Arutelul „Monumendi uued raamid – Tehumardi“ esitletud lahendused sündisid muinsuskaitse ja konserveerimise ning installatsiooni ja skulptuuri osakonna teadusprojekti käigus. Luubi alla võeti sellega vastuoluline pärand, mida soovitatakse siiski säilitada. Tehumardi monumentaalansamblit (Allan Murdmaa, Riho Kuld, Matti Varik, sammas valmis 1966., II järguna vennaskalmistu 1975. aastal) peetakse Eesti üheks esileküündivamaks. Asustuse mõttes kõrvalisse paika – tõsi, […] Vaata lähemalt ›
30
Brenda Purtsak, „Sünnitus“ ARSi projektiruumis 25. XI – 7. XII 2023. Kuraator Aleksander Metsamärt. Brenda Purtsak, Lisette Lepik, „Tung“ Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis 2. II – 3. III 2024. Kuraator Kerly Ritval. Brenda Purtsak, Lisette Lepik, „Sissepääs mitte igaühele“ Hobusepea galerii 17. IV 2024 – 13. V 2024. Kuraator Kerly Ritval. „Kui inimesed vaid suudaksid oma […] Vaata lähemalt ›
31
Sellest et teadus ja teadlased peavad olema näoga ühiskonna ja majanduse poole, on räägitud juba pikka aega. Seda rõhutavad riiklikud strateegiad „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ ehk TAIE 20351 ning teaduskommunikatsiooni strateegia 2020–2035 „Eesti teab“2. Ülikoolid omakorda astuvad samme teadlaste ühiskonna poole suunamiseks. Tallinna ülikoolis näiteks rakendatakse 2025. aasta sügistest atesteerimiste mudel, […] Vaata lähemalt ›
0
Ernest Rutherford, keda tuntakse tuumafüüsika isana, on öelnud kuulsa lause: „Kõik teadused peale füüsika on vaid margikogumine.“ See võib esmapilgul paista ülbe ja üleolev, kuid peegeldab tabavalt füüsika tähtsust teaduste hierarhias. Alustuseks ka üks isiklik kogemus. Eelmise sajandi 90ndate lõpus toimus Eestis ja teistes Baltimaades usin kapitalituru formeerumine ja organiseerumine, käibele tulid väärtpaberid ja loodi […] Vaata lähemalt ›
0
Milleks veel üks eesti keele grammatika? Tõepoolest, milleks? On ju eesti keele grammatikaid alates Heinrich Stahlist ilmunud omajagu. Siiski on enamik neist olnud normatiivsed ja/või kooligrammatikad. Suuri teaduslikke kirjeldavaid grammatikaid on ainult kolm: kõigepealt F. J. Wiedemanni „Grammatik der ehstnischen Sprache“ (1875, ee 2011), siis „Eesti keele grammatika“ (EKG, 1993, 1995) ning nüüd „Eesti grammatika“. Selle […] Vaata lähemalt ›
0
Omer Bartov on Iisraelis sündinud holokausti ja genotsiidi ajaloolane, Browni ülikooli professor. Pika karjääri jooksul on Bartov uurinud Saksa Wehrmacht’i kuritegusid, Saksamaa totaalse sõja ja genotsiidi seosed ning rahvuste vahelisi suhteid Ida-Euroopa piirialadel. Praegu on Bartow USAs üks mõjukamaid uurijaid, kes juhib tähelepanu kohutavatele tagajärgedele, mida Iisraeli sõjaline tegevus Hamasi vastu on toonud Gaza tsiviilelanikele. […] Vaata lähemalt ›
29
Endla teatri „Lillemüüjatel hakkas külm“, lavastaja Laura Jaanhold, autorid Ott Kilusk ja Laura Jaanhold, kunstnik Illimar Vihmar, muusika autor Feliks Kütt, valguskujundaja Ivar Piterskihh. Mängivad Ireen Kennik, Kadri Rämmeld, Karin Tammaru ja Tambet Seling. Esietendus 13. IV Küünis. Enne esietendust jalutan Pärnu Rüütli tänava lilleturule ja imestan, kuidas selline asi sellisel magusal krundil veel elus […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Uue teatri „Tundmatute asjade mets“, autor, lavastaja ja kunstnik Andreas Aadel, dramaturgia trupilt, kunstnik Arthur Arula, valguskunstnik Rene Liivamägi, muusikaline kujundaja Kirill Havanski. Etendavad Grete Jürgenson ja Kirill Havanski. Esietendus 20. IV Tartu Uue teatri väikeses saalis. 1990. aastatel näidati Eesti Televisioonis lastele mõeldud mälumängu „MM Muna“, kus iga kord oli küsimus ka ühe eseme […] Vaata lähemalt ›
0
Lühidokumentaalfilmide kogumik „Metsik lõuna“ (Eesti, 134 min). Režissöörid Eva Kübar, Andrey Paounov, Andris Gauja, Jaan Tootsen, Ülo Pikkov, Carl Olsson, Viesturs Kairišs, Maria Aua. Selle filmikasseti kui terviku kõige suuremaks tugevuseks on vahest see, et pool selle autoreist on välismaalased (kaks lätlast, üks bulgaarlane ja üks rootslane), sest eks ole värske, süütu pilk meile tuttavatele […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO hooaja lõppkontsert sarjas „Maestro“ 17. V Estonia kontserdisaalis. Nicolas Altstaedt (tšello), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Erkki-Sven Tüüri tšellokontsert nr 2 (esiettekanne) ja Gustav Mahleri sümfoonia nr 5. Üldiselt on oma artiklitele pealkirjade väljamõtlemine üks tüütu tegevus. Sel korral pääsesin aga kergelt: parafraseerisin oma ERSO selle hooaja avakontserdi arvustuse pealkirja, nii et vaimustavast algusest sai […] Vaata lähemalt ›
109
Marju Kõivupuu „Inimese lahkumine“ paotab ukse moodsale inimesele, kellel pole muidu mahti surmast mõelda (sest mis kasu sellest on?), ning kõneleb talle eestlaste matusekommetest ja kalmistukultuurist lihtsalt ja empaatiliselt. Selgeks saab kaks troosti pakkuvat mõtet: esiteks, et surm on midagi enamat kui bioloogiliste protsesside lakkamine, ja teiseks, et surma ei ole vaja karta, sest see […] Vaata lähemalt ›
0
Ajakiri Värske Rõhk saatis koostöös kirjandusfestivaliga „Prima vista“ üheksa 16–27 aasta vanust autorit vabatahtlikuna abiks sotsiaalse ebavõrdsusega tegelevatesse organisatsioonidesse ning palus neil oma kogemusest kirjutada ilukirjandusliku teksti. Seeläbi on sündinud erinumber pealkirjaga „Kuidas kirjutada headust?“. Erinumbri koostajad on teadlikud lõksust, millesse niisugusel projektil on kerge langeda. Kohe avasõnas peavad ajakirja toimetajad Hanna Linda Korp ja Saara […] Vaata lähemalt ›
93
Tehnooptimismi praegune tuhin keerleb sõnumi ümber, et tehisaru (ingl artificial intelligence, AI) võtab ära suure osa inimeste tööst ning mõni amet, näiteks ajakirjaniku oma, võib sootuks kaduda. Suure tõenäosusega tehisaru ajakirjanikku asendama ei hakka – jah, selleks on võimalus, kuid takistused tehisaru juurutamisel on märksa suuremad. Uurisime kümne aasta vältel digitehnoloogiate kasutuselevõttu Eesti ajakirjandusväljaannete toimetustes.* […] Vaata lähemalt ›
0
Täna hommikul proovisin filmida üht videot sellest, kui palju on looduses signaale, mida me üldse ei adu. Loomade haistmis-, kuulmis- ja nägemisteravuse kõrval oleme meie peaaegu kurttummad. Lisaks suhtlevad kõige erisugusemad eluvormid ka ultraheli ja infraheli abil, infrapunasel ja ultravioleti lainepikkustel, mikrolainekiirguses ja sellistes inforuumides, mille kohta meil veel sõnagi ei ole. Lõhnade tihedus niidul […] Vaata lähemalt ›
0
Ajaloomuuseumi uue näituse tegijad on püstitanud küsimuse, kas see, mida siiani on Eesti ajaloos ja kultuuris võõraks peetud, pole mitte üsna omane ehk oma. Kes olid/on need rahvakillud, kes on eestlastega kõrvu sel maal elanud? On nad omad või võõrad? Nii nagu Eesti ajaloo diskursuses sageli kasutatud kujundiga „meie ja nemad“, „omad ja võõrad“, seab […] Vaata lähemalt ›
81
Evald Aaviku esimene filmiroll pärineb aastast 1968: sihvakas leitnant Aava Jüri Müüri filmis „Inimesed sõdurisinelis“. Aga õigupoolest oli tegu episoodilise osaga, nii et jätkem see kõrvale. Märksa intrigeerivamaks kujunes osatäitmine kümmekond aastat hilisemas Olav Neulandi „Tuulte pesas“ (1979). Siit alustagemgi. Viimase suure sõja järgne aeg siinmail. Neulandi filmis näeme otsekui kahe tule vahel talupidajat, kes […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Igavesti õites“ Vaala galeriis kuni 1. VI, kuraator Kaisa Maasik. Olen kirjutama hakkamisega nüüdseks juba nädala venitanud, nii et mulle näib korraks, et ka näitus ise räägib venitamisest. Ja teatavas mõttes räägibki. See räägib aja seiskumisest kuhugi sinna teismeea teise poolde kuuluvatesse, hilisema eneseteadvuse seisukohast olulistesse hõllanduslikesse hetkedesse. Need on rõhutatult isiklikud tundmused, mis […] Vaata lähemalt ›
29
Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert 15. V Viimsi Artiumi suures saalis. Hans Christian Aavik (viiul), Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Risto Joost. Kavas Ülo Kriguli „Studium“ (esiettekanne), Felix Mendelssohni ja Johannes Brahmsi muusika. Vanemuise sümfooniaorkester on aina sagedamini tähelepanu pälvinud põnevate kontserdikavadega, mis pakuvad huvi ka väljaspool Emajõe Ateenat. 2020. aasta sügisel Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi ametisse asunud Risto […] Vaata lähemalt ›
0
Lühidokumentaalfilmide kogumik „Metsik lõuna“. Režissöörid Eva Kübar, Andrey Paounov, Andris Gauja, Jaan Tootsen, Ülo Pikkov, Carl Olsson, Viesturs Kairišs, Maria Aua. Eesti, 134 min. Mängufilm „Tulnukas II ehk Valdise tagasitulek 17 osas“ (Tallifornia, Eesti 2024, 100 min), režissöör-stsenarist Rasmus Merivoo, operaator Jako Krull, produtsendid Rain Rannu ja Tõnu Hiielaid. Osades Märt Avandi, Ott Sepp, Vallo […] Vaata lähemalt ›
0
Sigrún Pálsdóttir on islandi kirjanik ja ajaloolane. Ta on õppinud ajalugu Islandi ja Oxfordi ülikoolis, viimases kaitses 2001. aastal ka doktoritöö. Seejärel sai temast Islandi ülikooli õppejõud ja ajalooajakirja Saga toimetaja. 2007. aastal otsustas Pálsdóttir hakata vabakutseliseks kirjanikuks. Oma kirjanikukarjääri alustas ta ajalooliste biograafiatega, mis said Islandis väga populaarseks. 2016. aastal ilmus tema esimene romaan „Kompa“ ehk seesama […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Põhjarannik
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.03.2026 20:00
Viimane uuendus: 19:56.
Uudiste reiting uuendatud: 19:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne