Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Eric Louw’ teos „Meedia ja poliitiline protsess“ ilmus esimest korda 2006. aastal ning 2010 nägi trükivalgust selle teine, ajatumaks kirjutatud trükk, mida nüüd saame lugeda ka eesti keeles. Mari-Liis Jakobson märgib järelsõnas, et raamatut saab lugeda vähemalt neljal viisil: kriitilist mõtlemist arendava õpikuna, sissevaatena suhtekorralduse ja poliitika/valitsemise toimimisse (sellisena sobiv riigiteaduse ja politoloogiatudengitele), poliitika ja […] Vaata lähemalt ›
3
Läti lavakooslus Sieviešu stendaps ehk naiste stand-up’i grupp 2. juunil festivalil „HeadRead“. Esinesid Leadyah/Lidija/Lidia/Lidiya/Lydia, Marta Vilka, Santa, Inga Gaile, Futurmamma ja Kätlin Kaldmaa. Ürituse avas Läti saadik Eestis Kristīne Našeniece. Kuigi ma ei pea end kõvaks stand-up-komöödia austajaks, olen fringe-artistina alati püstijalakoomikutele kaasa elanud ja pöialt hoidnud, et neil asi edeneks, sest tegu on ootamatult nõudliku […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Novecento“, autor Alessandro Baricco, lavastaja Diana Leesalu, tõlkija Vahur-Paul Põldma, kunstnik Martin Mikson, valguskunstnik Emil Kallas, helilooja, muusikaline kujundaja ja helikujundaja Ardo Ran Varres, koreograaf Ingmar Jõela, klaverikonsultant Joel Rasmus Remmel. Mängib Jan Ehrenberg. Esietendus 20. IV Hobuveskis. Nii ilusasti, kui Jan Ehrenberg ütles Tallinna Linnateatri uuslavastuses „Novecento“ lause „Persse see sõda!“, pole vandesõnu […] Vaata lähemalt ›
0
Kaarel Künnap, „Muusikapidu industriaalsete torumagistraalide vahel“ Äli-Ann Klooren, „Eesti nüüdismuusika kuu“ Pille-Riin Larm, „Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?“ Margus Ott vestles filosoof Graham Parkesiga Tanel Vallimäe, „Erinevuspoliitika, identiteet ja maksud“ Intervjuu Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia instituudi direktori Pirjo Spuuliga Hannah Segerkrantz, „Taidur-disainer loomeväljal“ Oliver Issak, „Kuidas tehakse sotsiaalset disaini?“ Liina Jänes muinsuskaitse aasta Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapital loodi 5. veebruaril 1925. Seoses Kultuurkapitali 100. sünnipäeva tähistamisega kutsume jagama oma mõtteid ja kuulutame välja esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“. Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa: „Kultuurkapitalil on meie kultuurielu igapäevases, nii öelda jooksvalt töös hoidmisel, oluline roll. Kultuurkapital ei saa kujundada pika mõjuga kultuuripoliitilisi otsuseid, aga oma sajandal sünnipäeval saame kutsuda ärksaid […] Vaata lähemalt ›
0
6. juunist kuni 30. septembrini 2024 toovad 23 kunstnikku galeriis Seek vaatajani kaasaegse kehakujutuse fotonäitusega “Keha”. Fotomuuseumi tänavuse teema-aasta oluline väljapanek koondab kehakäsitlused, mis on jäädvustatud nii fotos kui videos. Lisaks on väljapanekul eksponeeritud mõned installatiivselt loodud teosed. Näituse avamisel astub üles tegevuskunstnik Kristino Rav, kelle teosed seostuvad eelkõige feministliku kunsti diskursusega. Tema performance “Nurganaine” võtab vaatluse alla […] Vaata lähemalt ›
0
XXXI rahvusvaheline aktinäitus „Mees ja Naine“ teemal „SOS – päästke meie hinged“ ootab Uue Kunsti Muuseumisse alates pühapäevast, 2. juunist 2024. Oleme taas jõudnud aega, mil inimese enda käe läbi hukkub korraga tuhandeid liigikaaslasi. Õpime vähe ajaloost ega taha tunda loodusjõude. Sellesuvine väljapanek on kantud soovist meenutada eelmise sajandi kaht kõige traagilisemat laevahukku Läänemerel. 80 […] Vaata lähemalt ›
0
Ahto Lobjakas ilmutas äsja Peter Trawny filosoofilise biograafia „Heideggeri-fragmendid“ tõlke, polemiseerides sisuliselt kogu senise Heideggeri eestindamise traditsiooniga. Saksa filosoofi Martin Heideggeri eestindamise juurde on vältimatult kuulunud „riid tõlkimise asja pärast“. Kuidas kommenteerid asjaomast poleemikat 1990. aastate Akadeemia veergudel? Heideggeri on eesti keelde seni tõlgitud eeldusega, et igale saksakeelsele sõnale leidub eestikeelne vaste: et kui vastet […] Vaata lähemalt ›
0
Väikeste sammudega ja kikivarvul eesmärgi poole liikumine võtab aega ja on kulukas ning lõhub pealegi jalad ära, nagu teab iga baleriin. Aga seda Eesti just teeb ega ole enam juba mõnda aega tee lahtilükkaja, esimene ja parim suure maailma õigele kursile kallutaja. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on Euroopas tänuväärselt haaranud initsiatiivi ja võtnud puhastaja rolli […] Vaata lähemalt ›
0
Hiina vanasõna ütleb: kes vana asja meelde tuletab, on Jaak Juske. Muidu poleks mõtet siin jutuks tulevat vana asja meelde tuletada, kui see ei väljendaks meie ühiskonna väikese, ent lärmaka osa seisukohta. Kuradi kulturnikud, purkisittujad sellised, otsige endale normaalne töö või kui ei taha tööd vahetada, siis tehke nii, et see ennast ise ära tasuks, […] Vaata lähemalt ›
0
Raamatud. Kõrged riiulid, kuhu saab horisontaalis veel midagi teiste köidete otsa suruda. Sügavad riiulid, kuhu saab laduda kaks rida. Kastid, kust igaüks võib võtta. Kastid, mis on vedelema jäetud – no kes see jälle jättis? Just sellal, kui tegelesin Kirjanike Maja aastate jooksul kastidesse kasvanud koridori tühjendamisega, saabus kiri liidu liikmelt Mariina Paesalult (kirjanikunimega Häniläne) […] Vaata lähemalt ›
15
Peter Trawny „Heideggeri fragmendid. Filosoofiline biograafia“ on huvitav lugemisvara kõigile filosoofiast ja XX sajandi mõtteloost huvitatud lugejatele. Raamatu autor on filosoof, Martin Heideggeri (1889–1976) käsikirjade väljaandja, kes on trükiks ette valmistanud ka Heideggeri „Mustad vihud“ („Schwarze Hefte“), mis tõid pöörde Heideggeri pärandi tõlgendamisse ja uurimisse, kuna neis said uue selgusega kinnitust Heideggeri antisemitistlikud hoiakud.1 Tõsi, […] Vaata lähemalt ›
2
Vanemuise „Vihm detsembris“, helilooja Frédéric Chopin, lavastaja, libretist, koreograaf ja kunstnik Kristina Paulin (Slovakkia/Saksamaa), kostüümikunstnik Stephanie Bäuerle (Austria), muusikaline kujundaja ja helilooja Davidson Jaconello (Kanada), valguskunstnik Imbi Mälk, pianistid Margus Riimaa ja Tommaso Maganzani. Tantsivad Raminta Rudžionytė-Jordan, Georgia Toni Hyrkäs, Benjamin Newman, Alain Divoux, Caroline Maquignon, Olivia Lenssens, Gus Upchurch, Akihito Shimogata, Bradley Howell, William […] Vaata lähemalt ›
0
Muusikanõustaja Thomas Golubić, kes vastutab näiteks sarjade „Halvale teele“, „Parem kutsuge Saul“ ja „Elavad surnud“1 heliriba eest, räägib sellest, kuidas muusikaga lagipähe lajatamise asemel vaatajat sellega hoopis ahvatleda. Mida muusikanõustaja teeb? Muusikanõustaja on muusikaosakonna juht. Tema ülesanne on suunata loomingulist arutelu ja samal ajal tegutseda kõige praktilisega, mis puudutab muusikat. See võib tähendada projekti vajaduste […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinnas on veel omajagu tööstuspärandit ja tootmisalasid, mille arvelt saab linnaruumi tihendada. Üks nendest on Paljassaare poolsaarel asuv endine sadamaala. 1960. aastatel ookeanipüügi laineharjal loodud merekalasadam on aastaid linna merest lahutanud. Kümnetel hektaritel laiuv sadamaala oli Paljassaare visiitkaart ning on jätnud paigast ebasõbraliku, valitutele mõeldud koha mulje. Tulevikus kerkib sadama asemele Hundipea linnaosa, kliimaneutraalne ja […] Vaata lähemalt ›
0
Teadus- ja tehnoloogiamahukal ettevõtlusel on palju võita rahvusvahelisest koostööst, ainuüksi Euroopa Liidu innovatsiooniprogrammidest on võimalik Eestisse tuua sadu miljoneid eurosid. Selleks et tihedas konkurentsis läbi lüüa, tuleb teha põhjalikke uuendusi ja rahvusvahelist arenduskoostööd. Eesti on võtnud eesmärgiks uuendusmeelse ja teadmispõhise majanduse kasvatamise. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIE)1 järgi saavutame selle ennekõike […] Vaata lähemalt ›
0
Sellal kui mõtiskletakse, kas inimkond seisab ränkade mullistuste lävel, on paljude teiste liikide elu meie eluviisi tõttu juba täiesti muutunud. Miljon liiki kaheksast miljonist on väljasuremisohus. Inimkonna ajaloo tunnismärgiks on paljude teiste olendite väljasuremiseni tõukamine ja viimastel aastakümnetel on see protsess aina kiirenenud. Kõigi nende ohustatud liikide püsimine või hukk sõltub meie otsustest ja meie […] Vaata lähemalt ›
9
Maikuu alguses külastas Eestit rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert Cormac Russell, kes keskendub oma töös ressursipõhise kogukonna arendamise metoodika rakendamisele ehk on kogukondadele abiks nende tugevuste tuvastamisel ja vahendite kasutamisel. Eestisse jõudis ta kogukonnakeskse lähenemisviisi edendamise võrgustiku kaudu, kuhu kuulub partnereid valitsussektorist, vabakonnast ja ülikoolidest. Kohtusin Cormac Russeliga äsja väärika Silletto auhinnaga pärjatud Kalamaja muuseumis. Silletto auhind […] Vaata lähemalt ›
11
Aprilli lõpus suri 66aastasena handi šamaan Sergei Ketšimov, kelle võitlusest Vene naftatööstuse vastu olen viimase kümne aasta jooksul mõnel korral kirjutanud.1 Sergei suri Surguti linna haigla onkoloogia osakonnas, kust teda oli varem mitu korda välja visatud. Ta pidi veetma päevi haigla ooteruumis, sest arstid keeldusid teda aitamast. Seega pidi ta kuni surmani võitlema elulootuse võimaluse […] Vaata lähemalt ›
2
Nüüdseks juba igakevadine sõna „linnujämm“ teeb mul ikka südame soojaks. Kujutan alati tahtmatult ette, kuidas seekord on ka linnud nõusse saadud ja tiivulised näitavad Tartus kammerlikul kontserdil, mida nad oskavad. Päris nii see küll ei ole – lindude asemel on esinenud siiski luuletajad ja muusikud –, aga tunne, et esinejad linnujämmiks tõesti linnunahka ja -hinge poevad, heljub […] Vaata lähemalt ›
71
Populaarsemad allikad
Fonte.News
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.06.2026 10:58
Viimane uuendus: 10:54.
Uudiste reiting uuendatud: 10:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)