Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Kui küberturvalisust puudutav juhtum ületab korduvalt kohalike tavauudiste künnise,1 on paslik teema andmelühiskonnas üles võtta. Välismaise tarkvara- ja küberturvalisuse ettevõtte CrowdStrike – sellise väljendi kasutusest hiljem mõnevõrra pikemalt – tarkvarauuendus läks sedavõrd nässu, et arvukatel Windowsi operatsioonisüsteemi masinatel tekkis üleilmne digikooma. Küberturvalisuse lipulaevaks peetud ettevõttel CrowdStrike õnnestus pealtnäha rutiinse tarkvarauuenduse käigus kogu maailma lennundus-, tervisho Vaata lähemalt ›
63
Ukraina sõjas on kätte jõudnud tõe hetk ehk välja on kujunenud teatud objektiivne reaalsus, kus on selgeks saanud, et kummalgi poolel, ei Ukrainal ega Venemaal, ei ole piisavat ülekaalu, et tuua sõja käiku otsustavat muutust. Sellel taustal ilmutab end üha selgemini paratamatus alustada läbirääkimisi, kuid probleemiks on see, et initsiatiiv on praegu Venemaa käes ja […] Vaata lähemalt ›
0
Mõeldes dokumentaalfilmidele, mis on jõuliste visuaalidega suurele linale toonud Venemaa Ukrainasse sissetungi jõledused, meenuvad otsekohe kaks: „20 päeva Mariupolis“ ja „Ukraina vabatahtliku päev“1. Viimast võib mõneti võrrelda Oleh Sentsovi juhuse läbi sündinud uue filmiga „Reaal“2, mis esilinastus juuli alguses Karlovy Vary filmifestivalil. Nende kauge hingesuguluse taga pole mitte vorm või filmimise viis, vaid keskendumine konkreetsele […] Vaata lähemalt ›
3
Ma kasvasin ajal, mil materjalid olid inimese silmist ja kätest kadunud. Pilves, kus asjad ilmusid justkui tühjast õhust. Kuskil kaugel karjatati ja treeniti materjale aina uuteks liidesteks ja vidinateks, mis uhkusega istutasid end mu noore aru substraati, kuhu ei jäänud kohta angervaksale ega vokile, millega vanaema üritas mind tutvustada. Ma kasvasin küborgiks. Minust sai digierootiline […] Vaata lähemalt ›
0
Jevgeni Zolotko isikunäitus „Aadama saladus“ Kumu kunstimuuseumi 5. korrusel 31. V 2024 – 5. I 2025. Kuraator Triin Tulgiste-Toss (1987–2024). Jevegeni Zolotko viimane näitus on tumemeelne. Tumedad toonid valitsevad lakkamatult. Pildid on alati mustvalged või on nende polükroomsus taandatud paarile kahvatule värvile; videod samuti mustvalged. Esemed on tumedad, hallid või roostekarva. Kui mõni kujude rida […] Vaata lähemalt ›
15
Keset südasuve, kui valitsuses peeti koalitsioonikõnelusi ning jõuti järjega haridusvaldkonnani, lõhati meedias kriitikapomm: avalikustati Jaak Aaviksoo juhitud töörühma koostatud analüüs, mille järeldusena kuulutati kõrgete hariduskulude peamiseks põhjuseks liiga kallid nn luksuskoolid. Seetõttu ei pidavat saama maksta õpetajatele kõrgemat palka. Sellist hinnangut peavad arhitektid äärmiselt ebaõiglaseks ning püüan allpool selgitada, miks. Kuigi igas kriitikas on alati […] Vaata lähemalt ›
0
Nina Stener Jørgensen on urbanist, Taani kuningliku akadeemia nooremprofessor ja Eesti kunstiakadeemia külalislektor. Juunis kaitstud doktoritöös seostas ta arhitektuuri ja küberneetika, analüüsis kolme 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses ehitamata jäänud, kuid omas ajastus uudset, arvutitehnoloogia vaimustusest kantud arhitektuuriprojekti ja seda, kuidas küberneetiliste võimaluste kaudu loodeti kasutajatelt andmeid koguda. Mida uut avastas ta linnaloome […] Vaata lähemalt ›
20
21. ASSITEJ maailmakongress ning laste ja noorte vaatajate etenduskunstide festival „Uue maailma hääled“ 24. V kuni 1. VI Kuubas. Viimastel aastatel on minu teatrihuvi liikunud lavastuste poole, mille sihtrühma ma ise ei kuulu. Mitmesugused uurimused ja osalemine Salme Reegi teatriaastaauhinna žürii töös on mind veennud, et noored vaatajad on teatrimaailmas ülioluline, kui mitte kõige tähtsam […] Vaata lähemalt ›
0
R.A.A.A.Mi „Pärsia viimase keisri mõrv“, autor Bahram Beyzaie, lavastaja Barzu Abdurazzakov, kunstnik Riina Vanhanen, valguskujundus Priidu Adlas, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Riina Maidre, Marion Tammet, Jarmo Reha ja Jaan Tristan Kolberg. Esietendus 4. VII Kernu mõisa küünis. Tuleb tunnistada, et R.A.A.A.M on meie suveteatrit taas rikastanud nii sisult kui ka vormilt eripärase lavastusega. […] Vaata lähemalt ›
0
Mis eristab Kristina Birk-Vellemaa „Sekspositiivseks“ harjumuspärasest raamatust, on selle jaotumine tekstiks ja tühjadeks ridadeks. Tühimikud on jäetud lugejale-kaasautorile, et too saaks lisada oma mõtted ning anda seeläbi raamatule selle tõelise väärtuse. Aktiivselt ennast reflekteerimata pole raamatust suuremat kasu. Teos pole struktureeritud õpiku kombel ega ole mõeldud süstematiseeritud informatsiooni omandamiseks. Mõningate kõrvalepõigetega lähtub see püüdest tutvustada […] Vaata lähemalt ›
0
Inglise keeles kirjutav Malaisia kirjanik Tan Twan Engi kolm romaani on jõudnud mitme maineka auhinna nominatsiooni ja võiduni. Esikromaani „Vihmaand“ eest pälvis Tan Twan Eng 2007. aastal Bookeri preemia. Teise romaani „Õhtuste udude aed“ (2012) pärjati ta aga näiteks Walter Scotti auhinnaga, millega tunnustatakse ajaloolise sisuga ilukirjanduse autoreid. „Õhtuste udude aia“ eesti tõlge (Triin Tael, 2015) […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjastus Eesti Raamat andis maikuus tõlkekirjanduse programmi „Hieronymus“ toetusel välja Dmitri Merežkovski triloogia „Kristus ja Antikristus“ esimese osa „Jumalate surm. Julianus Usutaganeja“. Arvestades teose märgilisust ja tähtsust kirjandusloos, väärivad tutvustamist nii autor kui ka nimetatud triloogia. Dmitri Merežkovski (1865–1941) oli üks vene sümbolismi ja modernismi rajajaid, kelle looming mõjutas tugevasti teiste hulgas Sigmund Freudi, Andrei […] Vaata lähemalt ›
0
Andrei Belõi romaan „Peterburi“ on tõeline suurteos, mille kõrvale on nüüdiskirjandusest väga raske midagi võrdluseks tuua. Aastatel 1913-1914 almanahhis „Sirin“ ilmunud romaan on kirjutatud mitmes mõttes kadunud ajastul: näiteks mõjutas toona kogu peenemat Euroopat okultismi taassünd.1 Belõi romaani temaatika ongi paljuski sünkroonis tollal eriti saksa kultuuriruumis valitsenud okultse fooniga: loodi ohtralt igasuguseid salapäraseid loože ja […] Vaata lähemalt ›
72
Teaduskonverents „EUPOP 2024“ 1. – 3. VII EMTAs, korraldajad Euroopa Popkultuuri Assotsiatsioon ja Rahvusvaheline Popkultuuri Instituut eesotsas Turu Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Konverents „EUPOP 2024“ oli seekord keskendunud piiridele, aga olgu kohe öeldud, et teemasse suhtuti loomingulise vabadusega. Järgnev põgus ülevaade keskendub ettekannetele, mille kese oli muusikas, ehkki tähelepanuväärseid arutelusid oli ka nt […] Vaata lähemalt ›
37
Filmiajakirjanik, õppejõud ja filmiuurija Jaak Lõhmus lahkus meie hulgast tänavu 29. juunil 69 aastasena. Kohtusime Jaaguga nädal varem reedel, 21. juunil Telliskivi Literaadis. Soovisin teda küsitleda seoses oma Tartu ülikooli teatriteaduse doktoritöö teadusartikliga, mille teemaks on „Siirdeajastu institutsionaalsed muutused Eesti teatri- ja filmivaldkonnas – võrdlev analüüs“. Eesmärgiks on võrrelda Eesti teatri- ja filmivaldkonna institutsionaalseid muutusi […] Vaata lähemalt ›
0
Olen kosmopoliit. Igal pool olen nagu kodus. Lahkun kahjatsemata, saabun ükskõikselt. Mul pole kahju kuskilt lahkuda ning mul on ükskõik, kuhu välja jõuan. Ometi olen pärit mingist kindlast kohast. Mul on sünnikoht, lapsepõlvemaa, koolikant. Ma ei saa eirata seda, et mul on eriline side mingite kohtadega ehk et ma olen kolklik. Olen kolklik. Mu kodu […] Vaata lähemalt ›
0
Olen sel suvel olnud metsas. Mul on selleks ka igasuguseid praktilisi õigustusi, aga ennekõike kustutan janu loodusele lähemal olemise järele. Tunnetan end ühena looduse kehadest, samastun nendega. Jõe kohal üksteise ümber spiraalitavad ja lahkarvamust lahendavad kajakad. Päikesesse sirutuv kanada kuldvits, kellel oma uuel kodumaal vaba voli mesiselt võimutseda. Väike tigu kuldvitsal, kelle teelehele poetan. (Mida […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavakunstifestivali rahvusvaheline näitus „Peitus“ Tartus pärmivabrikus kuni 4. VIII. Kuraatorid Sirla ja Kadri Lind. Näitusel osalevad kunstnikud Duplo3, Pintsel, Stina Leek, Gutface, Kairo, Edward von Lõngus, Krõõt Kukkur, Sänk, müra2000, 126 (kõik Eestist), Sepe, Kobayashi, Jay Pop, Klub2020 (kõik Poolast), Rombo, Ziepe, Tron Karton, Zahars Ze (kõik Lätist), Akvilė Magicdusté (Leedust), NSN997 (Itaaliast), Anton Hudo […] Vaata lähemalt ›
18
2024. aastal täitub 130 aastat Aldous Huxley sünnist. Huxley ideed ja neid kandvad teosed on ajaproovile vastu pannud ning nende tähendus pigem suurenenud. Tuleviku ennustamine on tänamatu töö, aga nii mõnedki Huxley prognoosid on osutunud paikapidavateks: näiteks individualismi kasv ning isiklike vabaduste loovutamine mitte niivõrd välisest sunnist, kuivõrd mõnust ja sõltuvusest lähtuvalt. Huxley keskne sõnum […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Aino Lehis, meie nahakunsti särav sabatäht, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Nahakunstnike Liidu auliige. Aino Lehis sündis 29. augustil 1928 Tallinnas. Ta õppis aastatel 1936–1942 Hiiu algkoolis ja 1942–1947 Tallinna 10. keskkoolis. 1947. aastal asus ta õppima Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, mille lõpetas aastal 1953 nahkehistöö erialal. 1950. aastatel tegi Lehis kaastööd […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
EDASI.org
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Autoleht.ee
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.06.2026 04:58
Viimane uuendus: 04:20.
Uudiste reiting uuendatud: 04:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne