Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Tartu bussijaam. WC külastamine maksab 40 senti, maksta saab kaardiga või sulas, aga kaardimakseterminal ei tööta. Bussijaama töötajal hakkab meie kuueaastasest tütrest kahju ja ta laseb lapse tasuta sisse. Valga raudteejaam. WC külastamine maksab 50 senti, maksta saab ainult sularahaga, aga kassiir ei saa 20eurost lahti vahetada. Kohmitseme kõik kotid ja taskud läbi, leiame viimase 50sendise ja […] Vaata lähemalt ›
98
Loodus on meile kinkinud abistavaid kõnekäände, kuidas märgata lähemale hiilivat, järkjärgulist ja ohtlikku muutust, olgu tegemist kanaarilinnuga kaevanduses (märkab) või konna aeglase keetmisega (ei märka). Võta siis kinni, kas me vaatame siin konna või kanaarilindu, aga hiljutine, seni veel ametlikult kinnitamata teade, et tänavu jääb ära animafestival Animist, tundub küll olevat osa suuremast tendentsist. Suvel […] Vaata lähemalt ›
143
*** sirtsusirin on õhtud õhukeseks hõõrunud aed täis jahedat tuhmjaskollakat valgust mõtlen jälle vikatist saunaräästa all veerandsajandist ühe koha peal pole midagi ülevamat kui olla kasutu mitte midagi teha või tahta taanduda rooste üminaks terases pehkida pikkamisi sügispimeduseks *** suveöö soe poolpimedus kleepub kobavate näppude külge väiksed õlad põlenud turi tulipruun ajan maona nahka […] Vaata lähemalt ›
0
Meie ülemere kirjandusmagneti Rootsi Akadeemias 2023. aasta kevadel peetud kõnest Putini sõjast naiste vastu välja kasvanud essee (ehk esseede kimp ühe katusteema all) ei ole just vaistlik valik puhkuseaegseks lugemiseks rannakülas. Ent vastuolu suvise idülli ja raamatu koletu ainese vahel rõhutab üht teose põhisõnumit: tunnistajate vastutust Vene Ukraina-vastases sõjas toimuvate kuritegude teadvustamisel, nähtavaks, kuuldavaks ja […] Vaata lähemalt ›
0
„Eichmann Jeruusalemmas. Reportaaž kurjuse banaalsusest“ on kindlasti juudi päritolu filosoofi Hannah Arendti loetuim teos, mistõttu on mul hea meel, et raamat on viimaks jõudnud eesti keelde. Nii mõjuka filosoofi puhul on imestusväärne, et peale vastilmunud teose on eestindatud vaid esseekogumik „Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas“, mille tõlge nägi trükivalgust juba ligi 12 […] Vaata lähemalt ›
9
Mihhail Zõgar on opositsiooniline vene ajakirjanik, kes elab praegu eksiilis. Nüüdseks on ta kogunud tuntust ja tunnustust väljaspool Venemaad veel aimekirjandusega, mida on tõlgitud ka eesti keelde, ja artiklitega juhtivas rahvusvahelises meedias. Tal on Putini võimuaparaadis ilmselt endiselt suurepärased infoallikad, mis kumab läbi ka tema publikatsioonidest. Siiski ei ole tema puhul tegu teadlasega, vaid ta […] Vaata lähemalt ›
0
Värsikogu „Vaid vihmal on tasased tiivad“ on eesti lugeja esimene tutvus Vietnamis sündinud Ameerika poetessi Mộng-Lani loominguga. Luuletused valis välja ja tõlkis Mathura. Tema sulest on ka raamatu järelsõna, kust saame teada, et Mộng-Lan oli viieaastane, kui pidi koos perega sõja eest kodumaalt pagema ja Ühendriikidesse ümber asuma. „Sunnitud lahkumine sünnimaalt on jäänud tema luules […] Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeva linna iseloomustab lokaalse ja globaalse segunemine ehk glokalism – asumine ülemaailmse ja kohaliku sõlmpunktis.1 Seejuures kehtib ütlus „mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt“.2 Väiksed sekkumised võivad esile kutsuda suuri muutusi, ka väike võib olla globaalse võrgustiku sõlmpunkt ning kohalik võib olla vastuvõtlik maailmast tulnud ideedele ja info liikumisele. Arhitektuuri väikevormides peitub tahe teha rohkem kui just […] Vaata lähemalt ›
0
Sellesuvises Draamateatri menukas lavastuses „Rahamaa“ on stseen, kus peategelane pärast pikki siseheitlusi võtab nõuks oma tööandja hämarad skeemid avalikkuse ette tuua. Paraku jõuab kolleeg temast ette ja katarsis jääb tulemata. Tõsieluski ei olnud Danske Banki vilepuhuja Howard Wilkinsoniga juhtunu kadestamisväärne: pank sundis muidu eeskujuliku töötaja lahkuma, kuid lahkumiskompensatsiooni tingimuseks oli vaikimiskohustus. Kuigi pangasisene vihjeandmise kanal […] Vaata lähemalt ›
36
Enam ei ole uudis, et meie planeedi elurikkus on ohus ja seda tuleb kaitsta. Oleme võtnud kaitse alla haruldasi liike, loonud kaitsealasid looduslikes kohtades, mida soovime säilitada. Tänapäeval on aga ökoloogias vaated avardunud. Elurikkuse ja ökosüsteemide hea käekäik on ülioluline ka väljaspool tavapärast looduskaitset – iga inimese elus ja tegevuses. Elurikkad ökosüsteemid on stabiilsemad, nad […] Vaata lähemalt ›
1,015
Arvo Valtoni panus eesti kirjandusse on olnud suur ja mitmekesine. Sellest on põhjalikumalt kirjutanud ja kirjutavad edaspidigi kirjandusteadlased. Kuid kokkuvõtlikult võib nentida, et kirjanduselus oli Arvo Valton eelkõige andja, kes pühendus aega ja jõudu säästmata südamelähedastele teemadele. Austusavaldusena inimesele, tänu kellele sai Eestist minu kodumaa,* tahan keskenduda ühele tahule tema tegevusest, mida võib nimetada eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Rehbinderi maja püsinäitus „Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutherini“. Idee autor ja peakuraator Viljar Vissel, projektijuhid Andrus Eesmaa ja Inge Laurik-Teder, kaaskuraatorid Inge Laurik-Teder, Kai Lobjakas, Susanna Murel ja Kristi Paatsi, konsultandid Toomas Zupping ja Villu Kadakas. Näituse kujundajad sisearhitektid Janno Roos ja Andres Labi, Refleks Design Agency graafiline disain, illustraator Madli Lavin. Rakveres […] Vaata lähemalt ›
51
XXXI Haapsalu vanamuusikafestival 25. – 28. VII, kunstiline juht Toomas Siitan. Sellega, et Haapsalu vanamuusikafestivali stiilipuhtus ja ühtlaselt kõrge tase teeb sellest ühe vaimustavama suvefestivali, on nähtavasti kõik päri. Kui viimastel aastatel on publikut kostitatud maailmatasemel ansamblitega nagu Jupiter Ensemble, Graindelavoix, Concerto Copenhagen, Tenebrae Consort jpt, siis sel korral peaesinejat justkui polnud ja emotsionaalsete plahvatusteta […] Vaata lähemalt ›
0
XIV Pärnu muusikafestival 10. – 19. VII, kunstiline juht Paavo Järvi. Tänavuse Pärnu muusikafestivali avakontserdil 10. juulil Pärnu kontserdimajas ei olnud miski nii nagu tavaliselt. Enamasti algab kontsert ju avamängust või teosest, mis sellena kvalifitseerub. Seejärel tuleb kontsert solistile ja orkestrile, sellele järgneb aga omakorda teises pooles mõni suurema mahuga teos, kus solistist priiks saanud […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa“ Kumu 2. korruse suures saalis kuni 3. XI. Kuraatorid Sirje Helme ja Kadi Polli. Näituse eraldi osa on 4. korruse projektiruumis Leonora Carringtoni teoste väljapanek. Conquista on üks verisemaid peatükke kristliku genotsiidi ja koloniaalpoliitika ajaloos. Vähem kui pooleteise sajandiga rööviti paljaks ja hävitati kõik Lõuna-Ameerika tsivilisatsioonid, massimõrva […] Vaata lähemalt ›
44
Dokumentaalfilm „Tule sõnumid“ (Menufilmid, Eesti 2024, 70 min), režissöör Kairi Kivirähk, kaasrežissöör Sarine Arslanjan, monteerija Niels Gramsen, produtsent Anu Veermäe-Kalda, operaatorid Taavi Arus, Niels Gramsen, helilooja ja helirežissöör Richard Emanuel. Kairi Kiviräha 25. juunil esilinastunud esimeses täispikas filmis „Tule sõnumid“ on vaatluse all maiade uskumused, kalender ja tulerituaalid. Loo keskmes on üle 25 aasta Guatemalas elanud […] Vaata lähemalt ›
0
Temufi „Oskar Luts ehk Laul igavesest õnnest“, dramaturg Urmas Lennuk, lavastaja ja valguskujundaja Peep Maasik, kunstnik Jaanus Laagriküll, helilooja ja muusikaline kujundaja Martin Aulis. Mängivad Lauri Kink, Peeter Volkonski, Veikko Täär, Oskar Punga, Silver Kaljula, Elis Järvsoo, Liina Roht ja Karmen Meos. Esietendus 26. VI Tarvastu mõisa tallihoovis. „Mees kõikideks aegadeks“ – sellist pealkirja kannab Robert […] Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal on nii meitel kui ka võõrsil üha enam kõne all kaanonid. Ehkki senimaani on küll rohkem tähelepanu pööratud kirjanduskaanonile, on arutellu hakatud aktiivsemalt haarama ka muusikat. Seda enam, et päevast päeva muusikast ümbritsetutena oleme sageli endalegi märkamatult nii kaanoni tarbijad kui ka taasloojad. Kuigi muusikas seostub kaanoni mõiste esmalt (isegi muusikaüliõpilaste hulgas) vormivõttega, […] Vaata lähemalt ›
0
Sel suvel käisin Lõuna-Koreas ja ühtlasi demilitariseeritud tsoonis, mis eraldab seda Põhja-Koreast. Rahvas on üks, kuid 250 kilomeetrit pikk ja neli kilomeetrit lai vöönd toimib piirina kahe riigikorra vahel, lõikab Korea poolsaare pooleks. Ohutult distantsilt sain üle piiri piiluda ja nägin, mis toimub riigis, mille elust olen kuulnud ja lugenud. Seda küll oma nahal kogeda […] Vaata lähemalt ›
0
XXI Viljandi pärimusmuusika festival 25. – 28. VII. Viljandi pärimusmuusika festivali ehk Viljandi folgi juhtmõte oli sel aastal „mustrid ja jäljed“, et kutsuda kuulama ja avastama eri maade muusikalisi mustreid ja jälgi, mida aastasadade jooksul on jäetud. Esinejaid oli kokku tulnud üle maailma: tantsida sai eksootiliste mehhiko ja portugali, aga ka põhjamaiste rootsi, läti ja […] Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
EDASI.org
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Autoleht.ee
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.06.2026 03:11
Viimane uuendus: 03:00.
Uudiste reiting uuendatud: 03:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)