näitus „Nina Võnnõku Ukraina“ kontsert „Üksinduse visandid“ kontsert „Selgeolek“ kontsert Floridante „Euroopa tippsolistid III“ agentuuri Damn Loud seitsmenda tegevusaasta festival näitused „Arhitekti visandid. Aleksandr Wladovsky albumist“, „Minu Tallinn. Aleksandr Wladovsky“ ja „Ellamaa elektrijaama sajand“ ülevaatefestival „Balti tantsu platvorm“ dokumentaalfilm „Ilvesmees“ In memoriam Ingrid Kivirähk Esiküljel produtsent Aurelia Aasa. Foto Taavet Kirja Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 1. märtsil kell 17.00 avab Liivia Leškin Vabaduse galeriis enda uut maaliloomingut esitleva isikunäituse „Lähemale, palju lähemale“. Näitus jääb avatuks 27. märtsini 2024. Liivia Leškin: „Usun, et vaataja suhtes on kõige õiglasem väljendada end abstraktses pildikeeles. Emotsioone, aimdust, hirme, kõike alateadvuses olevat formuleerimata. See loob võimalusi nii jagatud kogemusele kui ka täiesti ainulaadsele isiklikule […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 1. märtsil, avatakse R galeriis Ukraina kunstniku Olena Hnatiuki personaalnäitus “Labürint: 12 mõra hinges”. Näitusel on seeria eneseuurimuslikke digitaalseid illustratsioone, mis põhinevad kunstniku isiklikel kogemustel ning on loodud Rootsis, kus kunstnik Ukrainas toimuva sõja tõttu praegu elab. “Need on 12 erinevat lugu, mis sisaldavad valu, reetmise, üksinduse ja surmakogemise hetki kuid sümboliseerivad ka lootust, eneseületamist […] Vaata lähemalt ›
0
„Animafilmi kaitseingel“, Andrei Liimets vestleb Aurelia Aasaga Ülo Mattheus, „Ukraina sõja teine rinne“ Martin Aidnik, „Oleme tunnistajaks palestiinlaste kollektiivsele karistamisele“ Eesti teatri auhindade nominendid Uno Liivaku, „Eetrikute keel ja kõne“ Arne Merilai, „„Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik“ Eero Epner Lepo Mikko loomingust Äli-Ann Klooren, „Väljas oli veebruar …“ Intervjuu arhitekt Laurens Bekemansiga Ükssarvikute lood ehk Vaade kiiresti arenevatele iduettevõtetele Kr Vaata lähemalt ›
0
Ülle Voosalu LEINALIBLIKAS 1.03.-30.03.24 A-Galerii SEIFIS Reedel, 1. märtsil kl 18 avaneb A-Galerii SEIFIS Ülle Voosalu näitus LEINALIBLIKAS. Olete oodatud avamisele ja sõna levitama! Ülle Voosalu “Leinaliblikas. Leinaliblikas.” “Talveunest ärkab Leinaliblikas varakult, magab kesksuveund ja on sügisel kaua ärkvel. Ülle kohtus imekauni Leinaliblikaga juba varases lapsepõlves. Vanainimesed ka pöörasid liblikale tähelepanu. Sõna lein jäi lapsele […] Vaata lähemalt ›
0
29. veebruaril kell 16.00 avaneb Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Eesti uue kunsti esinduslikem Noore Skulptori Preemianäitus. Näituse avamisel selgub Noore Skulptori Preemia 2024 laureaat. Konkursile on kutsutud osalema üksikautorid 2023. a. valminud teose, selle edasiarenduse või ka valmiva uue teosega. Jagatud autorluse või grupitööna valminud ideed arutamisele ei pääsenud. Esitatud tööde põhjal valib komisjon välja teosed, mida eksponeeritakse EKKM-is […] Vaata lähemalt ›
0
Rüki galeriis meenutatakse 1990ndate Viljandi kunstielu Rüki kunstiamps #1 29.02. kell 18.00 1990ndad oli kogu riigis radikaalsete muutuste aeg. Millised olid tollased kunstisuunad ja võimalused Viljandis ning kuhu ollakse oma loominguga teel täna? Vastuseid pakub Rüki galeriis peagi alustav ürituste sari – Rüki kunstiampsud. Viljandi kunstiloos on üks väga märgiline kuupäev, 2. veebruar, mil on […] Vaata lähemalt ›
0
Tekstiilikunstnik Sigrid Huik avas Tallinna vanalinnas, Eesti tarbekunsti ja graafika galerii Kunstiaken näituseaknal padjanäituse. Saatesõnaks kirjutas Sigrid Huik nii „Veebruar on külmakuu ja tuisukuu, aeg kui loodus on värvi poolest vaene ja ega märtski rikkalikult värvi lisa. Rahvasuus hangekuu või ka sulakuu looduses on värvi vähe, ent unenäod võivad olla väga värvilised. Pehme värviline padi […] Vaata lähemalt ›
6
Filmikunstnik Priit Vaher kuulub kahtlemata Eesti filminduse varju jäänud legendide hulka. Tema filmograafias joonistub lahti rikkalik pilt 1970. ja 1980. aastate filmikunstist alates „Metskaptenist“ ja „Suvest“1 kuni selliste klassikuteni nagu „Hukkunud Alpinisti hotell“, „Ideaalmaastik“, „Arabella, mereröövli tütar“ ja „Keskea rõõmud“2. Vaheri aktiivsem töö filmikunstnikuna lõppes 1993. aastal Marek Piestraki filmiga „Saatana pisar“3, hiljem on ta […] Vaata lähemalt ›
0
Riigi sünnipäeva eel – ja küllap lootuses, et see suurema tähelepanuta pidukärasse upub – laskis riigikantselei välja sõnumi, et kavatseb avaliku teenistuse tippjuhte poole miljoni euro eest senisest veel paremaks ja oskajamaks koolitada. Koolitus on nimetatud „radikaalse innovatsiooni arenguprogrammiks“. Koolitaja ei ole veel teada. Kas sellist üldse leidub, kui eeldada, et ta peab juhtimis- ja […] Vaata lähemalt ›
0
Mis võiks olla riigi kõige demokraatlikum paik? Koht, mida võivad külastada ja kasutada kõik alustades ministrist ja lõpetades kodutuga? Koht, kus saab istuda ja mõnikord ka pikutada, kus saab kasutada tualettruumi, kus on soe ja valge, ja keegi ei vaata viltu, kui veedad seal aega kauem, kui kulub ühe neljaeurose cappuccino joomiseks? Tõenäoliselt asub see […] Vaata lähemalt ›
11
Veebruari alguses toimusid Berliinis umbes 150 000 osavõtjaga meeleavaldused Saksamaa paremäärmusliku partei AfD ehk Alternatiiv Saksamaale vastu. Umbes samal ajal imbus avalikkusse info, et „Berlinale“ filmifestivali avamisele on kutse saanud teiste hulgas ka Berliini liidumaa senati liige Kristin Brinker ja veel neli AfD liiget. Festival põhjendas sammu sellega, et liidumaa kultuuriminister ja Berliini senat saavad kokkulepitud […] Vaata lähemalt ›
0
„Kellele kuulub keel?“ küsib Hando Runnel oma 1978. aastal Tapa keelepäeval peetud kuulsas kõnes ja sellest ilmutatud essees. Ja pärast keeletarkade, kirjanduse ja keelt rääkiva rahva kõrvalejätmist pakub vastuseks lihtsa tõe: „.. inimese olu on elamine keeles, et inimene ja keel on kaksainsus, neid ei saagi lahutada ega vastandada, üht teisele eelistada“.1 Sealt liigub luuletaja […] Vaata lähemalt ›
0
Muidugi on inimest võimatu määratleda üksnes tema kahe – pealegi näiliselt vastuolulise – loomupärase hoiaku kaudu. Sirje Helme puhul kõlavad need kaks siiski hästi kokku, tõestades (veel kord), et suured teod kultuuriväljal saavadki sündida ühelt poolt olemasolevat pärandit hoides ja teisalt seda oma kaasajas aktualiseerides. Ka kunsti puhul toob pärandi aeg-ajalt uue pilguga ülevaatamine kaasa […] Vaata lähemalt ›
3
Kui algaja kirjandushuviline võtab pähe alustada tutvust Arvo Valtoni loominguga tema „Kogutud teostest“, võib teda üsna pea tabada äng. Kahaneva lugemisvalmiduse juures näib juba sellise mahu läbilugemine olevat elutöö. 24-köiteliseks kavandatud „Kogutud teoseid“ on aga praeguseks ilmunud 30. Nõnda on, et kui aeglasem lugeja alles hoogu võtab, on kirjanikul järgmine raamat juba ilmunud. Meenub antiikfilosoofiast […] Vaata lähemalt ›
0
Olav Ehala muusika võib eesti heliloojate hulgast eksimatult ära tunda. Tema lugudel on eriline värv, iseomased hoogsa joonega meloodiakäigud ja katsumusi pakkuv rütmimuster. Võib kahtlustada, et selline ainulaadne kombo on kujunenud siinse estraadi ning 1960ndatel ja 1970ndatel kireva lääne kiiresti muutuvate muusikastiilide rägastiku mõjul. Kogu selle pillerkaari on ta teinud enda omaks ja saanud sellega […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Anna Hints ja Marianne Ostrat – dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“. Filmilavastaja Anna Hintsi ja produtsent Marianne Ostrati 2023. aasta alguses välja toodud dokumentaalfilmil „Savvusanna sõsarad“ õnnestus aasta vältel purustada nii mõnigi Eesti filmi klaaslagi, millest läbi kumavad punase vaibaga kaetud trepi kõrgustesse küündivad ülemised astmed olid jäänud seni kättesaamatuks. Esimese Eesti dokumentaalfilmina jõudis see filmifestivali „Sundance“ […] Vaata lähemalt ›
0
Marika Lõoke ja Jüri Okas – arhitektuuriloomingu kõrge kvaliteedi ja Eesti ruumikultuuri järjepideva uuendamise eest. Aleksander Jakovlev, Arhitektuuri ellujäämise lühikursus. – Sirp 13. III 2014. Riina Viiding – teatrimaastiku kujundamise ja kooshoidmise eest Eesti Teatriliidu vastutava sekretärina enam kui veerandsajandi jooksul. Rait Avestik, Eesti Teatriliit 60. – Sirp 2. XII 2005. Tambet Kaugema, Pealelend: Riina […] Vaata lähemalt ›
0
Margit Argus, Eliise Harjak, Elo Liina Kaivo, Margit Aule, Birte Böer, Artur Ümar Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia Põltsamaa lossi rekonstrueerimise eest. Epp Lankots, Põltsamaa lossi toores ilu. – Sirp 15. XII 2023. Anna Hints ja Marianne Ostrat Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali peapreemia aasta filmi „Savvusanna sõsarad“ eest. Merit Kask, Vaistu võidukäik ehk Hüva leili. – Sirp 24. III […] Vaata lähemalt ›
0
Immuunsüsteem on kui organismi kaitseks jõud ühendanud kaitsevägi, politsei, päästeamet ja arstiabi. Kuidas see kõik toimib ja mida tähendab organismile, kui midagi selles süsteemis peaks viltu minema, teab alati Raivo Uibo, üks viiest akadeemikuks valitust kuulsast Tamme gümnaasiumi ehk vanasti Tartu 5. keskkooli 1967. aastal lõpetanud keemiaklassist. Tema edasine teekond on pealtnäha otsekui kerge jalutuskäik […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 13:18
Viimane uuendus: 13:14.
Uudiste reiting uuendatud: 13:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)