Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Mis innustas Harald Rajametsa tõlkima? Peale armastuse kirjanduse vastu peab olema veel mingi sisemine jõud, mis sunnib pea tööle isegi siis, kui ise oled otsekui tuim. Tõlkimisjõud. Harald Rajamets sai esimesed kogemused tõlgi ja tõlkijana mitte just kõige soodsamatel aegadel Saksa sõjaväes ja okupeeritud kodumaal. Näinud väga lähedalt nii sõda kui ka selle tagajärgi, leidis ta […] Vaata lähemalt ›
49
Viljaka vaimleja Haljand Udami autorsusel või osalusel valminud tekstide arv küünib saja kanti, rääkimata publitsistikast, nii et ülevaade tema pärandist nõuaks omaette uurimust. Olgu siinkohal vaid mainitud 2001. aastal ilmunud suhestumine idamaadega „Oriendi teekonnas“, ülevaade türkluse ajaloost teoses „Türgi. Teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo“ (2011), ta on ka islamimaailma kirjanduse autor kogumikus „Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani […] Vaata lähemalt ›
1
Eelmisel aastal jäi kurvastusväärselt vähese tähelepanuga seik, et ilmus hulk Haljand Udami pärandit, nii varem avaldamata kui ka avaldatut, mida on tükati täiendatud.1 2005. aastal maistelt radadelt lahkunud Udam oli eesti kultuuri mõttes unikaalne orientalist, tõlkija ja mõtleja, kelle omaaegsed päevakajalisemadki kirjutised ei ole mitmemõõtmelisuse tõttu loetavuses kaotanud. Varalahkunud Udami pärand on mõnda aega seisnud, aga […] Vaata lähemalt ›
21
Oleme harjunud pidama end raamaturahvaks. Lugemistava puhul on paslik rääkida selle edasikandumisest: tavaliselt saab just ettelugemisest alguse lapse side raamatuga, tema lugemishuvi ning ise lugemiseni jõudmine. Austraalia sotsioloogi Joanna Sikora ning Ameerika teadlaste M. D. R. Evansi ja Jonathan Kelley uuring kinnitab, et eestlased on oma raamaturiiulite pikkuse poolest maailmas esimeste seas. Uuringu järgi sõltub sellest, kui […] Vaata lähemalt ›
182
Rahvusvaheline tehnoloogilise kunsti näitus „Metsavaimud masinas“, kontseptsioon ja korraldus Henri Hütt, Evelyn Raudsepp, Taive Särg, Ave Goršič. Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi hoones kuni 25. VIII. Inimese suhe loodusega on praeguseks nii suur probleem, et miski pole olulisem kui selle küsimusega tegelemine. Näitus „Metsavaimud masinas“ moodustab tehnoloogilisest kunstist ja rahvapärimuse andmepankadest pingevälja, mille vaatajal […] Vaata lähemalt ›
36
Arvutiteadustes täheldati juba aastakümnete eest nn Moraveci paradoksi, et arvutite jaoks on keerulised probleemid lihtsad ja lihtsad probleemid keerulised. Lihtsam võib olla õpetada arvuti maailmatasemel malet mängima kui eristama pilte koertest ja kassidest. Viimase aasta-kahe jooksul sõna „tehisintellekt” (TI) ümber tekkinud furoor seisneb aga selles, et lühikese ajaga lahendati suur hulk arvutite jaoks üliraskeid või […] Vaata lähemalt ›
23
Organisatsiooni tegevusvaldkondades saab tehisaru rakendada mitmel moel. Hiljutistes uuringutes on välja toodud tehisaru turundusse integreerimise eelised, kuidas tehisaru saab aidata sisuvorme (tekst, graafiline disain, video ja muusika) siduda ja kohandab neid vastavalt strateegilistele eesmärkidele.1 Selles vallas on esile kerkinud näiteks Nike ja meediaagentuuri AKQA koostöö, mille tulemusena valmis Cannesʼi kõrgelt auhinnatud kampaania „Never Done Evolving“. […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu saab 50 aastat sellest hetkest, kui Hiiumaal Kalestes hakati Jaan Toominga kontrollimatu elaani ja Virve Aruoja tasakaalustava rahu koostoimel ninga Rein Marani eksperimenteerimishimulise kaamerasilma juhtimisel üles võtma Eesti filmikunstiajaloo üht kummalisemat mängufilmi „Värvilised unenäod“1. Täpsemalt isegi lastefilmi, nagu Tallinnfilmis oli kokku lepitud. Ivar Kosenkraniuse üsna skemaatilisest lastefilmistsenaariumist jäi filmi siiski lõpuks sisse vaid paar […] Vaata lähemalt ›
100
„Mingit Baltit ei ole!”, hüüatas kirjandusteadlane Veiko Õunpuu „Sügisballis” (2007) Balti riikide kirjandusfestivalil. Balti filmipäevadega püütakse juba kaheksandat aastat tõestada, et midagi siiski on. Rahvusvaheliselt on Balti riikide filmiinstitutsioonid juba aastaid esinenud olulistel filmiturgudel ühiste ettevõtmiste ja väljapanekutega, et tuua esile regiooni omapära ning väljuda suuremate Ida-Euroopa filmimaade varjust. Seekord Tartus toimuvatel Balti filmipäevadel on […] Vaata lähemalt ›
43
Skene Katus Kunstile „Kes kardab Virginia Woolfi?“, autor Edward Albee, tõlkijad Lydia Mölder ja Triin Sinissaar, lavastaja Andrus Vaarik, kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Markus Robam, grimmikunstnik Aimi Etverk. Mängivad Carita Vaikjärv, Alo Kõrve, Nils Mattias Steinberg ja Jane Napp. Esietendus 19. VI Pärnumaal Kaelase külas Jaanihanso siidrivabriku töökoja saalis. „…ja inimsilmas […] Vaata lähemalt ›
19
Emajõe Suveteatri „Üksildane lääs“, autor Martin McDonagh, tõlkija Peeter Sauter, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Pille Jänes, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskujundaja Oskar Harding. Mängivad Märt Avandi, Ott Sepp, Indrek Ojari ja Maris Nõlvak. Esietendus 26. VII Saadjärve mõisa härjatallis. Kui suvelavastuse teatriplakatil on üheaegselt nimed Martin McDonagh, Märt Avandi ja Ott Sepp, on selge, et publikupuuduse […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aastal võttis riigikogu vastu otsuse, et 2030. aastaks minnakse kõigis venekeelsetes koolides üle eestikeelsele õppele. Üldharidussüsteemis on 16 569 õpetaja hulgas 2200 õpetajat,1 kellel puudub eesti keeles õpetamiseks piisav C1-taseme keeleoskus. Eestis on 73 venekeelset kooli, kus õpib 15,3 protsenti õpilastest. Ainuüksi Tallinna venekeelsetes koolides käib 18 126 õpilast.2 Eesti venekeelsed koolid toimivad justkui paralleelmaailmas, mis […] Vaata lähemalt ›
0
„Ava“ projekteerijad ja ehitajad Heidi Jagus, Maria Johanna Ahtijainen, Robin Pints, Mart Nael, Oskar Toomet-Björck, Harriet Piirmets, Nele Lisette Hera, Mark Metsa, Elenor Pihlak, Elisabeth Ersling. Ehitasid Marie Elle Melioranski, Aliis Vatku, Lilian Källo, Lisandra Lipp, Katariina Klammer, Katariina Vaher, Joonas Ott, Martin Vatku, Eliis Kurvits, Mihhail Grigorjuk ja Oskar Kask. Kursuseprojekti juhendasid arhitektid Elina […] Vaata lähemalt ›
56
Sotsiaalses plaanis meeldib mulle kodukontori idee väga. Kodukontori levik oli üks positiivsemaid ühiskondlikke nihkeid, mis koroonapuhangust tingitud kriisiga kaasnes. Kui enne koroonat oli ebakindlus pigem filosoofiline kontseptsioon, mille üle said minusugused haritlased seltskonnas mõtiskleda ja teravmeelitseda, siis koroona kaudu imbus ebakindlus riiklikusse poliitikasse ja ühiskondlikku suhtlemisse – pidevalt tuli ebakindlusele reageerida ning seda tehti väga […] Vaata lähemalt ›
0
Inimkeha on väliselt piiritletud, sisemuses aga segane ja põhjatu, imelik ja imeline. Bioloogilise ja füsioloogilise kehaga kaasneb alati isiklik ja elulooline, aga ka kultuuriline, poliitiline, ajalooline, religioosne, ühiskondlik taust. Meie kujunemist mõjutab keha suhe teda ümbritseva ruumiga. Kehal on välisruum, aga ka siseruum, siseilm, keharuum. Keha ennast võib tajuda kui ruumi, mille esimesena asustame, kus […] Vaata lähemalt ›
0
Eriliste inimeste lahkumise valusal hetkel tulevad tahes-tahtmata meelde luuletaja ja mõtleja Atticuse sõnad „elu on kunst teeselda, et oled normaalne“. Neil on järjest suurem mõte ühiskonnas, kus normaalsuse tähendus muutub. Kus järjest suureneb surve end eri pooluste suhtes positsioneerida. Kus väärikalt igati põhjendatud eriarvamusele jäämine võib saada ühiskondliku hukkamõistu osaliseks. Selles kontekstis ning silmapaistva õigusteadlase […] Vaata lähemalt ›
0
Juss Piho isikunäitus „Valik nr 5“ Vaala galeriis kuni 7. IX. Viimasel ajal – ja mitte ainult kahel aastal – on kerinud jõhker pinge: majandus on kehvas seisus, sõjakirves ripub pea kohal, inimesed on ärevad, vahendeid jääb aina vähemaks. Ilm kisub aina heitlikumaks ning miski kusagil peab varsti murduma. Seda, et midagi muutub, teaksid justkui kõik. […] Vaata lähemalt ›
33
Sõltumatu Tantsu Lava ja Davvi „Ma võtan selle enda kanda“, autorid-etendajad Oda Holmvik Bredvold (Norra), Hanna Junti (Eesti), Maria K. Landmark (Norra), Karsten Lunde (Norra), Maya Mi Samuelsen (Norra), Sigrid Savi (Eesti), Nele Tiidelepp (Eesti) ja Margaret Tilk (Eesti), lisaetendajad Uik Leete, Raul Markus Vaiksoo, Triinu Aron ja Annika Ader, helilooja Kymbali Williams, tugihelitehnik Janar […] Vaata lähemalt ›
74
Kairo näitus „Linnanaivisti majamuuseum“ Haki galeriis kuni 31. VIII. Kairo võib olla Tartu üks nähtumaid kunstnikke. Mononüümi taha peituva tänavakunstniku teosed on tema kodulinnas tuttavad ka neile, kes harilikult galeriidesse ja muuseumidesse ei satu, eriti neile, kes liiguvad Supilinnas. Neid töid võib näha majaseintel ja elektrikappidel, kuid tema kunst on jõudnud ka galeriidesse ja Tartust kaugemale, […] Vaata lähemalt ›
73
Eestis mõeldakse aina enam avaliku ruumi kvaliteedile. Suurem kogum senisest paremat keskkonda rajati Eesti vabariigi sajandat aastapäeva ettekäändeks tuues arhitektide liidu eestvõtmisel. Väikelinnades valmisid vastavalt soovidele kas paraadsemad väljakud või laiema piirkonna ümbermõtestused. Samas vaimus on lahendatud ka sel suvel Nõmmel valminud Jaama tänava projekt. Lahendus on tekitanud vägevat vastukaja, sest nõmmelased on tugeva identiteediga […] Vaata lähemalt ›
20
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.06.2026 00:46
Viimane uuendus: 00:42.
Uudiste reiting uuendatud: 00:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)