Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Venemaa sissetung Ukrainasse on toonud julgeolekumure taas enamiku eurooplaste päevakorda. Mõistagi on eestlased Vene ohust kogu aeg teadlikud olnud ja aastakümneid oma lääneliitlasi hoiatada üritanud. Sellegipoolest ei kuulanud lääneriigid oma Ida-Euroopa liitlasi ega mõistnud ohu tegelikku olemust isegi pärast sissetungi algust. Üks peamisi õppetunde Venemaa sõjast Ukrainas on kohalike ja piirkondlike häälte olulisus julgeoleku mõistmisel. […] Vaata lähemalt ›
0
Oma 576-leheküljelise „elutöö“ (nii ta seda ise nimetab) „Eesti anomaalsete keskkonnanähtuste X-failid“ sissejuhatuse neljal leheküljel sõnastab Igor Volke 25 küsimust, näiteks: „Miks need nähtused esinevad?“, „Kes tekitavad valguskoonuseid, -kiiri ja -kerasid?“, „Kui keegi on võimatul viisil siia sattunud, kas nad on tsiviliseeritud?“, „Mis toimub pärast surma?“. Mitte ühelegi neist veerandsajast küsimusest paks raamat vastust ei […] Vaata lähemalt ›
0
Mootorratas on tuntud Kihnu kultuuri sümbol. Mootorrattaga sõitvat Kihnu rahvarõivais naist on lihtne endale ette kujutada, kui oled kordki saarel käinud. Kihnut võib nimetada mootorrataste saareks, sest marke ja mudeleid leiab sealt sama palju kui kördilt triipe. Levinumad on siiski Iževski tehase toodang ehk kihnupäraselt „issid“ ja Nõukogude Liidu koopia BMW mudelist ehk „emmid“. Sõiduvahendeid […] Vaata lähemalt ›
0
Seoses sürrealismi 100. aastapäevaga toimub Eestis tõeline sürrealistlike näituste paraad. Eesti Rahva Muuseumis on esinduslik näitus Eesti ja Tšehhi sürrealistlikust kunstist „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“. Tartu Kunstimuuseumis saab vaadata Ilmar Malini 100. sünniaastapäevale pühendatud näitust „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“ ning Pallase galeriis näeb samuti Ilmar Malini teoseid näitusel „Ilmar Malin 100. […] Vaata lähemalt ›
52
Eesti loomaõigusliikumine saab 18. augustil 18 aastat vanaks. Just liikumine, sest sellel päeval sai pealtnäha juhuslikult kokku grupp mõneti sarnase maailmavaatega inimesi, kes hakkasid rohujuuretasandil loomaõigusliku aktivismiga tegelema ja kellest said alguse mitmed organisatsioonid ja ettevõtmised. Eks enne seda oli loomaõigustest räägitud küll ja peamiselt just kahes keskkonnas – loomakaitseorganisatsioonides, mis 1990ndatel Eestis taaselustati ja […] Vaata lähemalt ›
92
Birgitta festival 1. – 11. VIII Pirita kloostri varemetes. Traditsioonid on kenad, ent aeg-ajalt teeb neilegi head väikene uuenduskuur, nagu on juhtunud Birgitta festivaliga pärast 2022. aastat, kui selle kunstiliseks juhiks sai Tõnu Kaljuste. Tema juhitud kolm festivali jäävad meelde mitmekesise repertuaariga, kus kõrvuti vana hea klassikaga on saanud kuulda ka põnevat uut, mis ei […] Vaata lähemalt ›
0
Ballett „Aju“ 10. VIII Leigo järvemuusika festivalil. Heliloojad Timo Steiner, Sander Mölder ja Legowelt (Holland), libretistid ajuteadlane Jaan Aru ja Tõnu Õnnepalu, lavastaja-koreograaf Teet Kask, videokunstnik Juho Lähdesmäki (Soome), kunstnik-arhitekt Ülar Mark, valguskunstnik Margus Vaigur, tule- ja maastikukunstnik Tõnu Tamm. Esitajad Legowelt, Sander Mölder ja The Horn Collective, koosseisus Allan Järve (trompet), Jason Hunter (trompet), […] Vaata lähemalt ›
6
Emajõe Suveteatri „Õhud meie vahel“, lavastaja Mihkel Kohava, lavastusdramaturg Kristiina Jalasto, kunstnik Mikk-Artur Ostrov, valguskunstnik Priidu Adlas, muusikaline kujundaja Kymbali Williams, koreograaf Sofia Filippou. Laval Kymbali Williams, Maria Paiste, Sander Roosimägi, Einar Susi ja Sofia Filippou. Esietendus 21. VI Kambja vanas koolimajas. Mihkel Kohava dokumentaalne rännaklavastus „Õhud meie vahel“ Kambja vanas koolimajas sobitub ideaalselt Tartu […] Vaata lähemalt ›
0
Alatskivi lossi „Öö õigus“, autor Toomas Suuman, töötluse autor ja lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart. Mängivad Indrek Saar, Jaan Tristan Kolberg, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg ja Maria Teresa Kalmet, kaastegev Alatskivi rahvatantsurühm Kassikangas. Esietendus 19. VII Alatskivi lossi sõiduhobuste talli sisehoovis. Eesti Teatri Agentuuri kodulehe andmetel koguneb 2024. aasta kolmel suvekuul esietendusi suisa üle kuuekümne. […] Vaata lähemalt ›
9
Homme, 17. augustil peetakse Pärnus neljandat korda kirjandusfestivali. Pärnu publik on kirjandusfestivali väga hästi vastu võtnud: osalejaid on iga aastaga üha rohkem ning meeleolu nii hele ja helge. Pärnusse tullakse nüüd kirjandust nautima kaugemaltki. Uurisin festivali mõtte autorilt ja korraldajalt Merle Jantsonilt, kuidas on see tal õnnestunud. Palun kirjelda pisut olukorda, milles kirjandusfestival neli aastat […] Vaata lähemalt ›
188
Eelmises Sirbis alanud lugu „Kaljo Kiisa paradoksid“ käsitleb Kiisa kui filmilavastaja karjääris ette tulnud kompromisse ning nende olemust ja hinda. Kiisk on tänaseni Eesti kõige viljakam mängufilmirežissöör 17 täispika mängufilmiga. Inimesed, olge valvsad! Eelmise osa lõpus on juttu sellest, et prestiižne näitlejaskond tagas tihti Kaljo Kiisa filmide renomee. Osatäitjate koosseisu kohta öeldu kehtib ka „Jäämineku“ […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Igavene Linnahall“ Eesti arhitektuurimuuseumis avatud kuni 22. IX. Kuraatorid Anna-Liiza Izbaš, Jarmo Kauge ja Grete Tiigiste, kujundajad Koit Randmäe ja Brit Pavelson (Viieline). Juba aastaid ei jäta ma välismaa külalistele ja kolleegidele meie XX sajandi arhitektuuri tutvustamata. Vanalinnu ja taluarhitektuuri näitan muidugi ka, aga uuemad ehitised räägivad nii hästi Eesti lugu. Modernismi ja brutalismi leiab […] Vaata lähemalt ›
0
Suve hakul avati arhitektuurimuuseumis näitus Tallinna linnahallist. Mida uut mereäärse, palju vastakaid arvamusi tekitanud ja tekitava pompoosse maja kohta näituselt teada saab, räägivad kuraatorid Grete Tiigiste, Anna-Liiza Izbaš ja Jarmo Kauge. Alustuseks, mis teid kui näituse kuraatoreid, arhitektuuriteadlasi linnahalli juures paelub? Mis on see, mis teeb sellest majast erakordse arhitektuuriteose? Grete Tiigiste: Mind paelub kogu […] Vaata lähemalt ›
28
Ühismeedia ja ajakirjandus pakuvad sõna- ja mõttevabadusel tuginevat eneseväljenduse kohta. Seega ühisosa on suur. Ometi käib nende institutsioonide vahel juba kümnenditesse veniv sõda tähelepanu, aja ning eriti raha pärast. Lahingute tähtsuse mõistmiseks vaatame pisut nende põhjusi päevakajalise näite varal. Tänavu 6. augustil avaldas ühismeediaplatvormi X (endine Twitter) tegevjuht Linda Yaccarino video,1 milles teatab, et platvorm […] Vaata lähemalt ›
0
Kõige viisakam mõeldav keha oleks selline, mida pole olemas. See ei võtaks bussis istekohta ära, ei jääks tänaval jalgu, ei köhiks teatris, ei tiksuks autoga ummikus, ei tekitaks tualetis saba. Teatris on istekohad küll määratud, sest kuhugi tuleb see keha paigutada. Konverentsil pakutakse juua. Kuid keha olemasolu tuleb siiski maksimaalselt minimeerida: mitte trügida ridade vahelt […] Vaata lähemalt ›
0
Luuleplaatidel on meie kultuuris väärikas ja kaalukas koht. Piisab, kui minna Eesti parimasse plaadipoodi Psühhoteek (Vanemuise 19, Tartu) ja paluda poe eestvedajal Ahto Külvetil tuua välja kogukas vinüülikast, mis seda traditsiooni täis. Küllap on veel nii mõnegi vinüülimängijal keerlemas 1970ndatel ilmunud sari „Eesti noort luulet“ (Viivi Luik, Arvi Siig jt) või näiteks aastal 1990 ilmunud valimik […] Vaata lähemalt ›
71
Inimene tunneb end hästi keskkonnas, mis on talle tuttav, näiteks kodus, mida kaunistavad aastate jooksul korjunud mälestused, ja linnaruumis, kus on näha eri ajastute ehitised ja linnakude. Funktsioneeriv linn on kujunenud aja jooksul katse ja eksituse meetodil ning kohaneb pidevalt kasutaja ja ühiskonna vajadustega. Globaliseeruvas maailmas saab pärandist omanäolise linna planeerimisel oluline tegur. Paljudes Eesti […] Vaata lähemalt ›
33
75aastaselt lahkus meie hulgast ruumi-ja mööblikujundaja ning sisearhitekt Urmas Alling. Tallinnas sündinud Urmas Alling oli klaasikunstnik Raimund Allingu ja tekstiilikunstnik Helga Allingu esimene laps. Tema õde on raamatugraafik Kersti Siitan. Urmasel on poeg Urmo ja tütar Maria ning kolm lapselast, kellest Johanna-Lisete jätkab vanaisa ametit. Urmas Alling alustas kooliteed Vasalemma keskkoolis, jätkas Tallinna 27. kaheksaklassilises […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teatri Agentuur avab 2. septembril Tartu Saksa Kultuuri Instituudis eesti näitekirjanduse keskuse, mis kannab nime Äratundmishetkede Maja. Keskus tegutseb festivali „Draama“ vältel kuni 7. septembrini. Mida Äratundmishetkede Maja katuse all tolle nädala jooksul pakutakse? Pakutakse erilaadseid (tasuta) võimalusi suhestuda eesti teatri ja eestikeelse teatrikirjandusega. Põhirõhk on omamaisel näitekirjandusel, aga mööda ei minda teoreetilisematest käsitlustestki […] Vaata lähemalt ›
36
Lahkunud on mööblidisainer ja sisearhitekt Teno Velbri. Tema kavandatud on suur hulk Eestis tööstuslikult toodetud mööblit ning vabrikule Standard kavandatut võib pidada Velbri elutööks. Teno Velbri lõpetas Tallinna X keskkooli 1960. aastal. Sammudes isa Edgar Velbri jälgedes ja saades aimu mööbli kujundamisest ja valmistamisest juba varem, asus Velbri õppima Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ruumikujunduse erialal […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Propastop
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
Kuulutaja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.05.2026 06:14
Viimane uuendus: 06:02.
Uudiste reiting uuendatud: 06:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)