Pariisi olümpiamängud ei ole veel lõpetanud järellainetust meedias ja vähemasti toimetuste veendumuse kohaselt ei tohigi spordi- ja rahupeo ajal atleetide kangelastegude kõrval muudele uudistele ruumi anda. See nende meelest ainult häiriks miljonite fännide keskendumist põhilisele ja ainsale, mis soojendab uhkustunnet oma rahvuse ja riigi üle ka siis, kui oma maa esindajatel ei lähe nii hästi, […] Vaata lähemalt ›
0
8. augustil avaldas Postimees Wall Street Journali artikli „WSJ: Tim Walz vs. J. D. Vance: asepresidendiks pürgijate isiklikud rahakotid erinevad totaalselt“*. Wall Street Journal on ultrakonservatiivse meediamagnaadi Rupert Murdochi impeeriumisse News Corp. kuuluv väljaanne, mille artikleid sama konservatiivses Postimehes innukalt eesti keelde tõlgitakse. Selleks on isegi eraldi veebisait. Näiliselt head ajakirjanduslikku tava järgides kirjutatud artikkel aga […] Vaata lähemalt ›
0
See nähtamatu, vaikne tapja on surmavam kui orkaanid ja üleujutused kokku. Sel puudub tormide purustav jõud, see ei jäta maha kurbloolist vaatepilti ulatuslikust hävitustööst – laastatud või kõrbenud maastikku, purustatud kodusid ja lõhutud teid –, nii nagu teeb seda üleujutus või maastikutulekahju. Seda hiilivat ohtu ei panda enamasti tähelegi, see on nagu pidev vaikne taustamüra. […] Vaata lähemalt ›
17
Näitus „Kügelgenid. Ühe baltisaksa perekonna lugu“, kuraatorid Anne Untera, Matthias Donath, Eike Eckert. Mikkeli muuseumis kuni 29. IX. Vanaonu Gerhardit, toda armastatud portretisti ja tema kaksikvenda, maastikumaalijat Karli mäletavad küllap kõik, kes on baltisaksa kunsti ja seega Kügelgenide perekonnalooga mõnevõrra kursis. Neid käsitletakse enamasti kui esimesi professionaalseid kunstnikke, kes XVIII sajandi lõpus Saksamaalt tulnuna meie […] Vaata lähemalt ›
0
Juulis 1944 suri Capri saarel Tartu ülikoolis õppinud maailmakuulus baltisaksa bioloog ja filosoof, biosemiootika rajaja Jakob von Uexküll. Tema sama aasta augustis Uppsalas sündinud pojapoeg, kes vanaisa auks kannab sama nime, saab tänavu 80aastaseks. Jaan Kross on tema kohta öelnud: „Ise on Jakob von Uexküll ajakirjanik, filatelist, Euroopa-poliitik ja roheline filosoof, aga ennekõike maailmaparandaja par […] Vaata lähemalt ›
0
Venemaa sissetung Ukrainasse on toonud julgeolekumure taas enamiku eurooplaste päevakorda. Mõistagi on eestlased Vene ohust kogu aeg teadlikud olnud ja aastakümneid oma lääneliitlasi hoiatada üritanud. Sellegipoolest ei kuulanud lääneriigid oma Ida-Euroopa liitlasi ega mõistnud ohu tegelikku olemust isegi pärast sissetungi algust. Üks peamisi õppetunde Venemaa sõjast Ukrainas on kohalike ja piirkondlike häälte olulisus julgeoleku mõistmisel. […] Vaata lähemalt ›
0
Oma 576-leheküljelise „elutöö“ (nii ta seda ise nimetab) „Eesti anomaalsete keskkonnanähtuste X-failid“ sissejuhatuse neljal leheküljel sõnastab Igor Volke 25 küsimust, näiteks: „Miks need nähtused esinevad?“, „Kes tekitavad valguskoonuseid, -kiiri ja -kerasid?“, „Kui keegi on võimatul viisil siia sattunud, kas nad on tsiviliseeritud?“, „Mis toimub pärast surma?“. Mitte ühelegi neist veerandsajast küsimusest paks raamat vastust ei […] Vaata lähemalt ›
0
Mootorratas on tuntud Kihnu kultuuri sümbol. Mootorrattaga sõitvat Kihnu rahvarõivais naist on lihtne endale ette kujutada, kui oled kordki saarel käinud. Kihnut võib nimetada mootorrataste saareks, sest marke ja mudeleid leiab sealt sama palju kui kördilt triipe. Levinumad on siiski Iževski tehase toodang ehk kihnupäraselt „issid“ ja Nõukogude Liidu koopia BMW mudelist ehk „emmid“. Sõiduvahendeid […] Vaata lähemalt ›
0
Seoses sürrealismi 100. aastapäevaga toimub Eestis tõeline sürrealistlike näituste paraad. Eesti Rahva Muuseumis on esinduslik näitus Eesti ja Tšehhi sürrealistlikust kunstist „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“. Tartu Kunstimuuseumis saab vaadata Ilmar Malini 100. sünniaastapäevale pühendatud näitust „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“ ning Pallase galeriis näeb samuti Ilmar Malini teoseid näitusel „Ilmar Malin 100. […] Vaata lähemalt ›
52
Eesti loomaõigusliikumine saab 18. augustil 18 aastat vanaks. Just liikumine, sest sellel päeval sai pealtnäha juhuslikult kokku grupp mõneti sarnase maailmavaatega inimesi, kes hakkasid rohujuuretasandil loomaõigusliku aktivismiga tegelema ja kellest said alguse mitmed organisatsioonid ja ettevõtmised. Eks enne seda oli loomaõigustest räägitud küll ja peamiselt just kahes keskkonnas – loomakaitseorganisatsioonides, mis 1990ndatel Eestis taaselustati ja […] Vaata lähemalt ›
92
Birgitta festival 1. – 11. VIII Pirita kloostri varemetes. Traditsioonid on kenad, ent aeg-ajalt teeb neilegi head väikene uuenduskuur, nagu on juhtunud Birgitta festivaliga pärast 2022. aastat, kui selle kunstiliseks juhiks sai Tõnu Kaljuste. Tema juhitud kolm festivali jäävad meelde mitmekesise repertuaariga, kus kõrvuti vana hea klassikaga on saanud kuulda ka põnevat uut, mis ei […] Vaata lähemalt ›
0
Ballett „Aju“ 10. VIII Leigo järvemuusika festivalil. Heliloojad Timo Steiner, Sander Mölder ja Legowelt (Holland), libretistid ajuteadlane Jaan Aru ja Tõnu Õnnepalu, lavastaja-koreograaf Teet Kask, videokunstnik Juho Lähdesmäki (Soome), kunstnik-arhitekt Ülar Mark, valguskunstnik Margus Vaigur, tule- ja maastikukunstnik Tõnu Tamm. Esitajad Legowelt, Sander Mölder ja The Horn Collective, koosseisus Allan Järve (trompet), Jason Hunter (trompet), […] Vaata lähemalt ›
6
Emajõe Suveteatri „Õhud meie vahel“, lavastaja Mihkel Kohava, lavastusdramaturg Kristiina Jalasto, kunstnik Mikk-Artur Ostrov, valguskunstnik Priidu Adlas, muusikaline kujundaja Kymbali Williams, koreograaf Sofia Filippou. Laval Kymbali Williams, Maria Paiste, Sander Roosimägi, Einar Susi ja Sofia Filippou. Esietendus 21. VI Kambja vanas koolimajas. Mihkel Kohava dokumentaalne rännaklavastus „Õhud meie vahel“ Kambja vanas koolimajas sobitub ideaalselt Tartu […] Vaata lähemalt ›
0
Alatskivi lossi „Öö õigus“, autor Toomas Suuman, töötluse autor ja lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart. Mängivad Indrek Saar, Jaan Tristan Kolberg, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg ja Maria Teresa Kalmet, kaastegev Alatskivi rahvatantsurühm Kassikangas. Esietendus 19. VII Alatskivi lossi sõiduhobuste talli sisehoovis. Eesti Teatri Agentuuri kodulehe andmetel koguneb 2024. aasta kolmel suvekuul esietendusi suisa üle kuuekümne. […] Vaata lähemalt ›
9
Homme, 17. augustil peetakse Pärnus neljandat korda kirjandusfestivali. Pärnu publik on kirjandusfestivali väga hästi vastu võtnud: osalejaid on iga aastaga üha rohkem ning meeleolu nii hele ja helge. Pärnusse tullakse nüüd kirjandust nautima kaugemaltki. Uurisin festivali mõtte autorilt ja korraldajalt Merle Jantsonilt, kuidas on see tal õnnestunud. Palun kirjelda pisut olukorda, milles kirjandusfestival neli aastat […] Vaata lähemalt ›
188
Eelmises Sirbis alanud lugu „Kaljo Kiisa paradoksid“ käsitleb Kiisa kui filmilavastaja karjääris ette tulnud kompromisse ning nende olemust ja hinda. Kiisk on tänaseni Eesti kõige viljakam mängufilmirežissöör 17 täispika mängufilmiga. Inimesed, olge valvsad! Eelmise osa lõpus on juttu sellest, et prestiižne näitlejaskond tagas tihti Kaljo Kiisa filmide renomee. Osatäitjate koosseisu kohta öeldu kehtib ka „Jäämineku“ […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Igavene Linnahall“ Eesti arhitektuurimuuseumis avatud kuni 22. IX. Kuraatorid Anna-Liiza Izbaš, Jarmo Kauge ja Grete Tiigiste, kujundajad Koit Randmäe ja Brit Pavelson (Viieline). Juba aastaid ei jäta ma välismaa külalistele ja kolleegidele meie XX sajandi arhitektuuri tutvustamata. Vanalinnu ja taluarhitektuuri näitan muidugi ka, aga uuemad ehitised räägivad nii hästi Eesti lugu. Modernismi ja brutalismi leiab […] Vaata lähemalt ›
0
Suve hakul avati arhitektuurimuuseumis näitus Tallinna linnahallist. Mida uut mereäärse, palju vastakaid arvamusi tekitanud ja tekitava pompoosse maja kohta näituselt teada saab, räägivad kuraatorid Grete Tiigiste, Anna-Liiza Izbaš ja Jarmo Kauge. Alustuseks, mis teid kui näituse kuraatoreid, arhitektuuriteadlasi linnahalli juures paelub? Mis on see, mis teeb sellest majast erakordse arhitektuuriteose? Grete Tiigiste: Mind paelub kogu […] Vaata lähemalt ›
28
Ühismeedia ja ajakirjandus pakuvad sõna- ja mõttevabadusel tuginevat eneseväljenduse kohta. Seega ühisosa on suur. Ometi käib nende institutsioonide vahel juba kümnenditesse veniv sõda tähelepanu, aja ning eriti raha pärast. Lahingute tähtsuse mõistmiseks vaatame pisut nende põhjusi päevakajalise näite varal. Tänavu 6. augustil avaldas ühismeediaplatvormi X (endine Twitter) tegevjuht Linda Yaccarino video,1 milles teatab, et platvorm […] Vaata lähemalt ›
0
Kõige viisakam mõeldav keha oleks selline, mida pole olemas. See ei võtaks bussis istekohta ära, ei jääks tänaval jalgu, ei köhiks teatris, ei tiksuks autoga ummikus, ei tekitaks tualetis saba. Teatris on istekohad küll määratud, sest kuhugi tuleb see keha paigutada. Konverentsil pakutakse juua. Kuid keha olemasolu tuleb siiski maksimaalselt minimeerida: mitte trügida ridade vahelt […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
|
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Lääne Elu
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.03.2026 06:29
Viimane uuendus: 06:22.
Uudiste reiting uuendatud: 06:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)