Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
„Vaimne vägivald trummeldab vastu koduseinu“, Tambet Kaugema vestleb Laura Jaanholdiga Katia Margolis, „Vene demokraadid ja katkine savinõu“ Ülo Mattheus, „Ukraina sõda, lahenduseta loksumine uude maailmakorda“ Karin Bachmann, Mae Köömnemägi, Ülar Mark, „Linnafoorumid Ukrainas. Sõjaaegne rahuplaan“ Kristiina Malm-Olesk muusikakuu kontserdivalikust Tetjana Kasima, „Seikluslik linn“ Kristel Vilbaste, „Kas harrastusteadusel on tulevikku?“ Heldur Sander, „Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel“. Vaata lähemalt ›
0
Henriette Tugi-Nuusberg VASTUPEEGELDUS 1.11.- 26.11.2024 Neljapäeval, 31. oktoobril kell 17.00 avatakse HOP galeriis keraamik Henriette Tugi-Nuusbergi näitus ‘’Vastupeegeldus’’. „Taevad jutustavad Jumalale au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd /Ps.19:2/. Kogu universum on täis loovat jumalikku energiat. Alustades maakera sügavustest ja lõpetades universumi pideva suurenemisega. Jumala loomingut iseloomustab kord, otstarve, täpsus, esteetiline ilu ja suursugusus ning võimsus“. […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 31. oktoobril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis 𝗞𝗮𝗱𝗶 𝗘𝘀𝘁𝗹𝗮𝗻𝗱𝗶 näitus „Menopausal Lido“. Näituse avamisel esineb Nancy Nakamura Räpipunt, mis on oma loomingus kasutanud tekste Kadi Estlandi 2016. aastal ilmunud netikogust „Curriculum Vitt“. Kadi Estland: „Tahtsin kujutada varjatud vägivalda ja misogüüniat, mis on levinud kogu meie kultuuris. Millega me elame nagu mingi pideva haigusega. Mis […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 31. oktoobril kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis 𝗞𝗶𝗹𝗹𝘂 𝗦𝘂𝗸𝗺𝗶𝘁𝗶 näitus „Kõnelused tiigriga“. Avamisel toimub Hello Upani & Killu Sukmiti live-kontsert. Näitus jääb avatuks 23. novembrini 2024. Killu Sukmiti näitus tegeleb feministliku folklooriga muinasjuttudes. Paruness Marie Catherine D’Aulnoy leiutas 17. sajandil termini conte de fée (eesti k haldjajutt) ehk muinasjutt. Esimesed muinasjutud olid feministlik patriarhaadikriitika, […] Vaata lähemalt ›
0
Viimatisel Eesti disainiauhindade jagamise peol pälvis elutööpreemia sisearhitekt ja disainer Mait Summatavet. Tema loomingu hulgas on nii legendaarseid avalike ruumide sisearhitektuuri lahendusi, näitusekujundusi kui ka esemedisaini, peamiselt mööblit ja valgusteid. Töiselt on ta kulgenud uhkeid objekte mööda, alustades oma kujundajateed koos oma aja parimatega. 1965. aastal kaasas toonane kunstinäituste esikujundaja Bruno Tomberg juhendajana ta kursusekaaslase Taevo […] Vaata lähemalt ›
103
Kaks korda aastas inimesi tabav kellakeeramise nuhtlus on jälle käes. Tuttav ja terve igaviku kestnud vaidlus selle toimingu otstarbekuse üle saab korraks elu sisse, et siis jälle lahenduseta raugeda – lepitakse, kohanetakse. Kellakeeramise sunniga Eestis tuletab valitsus kodanikele meelde, et riik on sõjas. Just energiasääst, valge aja parem ärakasutamine oli põhiargument osutikruvimise toeks riikides, kus […] Vaata lähemalt ›
73
Viimastel nädalatel on erameedias ilmunud mitu artiklit riiklikult rahastatud kultuuriväljaannete ja nende töötajate mugava elu kohta. Aitäh, Johannes Peetsalu, Priit Hõbemägi, Marian Grau ja Triinu Soikmets, kõrvalpilgu ja tagasiside eest. Ehkki käsitlete oma artiklites laiemat probleemistikku, ajendasid need mind sisekaemuseks. Lubatagu jagada mõtteid diskussiooni selles tahus, mis puudutab toimetajatööd. Õigupoolest ei tahaks kirjutada iseendast, aga […] Vaata lähemalt ›
47
Iga kord, kui ma kuulen kedagi lausuvat, et „kultuuri olukorra lahendamiseks on tarvis rohkem eraraha kaasata“, haarab mu käsi Marxi „Kapitali“ järele. Huvitav, millises paralleeluniversumis need hobulausujad küll elavad? Ja kas nad tõesti arvavad, et ükski kultuuri- või kunstiasutuse juht pole viimase kolmekümne viie aasta jooksul selle geniaalse mõtte peale ise tulnud? Uskuge mind, kõik […] Vaata lähemalt ›
141
9. oktoobril jõudis avalikkuseni teade, et muinsuskaitseamet (MKA) lõpetab ajaloolise taluarhitektuuri toetusmeetme. 2025. aastal väheneb muinsuskaitseameti kaudu jagatavate toetuste kogueelarve keskmiselt viis protsenti. Selle asemel et kärpida ühtlaselt kõiki toetusvoorusid, lõpetab amet alates järgmisest aastast mittekaitsealuse ajaloolise taluarhitektuuri toetused. Taluarhitektuuri toetusmeede oli mõeldud ajalooliste talude, mis on küll väga väärtuslikud, kuid ei ole riikliku kaitse […] Vaata lähemalt ›
44
Eestis on maksukoormuse jaotus rikkamate ja vaesemate vahel märgatavalt teistsugune kui riikides, kelle hulka me kuuluda tahame (Põhjala, teised Euroopa kõrge elatustasemega riigid) või kellega me kõige rohkem sarnaneme (Leedu, Poola, Portugal, Horvaatia). Siin torkab silma rikaste ja ülirikaste suhteliselt madal maksukoormus võrreldes keskmise sissetulekuga inimestega. Vanades demokraatiamaades on maksusüsteem loksunud enam-vähem selliseks, nagu kirjeldatakse […] Vaata lähemalt ›
3
Tõnis Saarts näeb kaitsedemokraatiat kui „tänapäevase demokraatia harvaesinevat erivormi, mis asetab eksistentsiaalsed ja riiklikud julgeolekuvajadused ettepoole demokraatlikest printsiipidest, deklareerides, et riigi, rahva ja demokraatliku süsteemi enda eksistentsi nimel on teatud ühiskonnagruppide demokraatlike vabaduste ja õiguste piiramine mõningatel juhtudel vältimatult vajalik, kuid see ei pruugi veel ohustada ühiskondlikke vabadusi tervikuna ega tuua kaasa demokraatia põhiprintsiipidest loobumist“1. Vaata lähemalt ›
0
Igaüks teab oma kogemusest, kui piiratud on võimalused elukorraldust märkimisväärselt muuta. Elus elementaarsegi koha kättevõitmine on ülisuur pingutus. Seejärel liigub fookusesse pere tuleviku kindlustamine, kus igapäevased ponnistused aastakümneiks tagatud. Paljudele on toimetulek pigem piiripealne seisund. Seega, kui ühiskond peab end kokku võtma ja keskkonnakatastroofi ärahoidmiseks kiirelt muutuma, ei tundu kohane oodata, et muutuste eestvedajaks saab […] Vaata lähemalt ›
3
Kliimakriis ei kao niipea kuhugi ning inimene koos kõigi teiste elusorganismidega peab paratamatult sellega kuidagi suhestuma. Kristina Õllek on üks neist eesti kunstnikest, kes ühendab oma loomingus teadusliku või isegi ulmelise diskursuse ning kaasaegse kunsti vahendid. Teda huvitab loodusliku ja sünteetilise maailma omavaheline läbikäimine ning oma loomingus keskendub ta sageli just veekogude ökoloogiale. Hiljuti tegi […] Vaata lähemalt ›
0
Niko Luoma näitus „Adagissimo“ galeriis Punctum kuni 8. XII. Kuni 8. detsembrini on galeriis Punctum avatud tuntud Soome kontseptuaalse fotokunstniku Niko Luoma abstraktse fotograafia näitus „Adagissimo“. Väljapaneku pealkiri on itaaliakeelne sõna, mis tähendab ’väga pikaldaselt’, viidates muusika esitamise kiirusele, mis on aeglasem kui aeglane adagio. Viimasel ajal on fotokunstis saanud tähelepanu aina enam lähenemised, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Riia Vene teatri „Gogol. Portree“, Ester Boli näidend Nikolai Gogoli ainetel, lavastaja ja muusikaline kujundaja Juri Butussov, kunstnik Marius Nekrošius. Esietendus 11. V Riia Vene teatri suures saalis. Üks Venemaa praeguse režiimi sünnitatud paradokse avaldub selles, et sealt pagenud teatritipud täiendavad tänuväärselt mitme Euroopa riigi teatripilti. Kui näitlejate liikumist takistab keelebarjäär, siis lavastamise vallas on […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Puhas kuld“ kontsert „Elts ja Beethoveni viies“ 11. X Estonia kontserdisaalis. Aleksandr Melnikov (klaver), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Toivo Tulevi uudisteose „Fireflies vanish, there is nothing more“ ehk „Tulikärbsed haihtuvad, kõik lakkab“ (2024, esiettekanne) ning Johannes Brahmsi ja Ludwig van Beethoveni muusika. jahe allikavesi / tulikärbsed haihtuvad / kõik lakkab […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Londoni Filharmooniaorkester ja Marcel Johannes Kits“ 17. X Estonia kontserdisaalis. Marcel Johannes Kits (tšello), Londoni Filharmooniaorkester, dirigent Santtu-Matias Rouvali. Kavas Mihhail Glinka, Edward Elgari ja Jean Sibeliuse muusika. Kui umbes 50 aastat tagasi ilmusid Melodija firmas heliplaadid, kus esitajana oli märgitud Filharmooniaorkester, siis oldi enam-vähem kindlad, et tegemist oli piraatplaadiga, mis ei olnud ka võimatu. […] Vaata lähemalt ›
109
Viimaste aastate jooksul on keeletehnoloogia hüppeliselt arenenud ja suurte keelemudelite, nagu ChatGPT, tulek on seda suunda tähelepanuväärselt mõjutanud. Varasemalt tegeles keeletehnoloogia mitut laadi ülesannetega ühekaupa ning arendati eraldi lahendusi näiteks masintõlke, küsimustele vastamise, tekstidest kokkuvõtete tegemise, juturobotite, digitaalsete assistentide jmt jaoks. Suured keelemudelid tõid selles osas kaasa murrangu. Ühtäkki olid olemas mudelid, mis suudavad korraga […] Vaata lähemalt ›
0
Vikerraadio programmist on kadunud „Keelesaade“. Just nüüd, kui avalikkus vajaks avaramat vaadet ja süvenemist kogu ühiskonda puudutavate teemade käsitlemisel. Äsja pidasime hõimupäeva, ent pingutusi tuleks ehk teha ka riigikeele kaitsel, kui näiteks Jüvä Sullõv leiab, et „Väikeisil hindäl um hädäste vaia kaidsõt eesti keele iist, miä lajutas naidõ asõmal naidõ maa pääl viil palľo hullõmbahe, […] Vaata lähemalt ›
47
Konverents „Inimene algab sõnast. Ene Mihkelson 80“ 18. – 19. oktoobrini Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Konverentsi korraldasid Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ene Mihkelsoni Selts. Kirjanike ümarlauas „Kas on vaja?“ osalesid Maarja Kangro, Sveta Grigorjeva, Tõnis Vilu ja Tiit Aleksejev, vestlust juhtis Lilli Luuk. Eesti Kirjandusmuuseumis Ene Mihkelsoni mälestuseks korraldatud konverents oli sel aastal eriliselt pidulik ja publikurohke, tähistati kirjaniku 80. sünniaastapäeva […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Läänlane.ee
|
0% |
Ituudised
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.06.2026 14:28
Viimane uuendus: 14:24.
Uudiste reiting uuendatud: 14:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne