Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Metuusala elas 969 aasta vanuseks ja suri samal aastal, kui inimkond läbis oma esimese tõsisema populatsiooni pudelikaela (Suure Filtri). Maad tabanud katastroof hävitas peaaegu kogu elava. Ometi genofond ei hävinud täielikult. Pääses Metuusala pojapoeg Noa koos oma lähedastega ja lisaks neile veel igast elavate tõust üks paar. Seltskonna päästnud Noa ehitatud laeva otsitakse senini Ararati […] Vaata lähemalt ›
0
Turvalisuse tavapärased näitajad – tapmiste ja vangide arv ning rahva turvatunne – on viimastel kümnenditel Eestis tublisti paranenud. Samal ajal on üleilmastumisega kaasnenud ennustamatus ja ebakindlus. Sellises olukorras on turvalisuse mõtestamise tähtsus probleemide asjakohasel käsitlemisel kasvanud (vt nt joonisel esitatud surmade trend Eestis), sest sealt edasi tulenevad mõtteviis ja praktikad. Koos keerukamaks läinud elu ja […] Vaata lähemalt ›
0
Rändnäitus „The Mystery of Banksy – A Genius Mind“ Telliskivi Loomelinnaku M-Hoones kuni 27. X. Tallinnas eksponeeritakse rändnäituse „The Mystery of Banksy – A Genius Mind“ ehk „Banksy müsteerium – geniaalne mõtleja“ raames Bristolist pärit pseudonüümse tänavakunstniku Banksy loomingut. Spetsiaalselt selle näituse tarbeks reprodutseeritud teosed tuuakse vaatajate ette mitmete meediumide kaudu: grafiti, fotod, skulptuurid, videoinstallatsioonid ning […] Vaata lähemalt ›
0
Kaljo Kiisk rääkis mulle kord, kuidas ta parteisse astus. Tallinnfilmi partorg, Olga Lauristini vend Peeter Künnapu, olla talle öelnud, et kõigis teistes liiduvabariikides on Kinematograafiatöötajate Liidu liikmed parteilased, ainult ENSV on miskipärast erand. Ja juba tervelt kaks aastat! Kiisk tunnistanud siis salamisi Künnapule, et teeninud noorukina SSis. Künnapu võtnud paar päeva mõtlemisaega ja öelnud siis, […] Vaata lähemalt ›
0
Aprillis õnnestus mul osaleda Tartu ja Turu ülikooli koostööseminaris „Keel ja identiteet muutuvas ühiskonnas“, kus Tartu ülikooli professor Raili Marling pidas loengu misogüüniast avalikus diskursuses. Ettekandesse oli pikitud palju näiteid, nii visuaalseid kui ka tekstilisi. Eriti jäi meelde, kuidas 1970ndatel reklaamiti naistele USAs peenikesi sigarette kui valikuvabadust, n-ö sõõmu värsket õhku läppuvas toas. Üks väike vabaduse […] Vaata lähemalt ›
39
Kui pöördusin Viljandi pärimusmuusika festivali ja „Ööülikooli“ poole sooviga korraldada avalik arutelu* pärimuse ja autoriõiguse teemadel, siis esialgu tekkisid mõlemal, hoolimata kõikide asjaosaliste sõbralikust toetusest, õigustatud küsimused: kas autoriõiguse teemal on tõesti vaja veel midagi arutada ning millised on üleüldse seaduse kokkupuutepunktid pärimuskultuuriga, kus valdav osa on ju rahva looming? Sellegipoolest mõtlesime esialgsetest autorsuse ja […] Vaata lähemalt ›
2
Arhitektuuri vaadatakse kui püsivate struktuuride loomise kunsti, sest arhitekt oskab ennustada ja näha kaugemale kui moevoolud. Samavõrra oluline on arhitektuuris näha ka lühiajalisuse potentsiaali. Ajutine arhitektuur on küsimuste esitajana uudishimu tööriist ning abiks arhitekti, ruumi ja ühiskonna dialoogi loomisel, nähtus katsetamiseks ja kaasamiseks. Ajutine arhitektuur võib olla ühepäevaseks ürituseks ehitatud ruum, paarikuune muudatus linnakeskkonnas, ka […] Vaata lähemalt ›
0
Hooneid ja neid ümbritsevat keskkonda planeerides ei mõelda, et ruumil on otsene mõju tervisele ja elus toimetulekule. Hea on teada, millised ruumitegurid inimese heaolu mõjutavad ning mis osa on arhitektuuril terviseparandaja ja murede ennetajana. Eesti ühiskonnas, sealhulgas tervishoiusüsteemis, on puudu just sellisest abist ja keskkonnast, mis pakuks enamat kui klassikaline ravi- ja ruumikäsitlus. Vajaka on […] Vaata lähemalt ›
0
„Rohelised niidud“, autorid Ott Kilusk, Tarmo Kiviväli ja Maarek Toompere, lavastaja Priit Võigemast, muusikajuht Siim Aimla, koreograaf Liisi Org. Mängivad Priit Võigemast, Priit Strandberg, Mait Malmsten, Kalle Sepp, Birgit Sarrap, Jan Uuspõld, Sepo Seeman, Peeter Oja, Laura Võigemast, Marianne Leibur, Mart Toome, Liina Tennosaar jt. Esietendus 25. VII Kiidjärve mõisapargis. Kiidjärvel menuga mängitavat lavalugu „Rohelised niidud“ […] Vaata lähemalt ›
0
„Betsafe LIVE“. Jalgpalli-podcast. Kalev Kruus, Toomas Vara, Gert Kams ja Tarmo Kink. „Pikk ette (ja ise järele)“. Jalgpalli-podcast. Kasper Elissaar, Kristjan Jaak Kangur ja Ott Järvela. „Mängumehed“. Korvpalli-podcast. Siim Raudla, Kristo Saage ja Priit Vene. „Kuues viga“. NBA-teemaline korvpalli-podcast. Otto Oliver Olgo, Argo Kalda, Henri Sipra ja Erki Saksing. „Mehed ei nuta“. Delfi spordi-podcast. Jaan […] Vaata lähemalt ›
21
Novembris 2023 ja märtsis 2024 käisin kaks korda Marie Underi jälgedes Stockholmis. Ei, ma ei käinud jalutamas Stockholmi äärelinnas Mälarhöjdenis, et näha neid kaljusid, kust puhus üle „Must tuul“. Olin hoopiski broneerinud külastuse Rootsi Akadeemia Nobeli raamatukokku, et leida jälgi, mil viisil luges Nobeli kirjandusauhinna komitee Marie Underi luulet. Rootsi Akadeemia Nobeli raamatukogu asub Stockholmi […] Vaata lähemalt ›
0
Üks korduv mõttepilt, mis hakkas mind möödunud talvel lumistel-jäistel tänavatel kõndides painama, oli see, kuidas hakkan aegluubis näoli kukkuma. Hetk enne tänavale prantsatamist pööran suust alates oma keha voodri välja, nii et maad ei puutu muu kui üks ümar pehme pallike. Võimalik reaktsioon libedale tänavale, järjekordsele kiirustamisele. Juhul kui all olid veidigi kõrgemad kontsad, käivitus […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Saund“ 25. – 27. VII Suuresadamas Hiiumaal. Festival „Saund“ pakkus mitmekesist programmi laia stiilispektriga elektroonilisest muusikast kuni pungi ja mürase alt-rock’ini. 2016. aastal alguse saanud festival on vahetanud Hiiumaa piires asukohti ning olnud varem nii Kalanas kui ka Sõrus. Asukoha- ja nimemuutustele vaatamata on festivali nägu ja meeleolu jäänud põhiosas samaks. Seekord pakuti kahel laval […] Vaata lähemalt ›
17
Näitus „KOOS|KÕLA“, kuraator Mareli Reinhold. Pärnu Muuseumis kuni 8. IX 2024. Kindlasti pole mõtet enam küsida, kas saja aasta jooksul on naise minapilt ja sellega koos kujutamisviisid muutunud, sest vastus on ilmselge. Tänu naisliikumisele ja soolise võrdsuse info laiale levikule on arusaam oma identiteedist ja ümbritsevast keskkonnast tugevalt mitmekesistunud. Naiskunstnike seas näeme siiski ühiseid jooni […] Vaata lähemalt ›
0
Riia Ropaxi terminali arhitektuurivõistlus I preemia – Zaha Hadid Architects (Suurbritannia) II preemia – R-Konsult (Eesti) III preemia – Berenblum Busch Architects (USA) IV preemia – Ala Architects Ltd (Soome) V preemia – The Manser Practice (Suurbritannia) ja Lelde Bergmane (Läti) Riia Ropaxi terminali arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida uuele reisisadamale, mille asukohaks on valitud uusarendusteks […] Vaata lähemalt ›
42
Mängufilm „Kuidas koolnuid koheldakse“ („Håndtering av udøde“, Norra-Rootsi-Kreeka 2024, 98 min), režissöör Thea Hvistendahl, stsenaristid Thea Hvistendahl ja John Ajvide Lindqvist, operaator Pål Ulvik Rokseth, helilooja Peter Raeburn. Osades Renate Reinsve, Anders Danielsen Lie, Bjørn Sundquist, Bente Børsum jt. Zombifilmi žanrijuured viivad tagasi XVIII sajandi Haitile, mis oli toona suhkruroo-, kohvi- ja puuvillaistandustega üks Prantsuse […] Vaata lähemalt ›
3
Moskvast saabus kurb sõnum: 4. augustil lahkus 94. eluaastal teatriteadlane ja -kriitik Rimma Kretšetova, kellest paljudel eesti vanema põlvkonna teatriinimestel on väga soojad mälestused. Õppinud Ivika Sillari kursusekaaslasena Voldemar Pansoga üheaegselt Moskva Teatrikunstiinstituudis (GITIS), sai just nende mõjutusel alguse Kretšetova aastakümnete pikkune sügav huvi Eesti vastu, mida ta külastas möödunud sajandi viimasel kolmandikul peaaegu igal […] Vaata lähemalt ›
0
Merike Estna näitus „Peradam“ Temnikova & Kasela galeriis kuni 24. VIII. Prantsuse kuraator ja kunstikriitik Nicolas Bourriaud on kirjeldanud kaasaegse kunstniku ideaaltüüpi, võrreldes teda maasikaga: emataimest välja sirutunud tütartaimed on võimelised endale kaugemal juured alla ajama. Metafoor on üles ehitatud paralleelile modernistliku looja radikaalsuse kuvandiga, mida seostatakse võimsa tüve ja sügava juurdumusega, aga ka postmodernistliku enesekuvandi […] Vaata lähemalt ›
65
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, maalikunstnik Lembit Sarapuu. Kõrges vanuses, vaid paar päeva enne üheksakümne neljandat sünnipäeva lahkus meie hulgast maalikunstnik Lembit Sarapuu, kahtlemata legend nii kunstniku kui inimesena. Hoolimata aastatel 1955–1961 omandatud maalialasest kõrgharidusest Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) oli Sarapuu heas mõttes metsik autor, kes ei hoolinud kuigi palju heast maitsest ega eri […] Vaata lähemalt ›
0
Leida Ilo isikunäitus „Pea pilvedes, jalad maas“, kuraator Ketli Tiitsar. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis kuni 8. IX. Minimalistliku ning tugeva vormikeelega Leida Ilo näitus on hea vaheldus moes olevale amööbsete ehete trendile, mille puhul on sageli raske, kui mitte võimatu, vahet teha, kes on nende autor. Samal ajal mõjub näitus jätkuvalt kaasaegselt. Siin keskendutakse […] Vaata lähemalt ›
51
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Propastop
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
Kuulutaja
|
0% |
Personaliuudised.ee
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.05.2026 06:55
Viimane uuendus: 06:52.
Uudiste reiting uuendatud: 06:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)