl (Rootsi) ja Jaakko Autio (Soome), Sigrid Viir ja Kristiina Hansen (Eesti). Tartu kunstimuuseumis on kolmel korrusel avatud näitus, mis on kokku toonud rahvusvahelise grupi kunstnikke, […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Mentorprogramm Lift esitleb: Annabel Soode. Taevasse!“ Eesti Kontserdi sarjas „Suveklassika Kadriorus“ 22. VIII Kadrioru lossis. Annabel Soode (sopran), Kärt Ruubel (klaver). Kavas Georg Jakob Salumäe uudisteose „Heinsalu laulud“ esiettekanne ning Richard Wagneri ja Aaron Coplandi muusika. Hilissuvine vokaalkontsert toimus Eesti Kontserdi mentorprogrammi Lift raames. Tegemist on eelmise aasta novembris välja kuulutatud programmiga, kus noored […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Uue teatri kobarfestival „Hungerburg 2024“ 14 . – 18. VIII Narva-Jõesuus Mereranna puhkekodus. Kui teater läheb oma kodumajast 170 kilomeetri kaugusele ja kutsub sinna ka publiku, siis peab selleks olema mingi väga tõsine põhjus. Nii ma mõtlesin, kui kuulsin oktoobris 2023, et Tartu Uus teater korraldab suvel 2024 kunstifestivali Narva-Jõesuus, venekeelsete suvitajate paradiisis. Kellele ja milleks […] Vaata lähemalt ›
0
Ühes 1784. aastal ilmunud ajaleheartiklis väidab autor, et ajavahemikus 600 kuni 1700 hukati kristlikus Euroopas nõiana ei vähem ega rohkem kui 9 442 994 inimest. Teaduslikult mitte millegagi põhjendatud arvutuskäik andis vapustava, lausa šokeeriva tulemuse, mis oma õõvastavusega oli ometi erakordselt intrigeeriv ning keegi ei kippunud seda kohe vaidlustama. Arvu grotesksusest hoolimata (või just selle pärast?) korrati […] Vaata lähemalt ›
2
Snami Project korraldab 7. kuni 9. septembrini Tallinnas „Krymov Fest’i“, millega tähistatakse kõrgelt hinnatud vene lavastaja ja teatrikunstniku Dmitri Krõmovi oktoobris kätte jõudvat 70. sünnipäeva. Minifestivalil näeb kinos Artis Krõmõvi enne Venemaalt lahkumist Moskvas tehtud viimase kahe lavastuse ehk „Mozarti „Don Giovanni“. Peaproovi“ (Pjotr Fomenko meistriklass) ja „Kostiku“ (Puškini-nimeline draamateater) salvestust, mis varustatud eestikeelsete subtiitritega. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti keeles on keeruline leida rikkalikuma sünonüümivaramuga sõna kui „hullumeelne“. Hulluke, otu, totu, tobuke, opakas, pöörane, veidrik, imelik, segane, arutu, tuutu, narrike, maniakk. Nõdrameelne, kuutõbine, pooletoobine, nupust nikastatud, arulage. Suvisel ringsõidul mööda kodumaad võib kohata külahulle, armuhulle, viinahulle ja püstihulle; tänavu näib olevat ka harukordselt viljakas spordihullude aasta. Kes poliit- ja võimuhullude kemplemisest ära väsib, […] Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
Tartu Teataja
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.03.2026 14:52
Viimane uuendus: 14:50.
Uudiste reiting uuendatud: 14:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)