Läti lavakooslus Sieviešu stendaps ehk naiste stand-up’i grupp 2. juunil festivalil „HeadRead“. Esinesid Leadyah/Lidija/Lidia/Lidiya/Lydia, Marta Vilka, Santa, Inga Gaile, Futurmamma ja Kätlin Kaldmaa. Ürituse avas Läti saadik Eestis Kristīne Našeniece. Kuigi ma ei pea end kõvaks stand-up-komöödia austajaks, olen fringe-artistina alati püstijalakoomikutele kaasa elanud ja pöialt hoidnud, et neil asi edeneks, sest tegu on ootamatult nõudliku […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Novecento“, autor Alessandro Baricco, lavastaja Diana Leesalu, tõlkija Vahur-Paul Põldma, kunstnik Martin Mikson, valguskunstnik Emil Kallas, helilooja, muusikaline kujundaja ja helikujundaja Ardo Ran Varres, koreograaf Ingmar Jõela, klaverikonsultant Joel Rasmus Remmel. Mängib Jan Ehrenberg. Esietendus 20. IV Hobuveskis. Nii ilusasti, kui Jan Ehrenberg ütles Tallinna Linnateatri uuslavastuses „Novecento“ lause „Persse see sõda!“, pole vandesõnu […] Vaata lähemalt ›
0
Graham Parkes on võrdlev filosoof, kes on tuntud oma töödega keskkonnafilosoofiast, Nietzschest, Heideggerist ja Aasia filosoofiast. Glasgowʼs sündinud ja üles kasvanud Graham Parkes omandas hariduse Oxfordi ja Berkeley ülikoolis, kus sai 1978. aastal doktorikraadi filosoofias. Ta on pikalt töötanud Ameerikas, Santa Cruzist Harvardi ülikoolini, õpetades Hawai’i ülikoolis Mānoas Aasia ja võrdlevat filosoofiat peaaegu kolmkümmend aastat. […] Vaata lähemalt ›
0
Karate hakkas Nõukogude Liidus laiemalt levima 1960. aastate teisel poolel ja saavutas 1980. aastatel väga suure populaarsuse. Eesti NSVst kujunes üks karate juhtivaid keskusi NSV Liidus. Eesti karatekad saavutasid suurepäraseid sportlikke tulemusi ja ala kandepind üha laienes. Suurvõistluste ajal olid saalid inimesi pilgeni täis. Karate võlus noori, sest oli 1970. aastatel siinses kultuuriruumis midagi täiesti […] Vaata lähemalt ›
0
Kodukontor kõlab uue nähtusena, aga on tegelikult unustatud vana. Inimese loomulik eluviis on tähendanud töötamist elukoha lähedal. Töö ja kodu vahel pendeldamine on väga värske tegevus. Alles paarisaja aasta tagune tööstusrevolutsioon tekitas olukorra, kus tootmine ja elukoht asusid eri kohtades. Senimaani töötasid talupidajad ja käsitöölised seal, kus elasid – lihtne. Väljaspool kodu tegid tööd kaupmehed, […] Vaata lähemalt ›
0
Minu kümne suurepärase Sirbis veedetud aasta jooksul on kirjandusväljal mõndagi muutunud. Süveneb lugejaskonna killunemine, esile tõusevad uued žanrid, tasapisi vahetuvad kirjanike ja kriitikute põlvkonnad, isekirjastamine on üha laialdasem ja tiraažid üha väiksemad. Väljaanded ja saated, kus kirjandusest räägitakse, kuivavad kokku. Ja kõige selle tõttu on möödunud kümnendiga muutunud kirjanduse turundus. Iga kord, kui suletakse mõni […] Vaata lähemalt ›
0
Minu kümne suurepärase Sirbis veedetud aasta jooksul on kirjandusväljal mõndagi muutunud. Süveneb lugejaskonna killunemine, esile tõusevad uued žanrid, tasapisi vahetuvad kirjanike ja kriitikute põlvkonnad, isekirjastamine on üha laialdasem ja tiraažid üha väiksemad. Väljaanded ja saated, kus kirjandusest räägitakse, kuivavad kokku. Ja kõige selle tõttu on möödunud kümnendiga muutunud kirjanduse turundus. Iga kord, kui suletakse mõni […] Vaata lähemalt ›
0
Kaarel Künnap, „Muusikapidu industriaalsete torumagistraalide vahel“ Tanel Vallimäe, „Erinevuspoliitika, identiteet ja maksud“ Hannah Segerkrantz, „Taidur-disainer loomeväljal“ Tristan Priimägi, „Palmioks ilma viigileheta“ Intervjuu filosoof Graham Parkesiga Intervjuu fotograafi ja kuraatori Annika Haasiga Stefanie Babsti „Terav pilk“ ansambli Vox pUNT albumi „Und nägin maailmast“ esitluskontsert Lieven Lahaye ja Ott Metusala näitus „Catalog nr 24. Kajastus“ Vaba Lava […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti kunstiloomes leidub kunsti, tarbekunsti ja disaini, kuid ükski neist ei sisalda käsitööpärandit, oskusi, mis kuuluvad kunstiga võrdväärselt kohalikku materjalikultuuri. On kunstnikke ja disainereid, kes loovad käsitöövõtetega, kuid ei määratle end käsitöölisena. On käsitöölisi, kes meisterlikult käelisi oskusi viljelevad, kuid kelle tööd ei jõua enamasti mardilaada lettidelt kaugemale. Ingliskeelset sõna craft on eestlasele keeruline selgitada: […] Vaata lähemalt ›
0
Vaba Lava „Tere tulemast, Abdullah!“, lavastaja ja autor Mikita Ilyinchyk, tõlkija Ilona Martson, lava- ja kostüümikunstnik Aleksandr Adamov, muusikaline kujundaja Villem Rootalu, valguskunstnik Deniss Bretško, videokunstnik Laura Romanova. Mängivad Jaanika Arum, Elise Pottmann, Liina Tennosaar, Epp Eespäev ja Üllar Saaremäe. Esietendus 3. V Narva Vabal Laval. Poola lavastaja Jakub Skrzywaneki kokku pandud Vaba Lava kuraatoriprogrammi […] Vaata lähemalt ›
0
Veel kümnend tagasi oli kombeks teadusinstitutsioonide juhiks määrata võimalikult auväärseid, end teadusilmas tõestanud ja teadlasena kolleegide seas autoriteeti omavaid (reeglina) professoreid, soovitavalt suisa akadeemikuid. Kui sellist praktikat analüüsida, siis tegelikult ei ole mingit garantiid, et hea ja oivaline teadlane on samal ajal ka hea juht, kes läheneb inimeste ja protsesside juhtimisele professionaalselt, end pidevalt täiendades. […] Vaata lähemalt ›
113
Graham Parkes on võrdlev filosoof, kes on tuntud oma töödega keskkonnafilosoofiast, Nietzschest, Heideggerist ja Aasia filosoofiast. Glasgowʼs sündinud ja üles kasvanud Graham Parkes omandas hariduse Oxfordi ja Berkeley ülikoolis, kus sai 1978. aastal doktorikraadi filosoofias. Ta on pikalt töötanud Ameerikas, Santa Cruzist Harvardi ülikoolini, õpetades Hawai’i ülikoolis Mānoas Aasia ja võrdlevat filosoofiat peaaegu kolmkümmend aastat. […] Vaata lähemalt ›
0
Vokaalkammeransambli Vox pUNT albumi „Und nägin maailmast“ esitluskontsert 20. V Fotografiskas. Vox pUNT, dirigent Patrik Sebastian Unt. Kavas Patrik Sebastian Undi, Tõnu Kõrvitsa, Mart Saare, Jaakko Mäntyjärvi, György Orbáni, Moses Hogani ning Bobby McFerrini ja Roger Treece’i muusika. Esimest korda sai Vox pUNT kokku kolm aastat tagasi COVID-19 piirangute ajal: erinevalt suurematest kooridest sai kümneliikmeline ansambel […] Vaata lähemalt ›
0
Eric Louw’ teos „Meedia ja poliitiline protsess“ ilmus esimest korda 2006. aastal ning 2010 nägi trükivalgust selle teine, ajatumaks kirjutatud trükk, mida nüüd saame lugeda ka eesti keeles. Mari-Liis Jakobson märgib järelsõnas, et raamatut saab lugeda vähemalt neljal viisil: kriitilist mõtlemist arendava õpikuna, sissevaatena suhtekorralduse ja poliitika/valitsemise toimimisse (sellisena sobiv riigiteaduse ja politoloogiatudengitele), poliitika ja […] Vaata lähemalt ›
3
Läti lavakooslus Sieviešu stendaps ehk naiste stand-up’i grupp 2. juunil festivalil „HeadRead“. Esinesid Leadyah/Lidija/Lidia/Lidiya/Lydia, Marta Vilka, Santa, Inga Gaile, Futurmamma ja Kätlin Kaldmaa. Ürituse avas Läti saadik Eestis Kristīne Našeniece. Kuigi ma ei pea end kõvaks stand-up-komöödia austajaks, olen fringe-artistina alati püstijalakoomikutele kaasa elanud ja pöialt hoidnud, et neil asi edeneks, sest tegu on ootamatult nõudliku […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Novecento“, autor Alessandro Baricco, lavastaja Diana Leesalu, tõlkija Vahur-Paul Põldma, kunstnik Martin Mikson, valguskunstnik Emil Kallas, helilooja, muusikaline kujundaja ja helikujundaja Ardo Ran Varres, koreograaf Ingmar Jõela, klaverikonsultant Joel Rasmus Remmel. Mängib Jan Ehrenberg. Esietendus 20. IV Hobuveskis. Nii ilusasti, kui Jan Ehrenberg ütles Tallinna Linnateatri uuslavastuses „Novecento“ lause „Persse see sõda!“, pole vandesõnu […] Vaata lähemalt ›
0
Kaarel Künnap, „Muusikapidu industriaalsete torumagistraalide vahel“ Äli-Ann Klooren, „Eesti nüüdismuusika kuu“ Pille-Riin Larm, „Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?“ Margus Ott vestles filosoof Graham Parkesiga Tanel Vallimäe, „Erinevuspoliitika, identiteet ja maksud“ Intervjuu Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia instituudi direktori Pirjo Spuuliga Hannah Segerkrantz, „Taidur-disainer loomeväljal“ Oliver Issak, „Kuidas tehakse sotsiaalset disaini?“ Liina Jänes muinsuskaitse aasta Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapital loodi 5. veebruaril 1925. Seoses Kultuurkapitali 100. sünnipäeva tähistamisega kutsume jagama oma mõtteid ja kuulutame välja esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“. Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa: „Kultuurkapitalil on meie kultuurielu igapäevases, nii öelda jooksvalt töös hoidmisel, oluline roll. Kultuurkapital ei saa kujundada pika mõjuga kultuuripoliitilisi otsuseid, aga oma sajandal sünnipäeval saame kutsuda ärksaid […] Vaata lähemalt ›
0
6. juunist kuni 30. septembrini 2024 toovad 23 kunstnikku galeriis Seek vaatajani kaasaegse kehakujutuse fotonäitusega “Keha”. Fotomuuseumi tänavuse teema-aasta oluline väljapanek koondab kehakäsitlused, mis on jäädvustatud nii fotos kui videos. Lisaks on väljapanekul eksponeeritud mõned installatiivselt loodud teosed. Näituse avamisel astub üles tegevuskunstnik Kristino Rav, kelle teosed seostuvad eelkõige feministliku kunsti diskursusega. Tema performance “Nurganaine” võtab vaatluse alla […] Vaata lähemalt ›
0
XXXI rahvusvaheline aktinäitus „Mees ja Naine“ teemal „SOS – päästke meie hinged“ ootab Uue Kunsti Muuseumisse alates pühapäevast, 2. juunist 2024. Oleme taas jõudnud aega, mil inimese enda käe läbi hukkub korraga tuhandeid liigikaaslasi. Õpime vähe ajaloost ega taha tunda loodusjõude. Sellesuvine väljapanek on kantud soovist meenutada eelmise sajandi kaht kõige traagilisemat laevahukku Läänemerel. 80 […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
|
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 01:14
Viimane uuendus: 00:56.
Uudiste reiting uuendatud: 01:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)