Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
elektron.art alustab sügist kahe esietendusega – “tsau mis teed” füüsilises ruumis ja “Inimeses hoitud II: Õietera su sees” segareaalsuses elektron.art alustab sügishooaega uuslavastustega oma põhiolemusele vastavalt ehk luues võimaluse kohtuda nii füüsilises ruumis kui segareaalsuses. Esietenduvad Nele Tiidelepa, Henri Särekanno ja Siim Preimani koostöös sündinud lavastus “tsau mis teed” ja Liis Varese ja Taavet Janseni […] Vaata lähemalt ›
0
Ahti Seppet isikunäitus “Taevas ja maa” maal, skulptuur, ehtekunst 25.08-13.10.2024 30 augustil kell 17.00 avatakse Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis Ahti Seppeti isikunäitus „Taevas ja maa“. Kolmeosalise näituse üht osa – „Raskolnikov“ on ehk lihtsam mõista ja hoomata nendel vaatajatel, kes on lugenud F. Dostojevski romaani „Kuritöö ja karistus“. Seoses praeguse sõjaga Ukrainas tundub kuritöö ja karistusega […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusikaettevõtluse esindusorganisatsioon ja arenduskeskus, samuti muusikaekspordi kontori funktsioonis Music Estonia loodi 2014. aastal. Selleks ajaks oli siinne showcase-festival Tallinn Music Week toimunud kuus aastat ja loonud soodsa pinna muusikaalaste kontaktide arendamiseks n-ö koduväljakul ning esimesed töövõidud olid käes. Samal ajal oli selgeks saanud, et Music Estoniale eelnenud organisatsioonist Eesti Muusika Arenduskeskus ei piisa, et […] Vaata lähemalt ›
0
Augusti lõpuosa on Eesti pühade ja tähtpäevade kalendris määratud üldrahvaliku meeleolukõikumise perioodiks äärest ääreni. Kõigepealt juubeldamine riigi iseseisvuse taastamise päeval 20. augustil, mis pühade ja tähtpäevade seaduses on määratud kõrgeima kategooria peoks – riigipühaks. Sellest seisundist peab kolme päevaga jõudma teise äärmusse, leina ja meeleheiteni 23. augustil, mil seaduse järgi kraad lahjema ehk riikliku tähtpäevana […] Vaata lähemalt ›
0
Ei saa salata, vene keelt kuuleb tänavatel väga palju enam kui varem. Võib-olla poolvene Tallinnas ei saa eriti aru, aga hästi on see kuulda näiteks Tartus ja Pärnus. Ukraina keelt kuuleb haruharva, kui üldse. Ja koos vene keelega on hakanud taas kõlama eestlaste väljasuremise hüüded. Otsekui vastukaaluks tulevad taas ärimehed ammuse lauluga: suurendage rännukvoote, alandage […] Vaata lähemalt ›
0
Kaduvikku kappava suve ühe tähtsama teatrisündmuse, etenduskunstifestivali „Baltoscandal“ kunstiline juht Priit Raud ütles ERRi raadiosaates „Delta“ seda, millest eelistatakse vaikida: Eestis tuuakse välja liiga palju uuslavastusi (aastas üle 200), selle asemel võiks lavastada vähem ning anda väiksema hulga lavastustega rohkem etendusi. Karmi, kuid piltlikult tabava näitena tõi Raud välja, et pole kuigi suur probleem küsida […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusooperi Estonia ja Von Krahli teatri koostöölavastus, ühevaatuseline ooper „Der Keiser von Atlantis“ ehk „Atlantise keiser“ 15. ja 16. VIII (esietendus 14. VIII) Von Krahli teatris Telliskivi loomelinnakus. Helilooja Viktor Ullmann ja libretist Peter Kien, muusikajuht ja dirigent Kaspar Mänd, lavastaja Peeter Jalakas, dramaturg Taavi Eelmaa, kunstnik Kristel Zimmer, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Emer Värk, […] Vaata lähemalt ›
21
Juba mõnda aega on Eestis peetud tõsist sõnasõda maksutõusude, uute maksude ja kärbete teemal. Järjest saavad avalikuks maksustamis- ja kärpeplaanid, mida koostatakse kabinettides ja mille üle kaasavat avalikku arutelu ei toimu või ei toimu sisuliselt. Järgnevalt vaatleksin selle olukorra taustal kolme keskset seisukohta. Esiteks, milliseid probleeme ühiskonnas toob kaasa see, kui enne maksutõuse, uusi makse […] Vaata lähemalt ›
30
Mis innustas Harald Rajametsa tõlkima? Peale armastuse kirjanduse vastu peab olema veel mingi sisemine jõud, mis sunnib pea tööle isegi siis, kui ise oled otsekui tuim. Tõlkimisjõud. Harald Rajamets sai esimesed kogemused tõlgi ja tõlkijana mitte just kõige soodsamatel aegadel Saksa sõjaväes ja okupeeritud kodumaal. Näinud väga lähedalt nii sõda kui ka selle tagajärgi, leidis ta […] Vaata lähemalt ›
49
Viljaka vaimleja Haljand Udami autorsusel või osalusel valminud tekstide arv küünib saja kanti, rääkimata publitsistikast, nii et ülevaade tema pärandist nõuaks omaette uurimust. Olgu siinkohal vaid mainitud 2001. aastal ilmunud suhestumine idamaadega „Oriendi teekonnas“, ülevaade türkluse ajaloost teoses „Türgi. Teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo“ (2011), ta on ka islamimaailma kirjanduse autor kogumikus „Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani […] Vaata lähemalt ›
1
Eelmisel aastal jäi kurvastusväärselt vähese tähelepanuga seik, et ilmus hulk Haljand Udami pärandit, nii varem avaldamata kui ka avaldatut, mida on tükati täiendatud.1 2005. aastal maistelt radadelt lahkunud Udam oli eesti kultuuri mõttes unikaalne orientalist, tõlkija ja mõtleja, kelle omaaegsed päevakajalisemadki kirjutised ei ole mitmemõõtmelisuse tõttu loetavuses kaotanud. Varalahkunud Udami pärand on mõnda aega seisnud, aga […] Vaata lähemalt ›
21
Oleme harjunud pidama end raamaturahvaks. Lugemistava puhul on paslik rääkida selle edasikandumisest: tavaliselt saab just ettelugemisest alguse lapse side raamatuga, tema lugemishuvi ning ise lugemiseni jõudmine. Austraalia sotsioloogi Joanna Sikora ning Ameerika teadlaste M. D. R. Evansi ja Jonathan Kelley uuring kinnitab, et eestlased on oma raamaturiiulite pikkuse poolest maailmas esimeste seas. Uuringu järgi sõltub sellest, kui […] Vaata lähemalt ›
182
Rahvusvaheline tehnoloogilise kunsti näitus „Metsavaimud masinas“, kontseptsioon ja korraldus Henri Hütt, Evelyn Raudsepp, Taive Särg, Ave Goršič. Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi hoones kuni 25. VIII. Inimese suhe loodusega on praeguseks nii suur probleem, et miski pole olulisem kui selle küsimusega tegelemine. Näitus „Metsavaimud masinas“ moodustab tehnoloogilisest kunstist ja rahvapärimuse andmepankadest pingevälja, mille vaatajal […] Vaata lähemalt ›
36
Arvutiteadustes täheldati juba aastakümnete eest nn Moraveci paradoksi, et arvutite jaoks on keerulised probleemid lihtsad ja lihtsad probleemid keerulised. Lihtsam võib olla õpetada arvuti maailmatasemel malet mängima kui eristama pilte koertest ja kassidest. Viimase aasta-kahe jooksul sõna „tehisintellekt” (TI) ümber tekkinud furoor seisneb aga selles, et lühikese ajaga lahendati suur hulk arvutite jaoks üliraskeid või […] Vaata lähemalt ›
23
Organisatsiooni tegevusvaldkondades saab tehisaru rakendada mitmel moel. Hiljutistes uuringutes on välja toodud tehisaru turundusse integreerimise eelised, kuidas tehisaru saab aidata sisuvorme (tekst, graafiline disain, video ja muusika) siduda ja kohandab neid vastavalt strateegilistele eesmärkidele.1 Selles vallas on esile kerkinud näiteks Nike ja meediaagentuuri AKQA koostöö, mille tulemusena valmis Cannesʼi kõrgelt auhinnatud kampaania „Never Done Evolving“. […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu saab 50 aastat sellest hetkest, kui Hiiumaal Kalestes hakati Jaan Toominga kontrollimatu elaani ja Virve Aruoja tasakaalustava rahu koostoimel ninga Rein Marani eksperimenteerimishimulise kaamerasilma juhtimisel üles võtma Eesti filmikunstiajaloo üht kummalisemat mängufilmi „Värvilised unenäod“1. Täpsemalt isegi lastefilmi, nagu Tallinnfilmis oli kokku lepitud. Ivar Kosenkraniuse üsna skemaatilisest lastefilmistsenaariumist jäi filmi siiski lõpuks sisse vaid paar […] Vaata lähemalt ›
100
„Mingit Baltit ei ole!”, hüüatas kirjandusteadlane Veiko Õunpuu „Sügisballis” (2007) Balti riikide kirjandusfestivalil. Balti filmipäevadega püütakse juba kaheksandat aastat tõestada, et midagi siiski on. Rahvusvaheliselt on Balti riikide filmiinstitutsioonid juba aastaid esinenud olulistel filmiturgudel ühiste ettevõtmiste ja väljapanekutega, et tuua esile regiooni omapära ning väljuda suuremate Ida-Euroopa filmimaade varjust. Seekord Tartus toimuvatel Balti filmipäevadel on […] Vaata lähemalt ›
43
Skene Katus Kunstile „Kes kardab Virginia Woolfi?“, autor Edward Albee, tõlkijad Lydia Mölder ja Triin Sinissaar, lavastaja Andrus Vaarik, kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Markus Robam, grimmikunstnik Aimi Etverk. Mängivad Carita Vaikjärv, Alo Kõrve, Nils Mattias Steinberg ja Jane Napp. Esietendus 19. VI Pärnumaal Kaelase külas Jaanihanso siidrivabriku töökoja saalis. „…ja inimsilmas […] Vaata lähemalt ›
19
Emajõe Suveteatri „Üksildane lääs“, autor Martin McDonagh, tõlkija Peeter Sauter, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Pille Jänes, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskujundaja Oskar Harding. Mängivad Märt Avandi, Ott Sepp, Indrek Ojari ja Maris Nõlvak. Esietendus 26. VII Saadjärve mõisa härjatallis. Kui suvelavastuse teatriplakatil on üheaegselt nimed Martin McDonagh, Märt Avandi ja Ott Sepp, on selge, et publikupuuduse […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aastal võttis riigikogu vastu otsuse, et 2030. aastaks minnakse kõigis venekeelsetes koolides üle eestikeelsele õppele. Üldharidussüsteemis on 16 569 õpetaja hulgas 2200 õpetajat,1 kellel puudub eesti keeles õpetamiseks piisav C1-taseme keeleoskus. Eestis on 73 venekeelset kooli, kus õpib 15,3 protsenti õpilastest. Ainuüksi Tallinna venekeelsetes koolides käib 18 126 õpilast.2 Eesti venekeelsed koolid toimivad justkui paralleelmaailmas, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Propastop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.05.2026 05:20
Viimane uuendus: 05:02.
Uudiste reiting uuendatud: 05:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)