Ahto Lobjakas ilmutas äsja Peter Trawny filosoofilise biograafia „Heideggeri-fragmendid“ tõlke, polemiseerides sisuliselt kogu senise Heideggeri eestindamise traditsiooniga. Saksa filosoofi Martin Heideggeri eestindamise juurde on vältimatult kuulunud „riid tõlkimise asja pärast“. Kuidas kommenteerid asjaomast poleemikat 1990. aastate Akadeemia veergudel? Heideggeri on eesti keelde seni tõlgitud eeldusega, et igale saksakeelsele sõnale leidub eestikeelne vaste: et kui vastet […] Vaata lähemalt ›
0
Väikeste sammudega ja kikivarvul eesmärgi poole liikumine võtab aega ja on kulukas ning lõhub pealegi jalad ära, nagu teab iga baleriin. Aga seda Eesti just teeb ega ole enam juba mõnda aega tee lahtilükkaja, esimene ja parim suure maailma õigele kursile kallutaja. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on Euroopas tänuväärselt haaranud initsiatiivi ja võtnud puhastaja rolli […] Vaata lähemalt ›
0
Hiina vanasõna ütleb: kes vana asja meelde tuletab, on Jaak Juske. Muidu poleks mõtet siin jutuks tulevat vana asja meelde tuletada, kui see ei väljendaks meie ühiskonna väikese, ent lärmaka osa seisukohta. Kuradi kulturnikud, purkisittujad sellised, otsige endale normaalne töö või kui ei taha tööd vahetada, siis tehke nii, et see ennast ise ära tasuks, […] Vaata lähemalt ›
0
Raamatud. Kõrged riiulid, kuhu saab horisontaalis veel midagi teiste köidete otsa suruda. Sügavad riiulid, kuhu saab laduda kaks rida. Kastid, kust igaüks võib võtta. Kastid, mis on vedelema jäetud – no kes see jälle jättis? Just sellal, kui tegelesin Kirjanike Maja aastate jooksul kastidesse kasvanud koridori tühjendamisega, saabus kiri liidu liikmelt Mariina Paesalult (kirjanikunimega Häniläne) […] Vaata lähemalt ›
15
Peter Trawny „Heideggeri fragmendid. Filosoofiline biograafia“ on huvitav lugemisvara kõigile filosoofiast ja XX sajandi mõtteloost huvitatud lugejatele. Raamatu autor on filosoof, Martin Heideggeri (1889–1976) käsikirjade väljaandja, kes on trükiks ette valmistanud ka Heideggeri „Mustad vihud“ („Schwarze Hefte“), mis tõid pöörde Heideggeri pärandi tõlgendamisse ja uurimisse, kuna neis said uue selgusega kinnitust Heideggeri antisemitistlikud hoiakud.1 Tõsi, […] Vaata lähemalt ›
2
Vanemuise „Vihm detsembris“, helilooja Frédéric Chopin, lavastaja, libretist, koreograaf ja kunstnik Kristina Paulin (Slovakkia/Saksamaa), kostüümikunstnik Stephanie Bäuerle (Austria), muusikaline kujundaja ja helilooja Davidson Jaconello (Kanada), valguskunstnik Imbi Mälk, pianistid Margus Riimaa ja Tommaso Maganzani. Tantsivad Raminta Rudžionytė-Jordan, Georgia Toni Hyrkäs, Benjamin Newman, Alain Divoux, Caroline Maquignon, Olivia Lenssens, Gus Upchurch, Akihito Shimogata, Bradley Howell, William […] Vaata lähemalt ›
0
Muusikanõustaja Thomas Golubić, kes vastutab näiteks sarjade „Halvale teele“, „Parem kutsuge Saul“ ja „Elavad surnud“1 heliriba eest, räägib sellest, kuidas muusikaga lagipähe lajatamise asemel vaatajat sellega hoopis ahvatleda. Mida muusikanõustaja teeb? Muusikanõustaja on muusikaosakonna juht. Tema ülesanne on suunata loomingulist arutelu ja samal ajal tegutseda kõige praktilisega, mis puudutab muusikat. See võib tähendada projekti vajaduste […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinnas on veel omajagu tööstuspärandit ja tootmisalasid, mille arvelt saab linnaruumi tihendada. Üks nendest on Paljassaare poolsaarel asuv endine sadamaala. 1960. aastatel ookeanipüügi laineharjal loodud merekalasadam on aastaid linna merest lahutanud. Kümnetel hektaritel laiuv sadamaala oli Paljassaare visiitkaart ning on jätnud paigast ebasõbraliku, valitutele mõeldud koha mulje. Tulevikus kerkib sadama asemele Hundipea linnaosa, kliimaneutraalne ja […] Vaata lähemalt ›
0
Teadus- ja tehnoloogiamahukal ettevõtlusel on palju võita rahvusvahelisest koostööst, ainuüksi Euroopa Liidu innovatsiooniprogrammidest on võimalik Eestisse tuua sadu miljoneid eurosid. Selleks et tihedas konkurentsis läbi lüüa, tuleb teha põhjalikke uuendusi ja rahvusvahelist arenduskoostööd. Eesti on võtnud eesmärgiks uuendusmeelse ja teadmispõhise majanduse kasvatamise. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIE)1 järgi saavutame selle ennekõike […] Vaata lähemalt ›
0
Sellal kui mõtiskletakse, kas inimkond seisab ränkade mullistuste lävel, on paljude teiste liikide elu meie eluviisi tõttu juba täiesti muutunud. Miljon liiki kaheksast miljonist on väljasuremisohus. Inimkonna ajaloo tunnismärgiks on paljude teiste olendite väljasuremiseni tõukamine ja viimastel aastakümnetel on see protsess aina kiirenenud. Kõigi nende ohustatud liikide püsimine või hukk sõltub meie otsustest ja meie […] Vaata lähemalt ›
9
Maikuu alguses külastas Eestit rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert Cormac Russell, kes keskendub oma töös ressursipõhise kogukonna arendamise metoodika rakendamisele ehk on kogukondadele abiks nende tugevuste tuvastamisel ja vahendite kasutamisel. Eestisse jõudis ta kogukonnakeskse lähenemisviisi edendamise võrgustiku kaudu, kuhu kuulub partnereid valitsussektorist, vabakonnast ja ülikoolidest. Kohtusin Cormac Russeliga äsja väärika Silletto auhinnaga pärjatud Kalamaja muuseumis. Silletto auhind […] Vaata lähemalt ›
11
Aprilli lõpus suri 66aastasena handi šamaan Sergei Ketšimov, kelle võitlusest Vene naftatööstuse vastu olen viimase kümne aasta jooksul mõnel korral kirjutanud.1 Sergei suri Surguti linna haigla onkoloogia osakonnas, kust teda oli varem mitu korda välja visatud. Ta pidi veetma päevi haigla ooteruumis, sest arstid keeldusid teda aitamast. Seega pidi ta kuni surmani võitlema elulootuse võimaluse […] Vaata lähemalt ›
2
Nüüdseks juba igakevadine sõna „linnujämm“ teeb mul ikka südame soojaks. Kujutan alati tahtmatult ette, kuidas seekord on ka linnud nõusse saadud ja tiivulised näitavad Tartus kammerlikul kontserdil, mida nad oskavad. Päris nii see küll ei ole – lindude asemel on esinenud siiski luuletajad ja muusikud –, aga tunne, et esinejad linnujämmiks tõesti linnunahka ja -hinge poevad, heljub […] Vaata lähemalt ›
71
Giacomo Puccini ooper „Madama Butterfly“ 24. V (Eesti esietendus) ja 26. V rahvusooperis Estonia. Libretistid Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa. Muusikajuht Arvo Volmer, dirigendid Kaspar Mänd ja Risto Joost. Lavastaja Rodula Gaitanou (Kreeka), lavastaja assistent Pirjo Levandi, kunstnik Takis (Kreeka), valguskunstnik Fiammetta Baldiserri (Itaalia), valguskunstniku assistent Veronica Varesimonti (Itaalia), koormeister Heli Jürgenson. Osades Yasko Sato […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis XX sajandi esimesel poolel“ Kumu kunstimuuseumi 3. korruse A-tiivas, projektiruumis 2 kuni 25. VIII. Kuraator Magdaleena Maasik. Kumu kunstimuuseumi 3. korruse projektiruumis avatud näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis XX sajandi esimesel poolel“ toob vaatajate ette nii tuntud kui vähem tuntud teoseid peamiselt […] Vaata lähemalt ›
80
Viljandi tantsunädal 25. – 29. IV. Viljandi tantsunädal ei ole festival, vaid pigem midagi konverentsi või suvelaagri laadset.1 Seega vaadelda seda sündmust kui kellegi kureeritud lavastuste kooslust oleks kohatu. Võrdsel kohal lavastustega olid tantsunädalal töötoad, loengud, 20kraadine päikseline ilm, samal ajal Tallinnas maha sadanud lumi ning Rohelise Maja kohvik. Konverentsilikke võnkeid pakkus ka selle aasta […] Vaata lähemalt ›
25
Telesari „Ripley“ (Šveits-USA 2024, 402 min), režissöör-stsenarist Steven Zaillian, operaator Robert Elswit, helilooja Jeff Russo, põhineb Patricia Highsmithi romaanil „Andekas härra Ripley“ („The Talented Mr. Ripley“, Cresset Press, 1955). Osades Andrew Scott, Dakota Fanning, Johnny Flynn, Eliot Sumner, Margherita Buy jt. See arvustus pole neile, kes soovivad vaadata sarja eelinfota, sest toon välja nii mõnedki süžeepunktid […] Vaata lähemalt ›
0
Iida Turpeineni eelmisel aastal ilmunud debüütromaan „Elolliset“ (S&S) on kirjanduslik sensatsioon: Finlandia auhinnale kandideerinud ja Helsingin Sanomate debüüdiauhinna võitnud romaani tõlkeõigused on müüdud praeguseks juba 25 riiki. Piret Pääsukese tõlkes on see nüüd jõudnud ka eestlaste lugemislauale. Soomekeelne „elollinen“ tähendab elu sisaldavat, elusat või siis lihtsalt orgaanilist, verbina on „elollistaa“ vaste nii „elustama“ kui ka „isikustama“. […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjanik, näitleja, stsenarist ja lavastaja Pirkko Saisio (snd 1949) on olnud alati vastuvoolu ujuja, kes on oma loomingu ja sõnavõttudega osutanud Soome kirjanduselus ja ühiskonnas valitsevatele ebakohtadele ja eelarvamustele. Sõltuvalt ajast ja aadetest on teda nimetatud nii kommunistiks, natsiks, tagurlaseks kui ka kurjategijaks – „kurjategija“ ta tõesti oligi kuni 1971. aastani, mil Soomes homoseksuaalsus dekriminaliseeriti. 1980ndate lõpus ja […] Vaata lähemalt ›
108
Posthumanistlik kehatunnetus on midagi, mille poole olen püüelnud viimased paar aastat. Põhjus on lihtne: teooria ja praktika, käsi ja aju või isegi käsi ja süda võiksid koos käia. Mis mõttega loen ma kogu aeg sellest, kuidas inimene ei peaks olema mõtlemise ja olemise keskmes, kui iga päev istun arvuti või raamatu taga, tundmata, et ruum, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Põhjarannik
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.03.2026 18:31
Viimane uuendus: 18:28.
Uudiste reiting uuendatud: 18:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)