Kui kaugele meie teadmised Lääne-Siberi sõdadest üldse ulatuvad? Enne jugralaste vene allikatesse sattumist polegi meil selle kohta täpseid andmeid. Samal ajal on ilmne, et sõdimine oli Lääne-Siberi põliselanikel veres. Nagu märgib XVIII sajandi ajaloolane Gerhard Friedrich Müller: „Siberi elanikud püüdsid end iidsetest aegadest ülistada relvade abil, mitte oma tegude kirjeldamisega.“ Kommenteerides konkreetsemalt keskajal venelaste ja […] Vaata lähemalt ›
48
Ajakirjanduse rollidest teatakse üldjuhul peamiselt valvekoera oma. Õigupoolest on neid rolle veelgi, näiteks lojaalse vahendaja oma, mida võib pidada ka võimu häälekandjaks. Või ka sekkuja oma, kus ajakirjanik teadlikult suunab uudise sisu. Valvekoera rolli on sõnastanud ajakirjandusuurijad üsna sarnaselt. Näiteks Tšiili teadlase Claudia Mellado kirjelduse kohaselt täidab ajakirjanik valvekorea rolli, kui seirab võimu ja eliiti, […] Vaata lähemalt ›
0
„Mida sa oma kehas tunned?“ Võpatan mõttes ja virgun vaimselt rännakult. Kuigi terapeut on sedasama ka mõne minuti eest küsinud, olen sügavas meditatsiooniseisundis ammu taas kuhugi pilvede poole oma kehast välja triivinud. „Kus sa seda tunned?“ jätkab ta. Pole aimugi. Kuskil nagu midagi on. Aga mis? Paar kohtumist varem olen veendunult kinnitanud, et ma ei […] Vaata lähemalt ›
38
Paide teatri „Konsiilium“, lavastaja Helen Rekkor, dramaturgid Mart-Matteus Kampus, Helen Rekkor ja Chat GPT 4.0 (AI), video- ja lavakujundaja Blockade Labs Skybox (AI), helimaastike autorid Kenn-Eerik Kannike ja AI, kostüümikunstnik Birgit Pikkor. Mängivad Ott Kartau, Piret Krumm, Kristian Põldma, Silva Pijon ja Maarja Tammemägi. Esietendus 25. X 2023 Paide muusika- ja teatrimaja suures saalis. Kaalusin lasta tehisintellektil […] Vaata lähemalt ›
15
Lahkunud on nahakunstnik ja õppejõud, Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Nahakunstnike Liidu ja Eesti Köitekunstnike Ühenduse auliige ja Eesti Köitekunstnike Ühenduse asutajaliige Naima Suude. Naima Suude sündis 9. märtsil 1932. aastal Virumaal. Aastatel 1951–1957 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistööd, 1961–1966 töötas kunstikombinaadi Ars nahaateljees ja aastast 1966 kuni 2008 meie kunstiülikooli nahkehistöö (hiljem nahakunsti) osakonnas […] Vaata lähemalt ›
0
Romaani „Nuga tulle“ tagakaanelt saame teada, et selle tegevustik leiab aset XIX sajandi Soomes ja Norras ning see on esimene osa triloogiast „Laulud Põhja-Jäämere äärest“. Teose autor Ingeborg Arvola (snd 1974) on Norra tunnustatud romaani-, laste- ja näitekirjanik ning seegi raamat on juba ohtralt tunnustust pälvinud. Mõnel raamatul on nii hea pealkiri, et juba see kutsub lugema. […] Vaata lähemalt ›
2
Hilistes kolmekümnendates naine käib külas oma eluõhtut rindemehemajas veetval vanaemal, aitab tal riidekappides korda luua ja kuulab voodihaige memme korduma kippuvaid lugusid. Kordumatud on aga vanaema lood tema kapis peituvate riiete kohta: ta mäletab neist igaüht ja raske on midagi ära visata. Nõukogude aja lapsed mäletavad samuti oma vanemate kokkuhoidlikkust, seda, kuidas tehti vanadest riietest […] Vaata lähemalt ›
0
Mall Jõgi-Kaevats on sündinud 1947. aastal Tallinnas. Elu Eestis ja terve maailm on sellest ajast tänaseni väga palju muutunud. Autor kirjutab, kuidas ta toodi sünnitusmajast teisel sõjajärgsel suvel koju ühe Tallinna viimase voorimehega. Lapsepõlves elas perekond vanalinnas ehtsas keskaegses majas. Siis olid neis majades eluruumid, sageli ühiskorterid, kus oli peamiselt vaesemat sorti rahvas, aga lastele oli […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „JazzAhead“ 11. – 14. IV Bremenis. „Kui sind ei ole „JazzAhead’il“, siis sind pole olemas,“ võib vist öelda Euroopa suurima džässimessi kohta. Mitte kusagil mujal maailmas ei ole nii suurt spetsiaalselt džässmuusikale pühendatud messi, kus ühe katuse all saaksid kokku Euroopa džässi tegijad ja otsustajad: kontserdi- ja festivalikorraldajad, džässiklubide ja plaadifirmade omanikud, artistid ja […] Vaata lähemalt ›
0
Mall Jõe „Riik raamaturiiulis“ Ingeborg Arvola „Nuga tulle“ Laura Pörsti „Viimane aasta“ festival „JazzAhead“ Paide teatri „Konsiilium“ In memoriam Naima Suude Esiküljel Edith Karlson. Foto Piia Ruber Sirbi vahel on Eesti Kultuurkapitali 2024. aasta I jaotuse vihik Vaata lähemalt ›
0
„Hunditund on tulnud“, Juhan Raud vestleb Edith Karlsoniga Tõnis Saarts, „Ei ole need demokraatiad nii nõrgad midagi“ Rein Heinsalu Jaan Toominga teatriuuendusest Marko Raat Jaan Toominga filmiloomingust Kelly Kittus, „Seente najal püsib elu“ Art Leete, „Obi ugri sõjakunsti kujunemine ja hiilgus“ Marju Himma, „Ajakirjandus kui võimu ja jalgpalli seiraja“ Intervjuu filmilavastaja Lukas Moodyssoniga arhitekt Antti Nousjokiga Esiküljel Edith Karlson. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Tänasel Eesti teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolekul valiti globaalmuutuste valdkonna akadeemikuks Ülo Mander. Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor ning loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetooli juhataja Ülo Mander on kaasaja silmapaistvamaid maastikuökoloogia ning keskkonnateaduste arendajaid Eestis. Ta on pühendanud kogu oma senise teadlaskarjääri maastike ainevoogude ja laiemalt maastike ökoloogia uurimisele ning selle parendamiseks. Vaata lähemalt ›
0
Katariin Mudist NÄLKJAD NAGU MEIE 19.04.-14.05.2024 Neljapäeval, 18. aprillil kell 18.00 avatakse Hop galeriis Katariin Mudisti näitus „Nälkjad nagu meie“. Näitus avatakse koos etenduskunstnik Keithy Kuuspu performance’iga (algus kell 19.00). Katariin Mudisti näitusel “Nälkjad nagu meie” vallutavad galeriiruumi enam kui kolmsada viimase kolme aasta jooksul valminud keraamilist Nälkjat. Tuginedes arusaamale, et vastikus- ja atraktiivsustunne võivad […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium ootab kuni 15. maini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium toetab peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse välja 20 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot. „Kogemus teistest kultuuriruumidest on oluline osa noore loovisiku kujunemises ning enese kultuurilises määratluses. Välisülikoolides loodud teadustöödest saadud uued mõtted ja perspektiivid rikastavad […] Vaata lähemalt ›
0
Füüsika instituudi füüsikahariduse osakonna juhataja Kalev Tarkpea on Tartu ülikooli Physicumis omandanud mõneti legendi staatuse. Ta on pühendanud oma elu just nimelt füüsika õpetamisele, mitte niivõrd füüsikateaduse tegemisele. Õppejõu ametit on Tarkpea pidanud tõelise kirega, milles on nii sügavust kui haaret. Seetõttu on kõik viimaste kümnendite vältel Tartu ülikoolis füüsikahariduse omandanud inimesed käinud Tarkpea loengutes, […] Vaata lähemalt ›
183
Sel aastal kapituleerus valitsus varakult. Tavaliselt loksutatakse riigieelarvet kord raha leides ja siis jälle kaotades edasi-tagasi kuni sügiseni. Nüüd loobuti lisaraha otsingutest juba aprillis ja seda üsna nõrkade põhjendustega. Miks üldse aasta otsa jaurati maksutõusudest, kui parimad neist nüüd ikka ära jäävad, sest „ei ole poliitilist kokkulepet ja ajaliselt ei jõuaks“ ja „ei ole avalikkuse […] Vaata lähemalt ›
0
Parempoolsete vaadetega arvajatel on kombeks meenutada, et tasuta lõunaid pole olemas. See fraas tuletab meelde, et igasugused toredad asjad, mida Eestis pakub avalik sektor – kõrgharidus, vähiravi, bussisõit Tallinnas – ei ole tegelikult tasuta, vaid maksumaksjate kinni makstud. Eriti kuuleb seda juttu Tallinna koalitsioonikõneluste taustaks, kus nii mõnigi läbirääkija on meenutanud, et sõitjale tasuta ühistranspordile […] Vaata lähemalt ›
41
TMW konverentsi kavas oli tänavu tohutu hulk ülispetsiifilisi teemasid, uutele turgudele mineku konkreetseid soovitusi ja töötubasid, aga laiemalt kõnetavate uute ideede osa on mõnel varasemal korral olnud tugevam. Mõneti vaadati olnule tagasi: 15 aasta eest peeti 2009. aastal esimene, praegusega võrreldes üsna kammerlik TMW. Meenutati ka tähendusrikast 2014. aasta festivali, sest sel aastal loodi nii […] Vaata lähemalt ›
0
Enamik teadlasi on tõenäoliselt oma töös märganud ja tunnetanud, kuidas ülikoolid ja terve teadussüsteem toimivad järjest enam äriloogika järgi.1 Akadeemilises kapitalismis põimuvad teadmiste loomine ja kasumi tootmine.2 Teadlased on pandud ettevõtja positsiooni ja nad peavad riigi teadusrahastuse nappuse tõttu oma teadustegevust ise projektipõhiselt rahastama3, konkureerides seejuures üksteisega vähese teadusraha pärast. Ärijuhtimise põhimõtete järgi toimivas akadeemilises […] Vaata lähemalt ›
113
Ukraina sõjast on saanud positsioonisõda: rindejoon palju ei muutu, on märgata taktikalisi nihkeid siia- või sinnapoole ja loodetakse pigem tuleviku peale. Milline see saab olema, sõltub vastaste sõjalisest võimekusest. Sõda on senised võimed paika loksutanud: pooled on õppinud teineteisega sõdima ega ole enam suutelised tasakaalupunkti ületama. Mõlemad arendavad oma sõjatööstust, kohendavad mobilisatsioonisüsteemi ja üritavad luua […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 03:35
Viimane uuendus: 02:52.
Uudiste reiting uuendatud: 03:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)