Kui mullu oktoobris Filipiinidele lennupiletid ostsin, teadsin kohe, et tahan külastada mägedes asuvat väikest Buscalani küla. Seda põhjusel, et seal elab ja tätoveerib maailma vanim ja ka viimaseks mambabatok’iks kutsutud 106aastane Whang-Od Oggay. Ta oli õppinud tätoveerimiskunsti oma isa käest ning on alates 15. eluaastast tätoveerinud kohalikke Kalinga sõdalasi ja naisi. Maailmakuulsaks sai ta 2009. […] Vaata lähemalt ›
0
Oleme uhked oma hea haridussüsteemi, loovuse ja avatuse üle. Riigi õppekavadeski on eesmärkidena tähtsal kohal loovuse ja koostööoskuse arendamine. Majanduse ja elukeskkonna halvenemisest tulenevate probleemide rägastikus näib meie loovus ja koostööoskus aga lootusetult takerduvat. Globaalne kobarkriis on olemuselt just loova mõtlemise kriis, mis ei lase meil näha alternatiive majanduse praegusele vildakale toimimisviisile ehk „müüridele, relvadele […] Vaata lähemalt ›
483
Aasta algus. Parim aeg teha midagi kerget ja meeldivat, enne kui argised tööd-tegemised taas kaela vajuvad. Võiks vaadata näiteks suusatamist, põhjamaalased ju ikkagi … Või veel parem – siinses piirkonnas püsivalt eksootilist vrestlingut. Saaks teada uutki … Ma pole õigupoolest vrestlingufänn ja minu päralt on üksnes asjaarmastajast vaataja tagasihoidlik positsioon. Vaadanud olen vrestlingut viimase paari aasta […] Vaata lähemalt ›
0
Nüüdistantsu uute tulijate platvorm „Première“, esietendused 8. III Sõltumatu Tantsu Laval. „Heroina“, lavastaja ja tantsija Marta Jamsja, heli- ja videokujundaja Israel Bañuelos Loreto, valguskunstnik Iiris Purge, lavakunstnik Laura Põld. „Pastoraal“, lavastaja ja tantsija Elle Viies, helikujundaja Henri Viies, valguskunstnik Mikk-Mait Kivi, lavakunstnik Loora Kaubi, dramaturgiline tugi Elss Raidmets. „Première“ on Sõltumatu Tantsu Lava (STL) sari, […] Vaata lähemalt ›
0
Kui me mõtleme Vaapo Vaheri esimese raamatu peale, võib öelda, et selles suhtes oli ta hilise ärkamisega. Tõepoolest, tema esik-kaantevaheline väljus trükikojast alles 2002. aastal, mis aga ei tähendanud aastatuhandevahetusel enam suurt tuhkagi – juba siis ei mõõdetud geniaalsust raamatute arvuga. Vaapo rahutu meel otsis varasemalt kõiksuguseid väljakutseid, Vaaps nuusutas eluaeg uudishimulikult õhku ning hüppas okstele, kus […] Vaata lähemalt ›
0
Kui millestki pole kinni hoida, siis pole millestki kinni hoida.1 Piret Põldver Vahemaast Ma pole regulaarne päevikupidaja, aga leidsin hiljuti üles märkmiku, mis tõi meelde kahekümnendate eluaastate esimese poole ja nullindate lõpu majandussurutise, ajavahemiku sügis 2009 kuni kevad 2010. Olen võtnud bakalaureuseõppe lõpetamise järel vaheaasta, sest vajan õppimise ja palgatöö ühendamise järel puhkepausi. Suvel käin […] Vaata lähemalt ›
48
Kõik sünnivad siia ilma puhta lõuendina, kuid paljud lahkuvad vähemal või rohkemal määral muudetud kehaga, olgu selleks siis lihtne kõrvarõngaauk, tätoveeritud käsi või midagi ekstreemsemat. Põhjuseid, miks läbi ajaloo on inimesed oma keha muutnud, on mitmeid, kuid tänapäeval võib ilmselt esile tuua nii esteetilise ilu kui ka oma keha üle transformatiivse protsessi kaudu kontrolli saavutamise. […] Vaata lähemalt ›
0
2023. aasta lõpus ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastuses „Litteraria“ sarjas Ivar Ivaski (1927–1992) ja Marie Underi (1883–1980) kirjavahetus, täpsemalt, selle 22 aastat kestnud kirjasõpruse esimesed aastad. Raamat on digitaalsel kujul kättesaadav ka kirjandusmuuseumi veebisaidil.1 Kirjavahetus sai alguse pärast kohtumist Stockholmis 1957. aasta suvel. Esimese kirja läkitas Ivar Ivask Marie Underile sama aasta oktoobris. Eesti-läti päritolu, Saksamaal Marburgis […] Vaata lähemalt ›
0
Peter Lindberghi näitus „Olemise kergus“, kuraatorid Benjamin Lindbergh, Thoai Niradeth, Lisa Giomar Hydén ja Maarja Loorents. Fotografiskas 3. II 2024 – 2. VI 2024. Minu teismeliseiga 1980ndate lõpus möödus alevikus, põlluäärses paneelmajas, kuhu satelliittaldrik tõi kohale terve maailma, see tähendab – MTV. Ühes popmuusikaga jõudsid selle kaudu meie elutuppa ka supermodellid Cindy Crawford, Christy Turlington, Linda Evangelista, Tatjana […] Vaata lähemalt ›
0
Kui tänapäeval võidakse arvata, et mahukate raamatute aeg on läbi, siis tuntud slavisti, Tartu ülikooli emeriitprofessori Ljubov Kisseljova 2023. aastal ilmunud „Karamzinistid ja arhaistid“ veenab vastupidises: selles suurepärases raamatus on ligi üheksasada lehekülge, sh bibliograafia ja register. Niisugust raamatut on muidugi võimatu kirjutada lühikese ajaga – autor täpsustabki eessõnas, et rohkem on tegu artiklikogumikuga, mille tekstid on […] Vaata lähemalt ›
22
Läti Rahvusteatri „Peeter Paan. Sündroom“, lavastaja Dmitri Krõmov, lavakunstnikud Dmitri Krõmov ja Uģis Bērziņš, kostüümikunstnikud Dmitri Krõmov ja Ilze Vītoliņa, valguskujundaja Oskars Pauliņš, videokujundaja Toms Zeļģis, muusikaline kujundaja Edgars Mākens. Mängivad Egons Dombrovskis, Dita Lūriņa, Gundars Grasbergs, Uldis Anže, Kārlis Reijers jt. Esietendus 1. II Läti Rahvusteatri suures saalis. Vene nüüdisteatri suurkujude pagemise tõttu oma toksilis-totalitaarselt […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Tormiloits“ 16. III Estonia kontserdisaalis. Heigo Rosin (löökpillid), Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Risto Joost. Kavas Erkki-Sven Tüüri, Einojuhani Rautavaara ja Igor Stravinski muusika. Kui 11. märtsil ETV kultuurisaates „Plekktrumm“ esinenud Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimetsalt kultuurisoovitust küsiti, soovitas ta käia klassikalise muusika kontsertidel põhjendusega, et meie orkestrid, koorid, interpreedid ja heliloojad on erakordselt kõrgel […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Düün. Teine osa“ (USA 2024, 167 min), režissöör Denis Villeneuve, stsenaristid Denis Villeneuve ja Jon Spaihts, operaator Greig Fraser, helilooja Hans Zimmer, põhineb Frank Herberti romaanil „Düün“ („Dune“, 1965). Osades Timothée Chalamet, Zendaya, Javier Bardem, Rebecca Ferguson, Josh Brolin, Austin Butler, Christopher Walken, Florence Pugh jt. „Düüni“ keeruline teekond kinoekraanile on üldteada. 1965. aasta kultusteos […] Vaata lähemalt ›
0
„FinEst Funk Festival“ 15. III teatrikeskkonnas Jaik (endine Vaba Lava) Tallinnas. Märtsisombune reede õhtu tõi endise Vaba Lava saali juba teist aastat peetava väikefestivali „FinEst Funk“, mis oli eelneval õhtul tantsitanud Tartu publikut ning jätkus vähendatud esinejapaletiga veel ka järgmisel õhtul Helsingis Töölö restoranis ja džässiklubis Storyville. Kuigi sõnamängulikust pealkirjast võiks järeldada, et festival seisab üle […] Vaata lähemalt ›
0
Kellerteatri „Misery“, autor Stephen King, dramatiseerija William Goldman, tõlkija, lavastaja ja helikujundaja Andres Roosileht, kunstnik Marge Martin, valguskujundaja Rene Topolev. Mängivad Veikko Täär, Liina Vahtrik ja Andres Roosileht. Esietendus 1. III Kellerteatris. Kellerteatri lavastusest „Misery“ püsivad meeles verised sidemed, õudusloo kohustuslikud tehnilised lisandid mürin ja valgussähvatused ning judinaid tekitav õrnus, millega Annie Wilkes (Liina Vahtrik) […] Vaata lähemalt ›
0
Akadeemilist teoreetilist filosoofiat tõlgitakse viimasel ajal Eestis üpris palju. Mõneti haruldasem on aga selles valdkonnas näha avaldatuna eestikeelset omaloomingut, eriti veel koguteose kujul. Viimase kümne aasta jooksul on siin ilmselt kõige tähelepanuväärsemaks erandiks olnud Margus Oti väekirjade sari. Kuna aga mõtlemisviis, mida need raamatud esindavad, kuulub pigem kontinentaalsesse filosoofiasse, siis on jäänud Eestis viljeldav analüütiline […] Vaata lähemalt ›
30
Kuressaare teatri „Üksildane lääs“, autor Martin McDonagh, tõlkija Peeter Sauter, tõlke toimetaja Külli Seppa, lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaremäe, kunstnik Ketlin Saaremäe, valguskujundaja Tarmo Matt. Mängivad Markus Habakukk, Luisa Lõhmus, Jürgen Gansen ja Tanel Ting. Esietendus 7. III suures saalis. „Üksildane lääs“ on viimane näidend Martin McDonagh’ Leenane’i triloogiast (1996–1997), millega sai alguse iiri näitekirjaniku […] Vaata lähemalt ›
137
Bruno Möldri „Vaimu tõlgendades“ Aliis Aalmanni „Väe võim“ „Armas hiilgav laulik. Ivar Ivaski ja Marie Underi kirjavahetus 1957–1958“ Ljubov Kisseljova „Karamzinistid ja arhaistid“ festival „FinEst Funk“ kontsert „Tormiloits“ Peter Lindberghi näitus „Olemise kergus“ Läti Rahvusteatri „Peeter Paan. Sündroom“ Kellerteatri „Misery“ Kuressaare teatri „Üksildane lääs“ mängufilm „Düün. Teine osa“ lühifilmikassett „Lühike on uus pikk“ näitus „Leida […] Vaata lähemalt ›
0
Alates reedest, 22. märtsist on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“. Esimest korda jõuab Eestisse Järvamaalt pärit baltisaksa kunstniku, kirjaniku ja mõtleja Elisàr von Kupfferi (1872–1942) pildilooming, mis pakub haruldast sissevaadet 20. sajandi alguse ühiskondlikesse raputustesse ja religioossetesse utoopiatesse, kunstniku lapsepõlve Eestimaal ja homoerootilisse omailma. Kupfferi maalid on näitusel dialoogis nüüdiskunstniku Jaanus […] Vaata lähemalt ›
0
Alice Kask Viis vaadet 22. märts – 12. mai Alice Kase isikunäitus “Viis vaadet” on avatud galeriis alates 22. märtsist. Näitusel “Viis vaadet” pakub Alice Kask oma suureformaadiliste maalide kaudu iseseisvalt eneseküllaseid sissevaateid maalikunstniku maailmatunnetusse, millele on iseloomulik teatav eksistentsiaalne kummastus inimeseks olemise üle. Kase maalide tõlgendusruum on tavapäraselt piiritlemata ning etteantud temaatilist raamistikku orientiiriks […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 14:44
Viimane uuendus: 14:35.
Uudiste reiting uuendatud: 14:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)