Tänapäeva linna iseloomustab lokaalse ja globaalse segunemine ehk glokalism – asumine ülemaailmse ja kohaliku sõlmpunktis.1 Seejuures kehtib ütlus „mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt“.2 Väiksed sekkumised võivad esile kutsuda suuri muutusi, ka väike võib olla globaalse võrgustiku sõlmpunkt ning kohalik võib olla vastuvõtlik maailmast tulnud ideedele ja info liikumisele. Arhitektuuri väikevormides peitub tahe teha rohkem kui just […] Vaata lähemalt ›
0
Sellesuvises Draamateatri menukas lavastuses „Rahamaa“ on stseen, kus peategelane pärast pikki siseheitlusi võtab nõuks oma tööandja hämarad skeemid avalikkuse ette tuua. Paraku jõuab kolleeg temast ette ja katarsis jääb tulemata. Tõsieluski ei olnud Danske Banki vilepuhuja Howard Wilkinsoniga juhtunu kadestamisväärne: pank sundis muidu eeskujuliku töötaja lahkuma, kuid lahkumiskompensatsiooni tingimuseks oli vaikimiskohustus. Kuigi pangasisene vihjeandmise kanal […] Vaata lähemalt ›
36
Enam ei ole uudis, et meie planeedi elurikkus on ohus ja seda tuleb kaitsta. Oleme võtnud kaitse alla haruldasi liike, loonud kaitsealasid looduslikes kohtades, mida soovime säilitada. Tänapäeval on aga ökoloogias vaated avardunud. Elurikkuse ja ökosüsteemide hea käekäik on ülioluline ka väljaspool tavapärast looduskaitset – iga inimese elus ja tegevuses. Elurikkad ökosüsteemid on stabiilsemad, nad […] Vaata lähemalt ›
1,015
Arvo Valtoni panus eesti kirjandusse on olnud suur ja mitmekesine. Sellest on põhjalikumalt kirjutanud ja kirjutavad edaspidigi kirjandusteadlased. Kuid kokkuvõtlikult võib nentida, et kirjanduselus oli Arvo Valton eelkõige andja, kes pühendus aega ja jõudu säästmata südamelähedastele teemadele. Austusavaldusena inimesele, tänu kellele sai Eestist minu kodumaa,* tahan keskenduda ühele tahule tema tegevusest, mida võib nimetada eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Rehbinderi maja püsinäitus „Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutherini“. Idee autor ja peakuraator Viljar Vissel, projektijuhid Andrus Eesmaa ja Inge Laurik-Teder, kaaskuraatorid Inge Laurik-Teder, Kai Lobjakas, Susanna Murel ja Kristi Paatsi, konsultandid Toomas Zupping ja Villu Kadakas. Näituse kujundajad sisearhitektid Janno Roos ja Andres Labi, Refleks Design Agency graafiline disain, illustraator Madli Lavin. Rakveres […] Vaata lähemalt ›
51
XXXI Haapsalu vanamuusikafestival 25. – 28. VII, kunstiline juht Toomas Siitan. Sellega, et Haapsalu vanamuusikafestivali stiilipuhtus ja ühtlaselt kõrge tase teeb sellest ühe vaimustavama suvefestivali, on nähtavasti kõik päri. Kui viimastel aastatel on publikut kostitatud maailmatasemel ansamblitega nagu Jupiter Ensemble, Graindelavoix, Concerto Copenhagen, Tenebrae Consort jpt, siis sel korral peaesinejat justkui polnud ja emotsionaalsete plahvatusteta […] Vaata lähemalt ›
0
XIV Pärnu muusikafestival 10. – 19. VII, kunstiline juht Paavo Järvi. Tänavuse Pärnu muusikafestivali avakontserdil 10. juulil Pärnu kontserdimajas ei olnud miski nii nagu tavaliselt. Enamasti algab kontsert ju avamängust või teosest, mis sellena kvalifitseerub. Seejärel tuleb kontsert solistile ja orkestrile, sellele järgneb aga omakorda teises pooles mõni suurema mahuga teos, kus solistist priiks saanud […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa“ Kumu 2. korruse suures saalis kuni 3. XI. Kuraatorid Sirje Helme ja Kadi Polli. Näituse eraldi osa on 4. korruse projektiruumis Leonora Carringtoni teoste väljapanek. Conquista on üks verisemaid peatükke kristliku genotsiidi ja koloniaalpoliitika ajaloos. Vähem kui pooleteise sajandiga rööviti paljaks ja hävitati kõik Lõuna-Ameerika tsivilisatsioonid, massimõrva […] Vaata lähemalt ›
44
Dokumentaalfilm „Tule sõnumid“ (Menufilmid, Eesti 2024, 70 min), režissöör Kairi Kivirähk, kaasrežissöör Sarine Arslanjan, monteerija Niels Gramsen, produtsent Anu Veermäe-Kalda, operaatorid Taavi Arus, Niels Gramsen, helilooja ja helirežissöör Richard Emanuel. Kairi Kiviräha 25. juunil esilinastunud esimeses täispikas filmis „Tule sõnumid“ on vaatluse all maiade uskumused, kalender ja tulerituaalid. Loo keskmes on üle 25 aasta Guatemalas elanud […] Vaata lähemalt ›
0
Temufi „Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest“, dramaturg Urmas Lennuk, lavastaja ja valguskujundaja Peep Maasik, kunstnik Jaanus Laagriküll, helilooja ja muusikaline kujundaja Martin Aulis. Mängivad Lauri Kink, Peeter Volkonski, Veikko Täär, Oskar Punga, Silver Kaljula, Elis Järvsoo, Liina Roht ja Karmen Meos. Esietendus 26. VI Tarvastu mõisa tallihoovis. „Mees kõikideks aegadeks“ – sellist pealkirja kannab Robert […] Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal on nii meitel kui ka võõrsil üha enam kõne all kaanonid. Ehkki senimaani on küll rohkem tähelepanu pööratud kirjanduskaanonile, on arutellu hakatud aktiivsemalt haarama ka muusikat. Seda enam, et päevast päeva muusikast ümbritsetutena oleme sageli endalegi märkamatult nii kaanoni tarbijad kui ka taasloojad. Kuigi muusikas seostub kaanoni mõiste esmalt (isegi muusikaüliõpilaste hulgas) vormivõttega, […] Vaata lähemalt ›
0
Sel suvel käisin Lõuna-Koreas ja ühtlasi demilitariseeritud tsoonis, mis eraldab seda Põhja-Koreast. Rahvas on üks, kuid 250 kilomeetrit pikk ja neli kilomeetrit lai vöönd toimib piirina kahe riigikorra vahel, lõikab Korea poolsaare pooleks. Ohutult distantsilt sain üle piiri piiluda ja nägin, mis toimub riigis, mille elust olen kuulnud ja lugenud. Seda küll oma nahal kogeda […] Vaata lähemalt ›
0
XXI Viljandi pärimusmuusika festival 25. – 28. VII. Viljandi pärimusmuusika festivali ehk Viljandi folgi juhtmõte oli sel aastal „mustrid ja jäljed“, et kutsuda kuulama ja avastama eri maade muusikalisi mustreid ja jälgi, mida aastasadade jooksul on jäetud. Esinejaid oli kokku tulnud üle maailma: tantsida sai eksootiliste mehhiko ja portugali, aga ka põhjamaiste rootsi, läti ja […] Vaata lähemalt ›
2
Mängufilm „Kuidas peaks seksima?“ („How to Have Sex“, Suurbritannia-Kreeka 2023, 91 min), režissöör-stsenarist Molly Manning Walker, operaator Nicolas Canniccioni, helilooja James Jacob. Osades Mia McKenna-Bruce, Lara Peake, Enva Lewis, Samuel Bottomley, Shaun Thomas, Laura Ambler jt. Vaatan filmi „Kuidas peaks seksima?“ Telliskivis Sõpruse välikinos. Ilm on sombune, paduvihm on õnneks läbi saanud. Publik koosneb seansi korraldaja kolmekümnendates […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on andekas looja, metallikunstnik Marje Kerem (Kundla). Täpse silma ja osavad käed sai ta ilmselt päranduseks oma vanematelt: isa oli sepp ja ema õmbleja. Joonistamisoskuse ja kunstiõpetaja kutse omandas ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mille lõpetas 1968. aastal. Seejärel töötas ta Tallinnas kunstiõpetajana. Aastail 1970–1974 jätkas ta õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö osakonnas. Marje Kerem […] Vaata lähemalt ›
0
Maarja Nummerti tee arhitektikutseni sai alguse 1962. aastal ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse Spetsiaalse Konstrueerimise Büroos kalkeerijana, kus ta töötas 1964. aastani, Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti õppima asumiseni. Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas Nummert aastatel 1969–1974 arhitektina ENSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi Spetsiaalkonstrueerimisbüroos. Alates 1975. aastast Eesti Maaehitusprojektis, 1977. aastast grupijuhi ning 1979. aastast sektorijuhatajan Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Hingede koguja“ („Longlegs“, USA 2024, 101 min), režissöör-stsenarist Osgood Perkins, operaator Andrés Arochi, helilooja Elvis Perkins. Osades Maika Monroe, Nicolas Cage, Blair Underwood, Alicia Witt, Kiernan Shipka jt. Kurikuulsat Norman Batesi ehk Hitchcocki „Psühho“1 pahalast kehastanud Anthony Perkinsi pojale Oz Perkinsile on ootused kohe ebaõiglaselt kõrged. Isa jälgedes on temagi leidnud kire õudusfilmides. Temaatikas nurture vs. nature […] Vaata lähemalt ›
8
Liivia Leškini näitus „Haapsalu suveniir“ Haapsalu Linnagaleriis 4. VIII. Minu teada on järgnev arvustus Liivia Leškini maalikunstile esimene. Varasema retseptsiooni nappuse põhjuseid ei ole vaja kaugelt otsida: Leškin pühendus maalikunstile alles 2019. aastal. Kunstniku isikunäitus kodulinnas Haapsalus on tal kuues, enne seda sai kunstniku töid viimati näha varakevadel Tallinna Vabaduse galeriis. Kui inimene hakkab kunstnikuks […] Vaata lähemalt ›
0
Marleen Suvi näitus „Me pole kunagi majas elanud“ EKA galeriis 4. VIII. Kuraator Aleksander Metsamärt. „Meie ajal ei saadetud enam armastuskirju“ galeriis Artrovert kuni 24. VIII. Kuraator Aleksander Metsamärt. Marleen Suvi autoportreelised isikunäitused EKA galeriis („Me pole kunagi majas elanud“) ning Artroverdis („Meie ajal ei saadetud enam armastuskirju“) võiksid olla vaadeldavad ühe ja sama näitusena. […] Vaata lähemalt ›
27
Arvo Valton (kodanikunimega Vallikivi) sündis 14. jõulukuul 1935. aastal Märjamaal Hiiu päritolu ettevõtja Waltoni peres. Aastail 1949–1954 oli ta koos perekonnaga küüditatud Siberisse, kus murdis end Novosibirski ja Magadani oblastis keskhariduseni, õppis 1954–1959 Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille lõpetas mäeinsenerina, töötas Maardus ja Tallinna Mõõduriistade Tehases ja lõpetas selle kõrvalt Kinoinstituudi kaugõppe filmidramaturgina. Alates 1965. aastast oli […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Buduaar
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Accelerista
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.03.2026 09:52
Viimane uuendus: 09:48.
Uudiste reiting uuendatud: 09:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)