Näitus „Naine&naine. Ellujäämise kunst“ Tartu Kunstimajas kuni 19. V, kuraator Marian Grau. 12. aprillil avati Tartu Kunstimajas Marian Grau ja Jan Leo Grau kureeritud kaasaegse kunsti näitused „Naine&naine“ ja „Mees&mees“, mis tõstatavad valusaid, ent olulisi küsimusi soostereotüüpidega seoses. Kuna mõlemad näitused on osa programmist „Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024“, ühendab neid veel ka sõnapaar „ellujäämise kunst“. Kuigi näitused […] Vaata lähemalt ›
0
Eeva Käsper VAIKUSES 17.05–11.06.2024 Reedel, 17. mail kell 16.00 avatakse Hop galeriis Eeva Käsperi näitus „Vaikuses“. Klaasikunstnik Eeva Käsperi klaasskulptuurid ja peegelfotod võtavad kokku tema viimase aasta loomingu, väikeste põigetega ka varasemasse. Samas on aines nendeks teosteks kogunenud kuue aasta vältel, mil kunstnik on elanud Lõuna-Eestis.Ta kirjeldab oma igapäevaelu ja loomeprotsessi järgmiselt: Elu loodusega kooskõlas […] Vaata lähemalt ›
0
Riin Alatalu „Fredi Tomps“ Jevgenia Ginzburgi „Ränk teekond“ Pärnu Linnaorkestri 30. hooaja lõppkontsert Syntax Ensemble’i ja Tallinna Uue Muusika Ansambli ühiskontsert Nordtradi Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide pärimusmuusika konverents ja õppenädal näitus „Naine&naine. Ellujäämise kunst“ näitus „Sina, jõgi. Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste“ mängufilm „Elu ja armastus“ Pealelend. Kunstimuuseumi kuraator Merike Kurisoo In memoriam Kamille […] Vaata lähemalt ›
0
Reedest, 17. maist on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud näitus „Eesti teatrimajad“, mis toob Rotermanni soolalao suures saalis rambivalgusesse Eesti teatriarhitektuuri – alustades kaskedega ehitud küünidest 19. sajandi alguses ja lõpetades tänaste teatrimajade projektidega. Näitus esitab Eesti teatrimaju arhitektuuriajaloo kontekstis, alustades siinsete 200 aasta taguste saksa teatritega ning lõpetades Estonia juurdeehituse kavandamise ning Linnateatri ehitusega. Näituse kuraatori […] Vaata lähemalt ›
0
„Mitte lihtsalt kirjanik, vaid Autor“, Pille-Riin Larm vestleb Elo Viidinguga Juhan Raud vestleb videomängutööstuse veterani Josh Sawyeriga Andrei Liimets vestleb filmiloojate Anna Hintsi ja Tushar Prakashifaga Tarvi Sits, „Väärtustagem kultuuripärandit läbimõeldult“ Eve Veromann, „Roheline kaitse!“ Katrin Sak, „Mis on flavonoidid ja miks need on meile nii tähtsad?“ Kadri Taperson vestleb aktivist Christopher Sebastianiga Ülo Mattheus, „Nii et Moskva Marjoried ka Euroopa Parlamenti?“ Mikko Lager Vaata lähemalt ›
0
14. mail kell 16.30 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti ja Hispaania illustraatorite ühisnäitus „Peegeldused“, mis on osa kultuurifestivali Iberofest programmist. Näitus sündis koostöös Hispaania suursaatkonnaga Tallinnas. „Kõnealune näitus on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Hispaania saatkonna suurepärase ja jätkuva koostöö tulemus. Eraldi tänu kahele imelisele kuraatorile – Viive Noorele ja Laura Pérez Granelile, kes on selle […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti sõjamuuseum hakkab tänavu suvel paiknema üle Eesti, sest valminud on uus 20. sajandi sõjaajalugu tutvustav rändnäitus, millega minnakse ringreisile esimese peatuskohaga Tapal. Ratastel sõjamuuseum annab ülevaate Eesti 20. sajandi sõjaajaloost käsitledes I maailmasõda, Vabadussõda, Eesti riigikaitset sõdade vahelisel perioodil, II maailmasõda ja kaitseväge pärast iseseisvuse taastamist. Rändnäitus paikneb selleks spetsiaalselt kohandatud merekonteineris, mida saab […] Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe mainumbris püüame mõtestada muutust, olgu see siis suur või väike, isiklikum või abstraktne, toimunud minevikus, olevikus või seisab alles ees. Lehest leiab kuus tulevikuvaadet 22. sajandi Eestist ja Henri Kõivu intervjuu Marju Lauristiniga. Jaak Tomberg otsib minevikuulme tulevikunägemustest viise olevikuga loovamalt ümber käimiseks. Eha Emilia Oras küsib, mida transseksuaalsuse ajaloo mustad peatükid kõnelevad meile […] Vaata lähemalt ›
0
Aprilli lõpus esilinastus HÕFFi avafilmina üks tõeliselt kurioosne nähtus Eesti filmimaastikul. Film „Mootorsaed laulsid“ on erakordne saavutus, tõeline tahte triumf – kümne aasta vältel vaid oma rahaliste vahenditega tehtud täispikk splätter-muusikal-komöödia-romantika. Pole oluline, kui uskumatult see kõlab seni, kuni film on hea … Ja seda ta on! „Mootorsaed laulsid“ on ootamatute stseenilahenduste ja musta huumoriga, […] Vaata lähemalt ›
136
„Regulatsioonide vähendamine ja majanduse liberaliseerimine on Euroopa strateegilise vabaduse ja ühiskonna heaolu kasvu eeldus.“ Nii kõneleb Euroopa Parlamendi valimisprogrammis Reformierakond. „Vabaturumajanduse edenemiseks tuleb jõuliselt vähendada põhjendamatuid bürokraatlikke takistusi ning anda ettevõtjatele tegevusvabadus,“ kinnitab surmavaenlase seisukohta oma programmis EKRE. Eurobürokraatiat lubavad vähendada isegi sotsiaaldemokraadid, kelle programmis muidu leidub toetust mitmesuguste reeglite ke Vaata lähemalt ›
0
Suurte oluliste probleemide kõrval, nagu vaesus või süvenev ebavõrdsus, on lausa piinlik mureliku suuga sõna võtta väikeste proosaliste kribalate pärast, mis häirivad küll iga päev kümnete tuhandete inimeste elu. Nimelt rääkida ühissõidukipeatuste puudulikust disainist. Trolli, trammi ja bussiga sõitis Tallinnas mullu ligi 133 miljonit inimest, kellele lisanduvad rongi kasutajad. Ometi peab selleks, et teada saada, […] Vaata lähemalt ›
90
Sel nädalal toimub Tartus „Prima vista“ festival, mille raames kogunes ka Rahvusvaheline Ulmeuurijate Ühing, et mõelda erinevatest tulevikest. Igasuguste tulevikuvisioonide süstemaatilise vaatlemise ning analüüsimise taustal tõusevad paratamatult esile ka laiemad küsimused utoopiliselt mõtlemise võimalikkusest, keerukusest, aga ka vältimatusest. Utopism on taas päevakajaline. Ühelt poolt on tulevik tume: kliimakriisi reaalsus, jätkusuutmatu petrokapitalism ning sõja eskaleerumise oht […] Vaata lähemalt ›
45
Mängufilm „Väljakutsujad“ („Challengers“, Itaalia-USA 2023, 132 min), režissöör Luca Guadagnino, stsenarist Justin Kuritzkes, operaator Sayombhu Mukdeeprom, heliloojad Trent Reznor ja Atticus Ross. Osades Zendaya, Josh O’Connor, Mike Faist jt. Tunnistan ausalt, et ma pole eriline spordifilmide sõber. Testosteroonist puhevil rähklejad sobivad baari õlle kõrvale, suurel ekraanil on nad liiga pealetükkivad. Sport pakub üht ja sama veretut […] Vaata lähemalt ›
5
Aasta eest kirjutasin siin lehekülgedel, et „Nursipalu on võimalus, mitte probleem“.1 Pidasin sellega silmas, et kui harjutusvälja laiendamist ei teostata läbirääkival viisil, siis tõuseb sellest rohkem kahju kui kasu. Esitasin kaks tulevikustsenaariumi – tulevik ilma läbirääkimisteta ja tulevik läbirääkimistega – ning nüüd oleks paras aeg üle vaadata, kuidas need stsenaariumid on senimaani teostunud ja mida […] Vaata lähemalt ›
114
Eestis tegutsev Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis Demokraatiakeskus kaardistas möödunud aastal koos teadlaste, vabaühenduste ning riigikogu liikmete ja kantseleiga Eesti demokraatia uurimise ja arendamise hetkeseisu. Tulemused on koondatud aruandesse, kust leiab demokraatia mõtestamiseks ja uuendamiseks ohtralt soovitusi. Siinkohal vestlen Liia Hänniga, ühe protsessis osalenuga. 2024. aastat on nimetatud valimiste superaastaks: need toimuvad enam kui […] Vaata lähemalt ›
0
Osalesin hiljaaegu esimesel humanitaarteaduste aastakonverentsil „Tulevikuhumanitaaria“. Põiklesin naljade ja pisivaledega kõrvale pidevalt mulle suunatud küsimustest selle kohta, et miks ma seal olen, ja nii õnnestus mul leida tee õige mitmesse põnevasse paneelvestlusse. Õigupoolest kippus valimine olema lausa keeruline, sest minu suureks üllatuseks sattus pidevalt samale ajale mitu loodusega seotud arutlusrühma – küll filosoofilisemat, küll kirjanduslikumat, […] Vaata lähemalt ›
15
Pealkirjas toodud enesest äraandmise sõnade loetelu võiks veel pikendada: annetus, uri, ohutus, toetus, almus, veimed. Kõik need tähendavad üht, midagi antakse ära, lootes anni andmise eest oma tegevuse edenemist. Või siis patu andeksandmist. Isegi kõige usukaugem inimene usub sel hetkel, et ohver paneb maailma muutuma kas lihtsalt endiseks või paremaks. Toob meelerahu, annab vaimse enesekindluse. […] Vaata lähemalt ›
97
Mati Lauri monograafia talurahva seksuaalkäitumisest XVIII sajandi Liivimaal on pälvinud meedias ajalooraamatu kohta harva nähtavat tähelepanu. Ilmselt on teosel ka tavapärasest enam lugejaid ning seetõttu pole liiast ajalehe veergudel osutada nii raamatus kui ka meedias kõlanud väidetele, mis lugejat eksitavad. Töö rajaneb eeskätt kohtumaterjalidele, ent raamatu taotlus on käsitleda peale seksuaalnormide eiramise ka talurahva seksuaalelu […] Vaata lähemalt ›
1
Igal teosel on kaks poolt: nähtav ja nähtamatu. Read, mida loeme, ja read, mida pole. Kaadrid, mida näeme, ja filmi teine pool, see, kus viibime ise, see, mis jääb kaadri taha, seal, kus asuvad lavastaja ja kaamerad või autori sulg. Prantsuse üks armastatumaid (põhjusega) ja vihatumaid (põhjusega) kirjanikke Michel Houellebecq on loomingus langetanud raskeid valikuid […] Vaata lähemalt ›
0
1 Ära hommikul päri, kellele helistatakse äratuskella: 2 seda helistatakse 3 ikka ja jälle sulle. 4 Hommikust peale aeg lendab linnutiivul – 5 ikka lŏunasse, 6 lŏunast ikka ĕhtusse ja ĕhtust lendub öösse. 400 aastat tagasi ilmus vaimuliku ja lüüriku John Donne’i raamat, kus lisaks üpris krüptilistele ja baroksetele värssidele leiab lihtsakoelise tekstikese, mis ehk üks […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
|
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.03.2026 23:12
Viimane uuendus: 23:00.
Uudiste reiting uuendatud: 23:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)