„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Olav Ehala muusika võib eesti heliloojate hulgast eksimatult ära tunda. Tema lugudel on eriline värv, iseomased hoogsa joonega meloodiakäigud ja katsumusi pakkuv rütmimuster. Võib kahtlustada, et selline ainulaadne kombo on kujunenud siinse estraadi ning 1960ndatel ja 1970ndatel kireva lääne kiiresti muutuvate muusikastiilide rägastiku mõjul. Kogu selle pillerkaari on ta teinud enda omaks ja saanud sellega […] Vaata lähemalt ›
0
Mis liigub, see kulub. Mehaaniliste masinate ajastul on kulumiskindlus pikaealiste seadmete loomise peaülesandeid. Osaliselt saab seda lahendada määrimisega või hoides mõnel muul moel detailide pinnad teineteisest eemal, näiteks magnetvälja või suruõhu abil. Need võtted sobivad siiski harva. Kunagi metalli karastati või puust tehtud detailide kokkupuutuvaid pindu põletati. Või siis sobitati sellised materjalid, mille omavaheline hõõrdumine […] Vaata lähemalt ›
0
Aastail 2020–2023 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja kaheksa riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat. Aju analüüsist aru tunnetamiseni Jaan Aru, snd 1984, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikool, loodus- ja täppisteaduste valdkond, arvutiteaduste instituut, arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Aru ja tehisaru süsteemide sarnasuste ja erinevuste kaardistamine“ […] Vaata lähemalt ›
0
Tõlkija Juhan Pallast (1889–?) adekvaatse ettekujutuse saamine on raske ülesanne, kuna tema kohta on leida väga vähe infot, isegi eluaastate kohta ei ole täpseid andmeid. Omaaegses ajakirjanduses on ilmunud vaid üksikud raamatureklaamid Pallalt ilmunud tõlgete kohta ning üks artikkel. Peamiselt on teda mainitud seoses Friedrich Nietzsche „Nõnda kõneles Zarathustra“ tõlkega eesti keelde, mis ilmus 1932. […] Vaata lähemalt ›
52
Galileo ja Newtoni aegadel hakkas levima mehhanistlik maailmakäsitlus, mille järgi oli loodus Jumala konstrueeritud keeruline masinavärk, mis kord käima panduna kulgeb oma rada. Selle mõju on moodsas mõtteviisis tunda tänini, mistõttu on visa kaduma arusaam, justkui oleks loodus masin, mida saab parandada ja millele tekitatud kahju vajadusel heastada. Selline vaatenurk toidab omakorda vankumatut usku tehnoloogiasse […] Vaata lähemalt ›
129
Kujutage ette ühte paneelmajade vahel asuvat koolimaja, mille köögis käib õhtutundidel ja nädalavahetustel tippkoka juhendamisel restoranivääriliste roogade valmistamine. Tuntust kogunud sotsiaalsel ettevõttel on juba päris palju kliente, kes hindavad selle toidu lugu ja tellivad kooliköögis tehtut kodustele pidulaudadele. Osa tulust jagatakse kooliga. Ettevõte pakub ka kooliõpilastele ja soovijatele toiduainete ülejääkidest toiduvalmistamise töötubasid, seisab toiduraiskamise vastu […] Vaata lähemalt ›
17
Hiljuti linastus Kumus värske dokumentaalfilm „Utoopia jõud“,1 mis harutas lahti Le Corbusier’ ja teiste tema kaasaegsete 1950. aastatel Indiasse kavandatud Chandigarhi hiidlinna loo. Filmist õhkub uhkust arhitektuurilegendi kohalolu üle, kuid ka globaalse arhitektuurikeele teatavat haavatavust, mis Euroopa modernismist välja kasvanuna ülerahvastatud värvilises Indias ei toimi. Samal perioodil realiseerusid Le Corbusier’ utoopiast kantud sotsiaalsed ideed ka […] Vaata lähemalt ›
0
Maastik jalge ees on languses, õhus on tunda niiske mulla lõhna. Astud edasi, puud ja alustaimestik asenduvad sangleppade, laialehiste saarte, pärnade, jalakate, väänleva humala ja kõrgete sõnajalgadega. Selja taha jäänud palavus asendub niiske ja jahedama kosutava õhuga. Proovid üle hüpata märgadest kohtadest ja saapad kuivana hoida. Juba kõlab veevulin ning päike sillerdab jooksval veel. Astud […] Vaata lähemalt ›
15
Rändasin hiljuti sõpradega Ecuadoris, mille põhiseaduses tunnustatakse 2008. aastast esimest korda maailmas loodust õigussubjektina. Ehkki praegu keerulises olukorras, on see mitmes mõttes vaimustava ajalooga riik: kohalikud astusid raevukalt vastu nii inkadele kui ka hispaanlastele, Lõuna-Ameerika mõõtkavas väikeriik iseseisvus aastal 1822 ja sai vabariigiks 1830. Kilpkonnasaared Olin Galápagose saartele reisides skeptiline: pole ju võimalik, et loom inimest ei […] Vaata lähemalt ›
83
Minu keha on minu sõber, kusjuures mitte lihtsalt hea, vaid parim. Või noh, ega teisi ju niimoodi ei tea ka. Muide, kas see jätab päris terve psüühika mulje, kui ma kirjutan siin oma kehast kolmandas isikus? Me nagu üks ei olegi või? Igatahes on minu keha mulle isegi veel lähem kui oma särk, sest särgi […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast pikka mahlast elu lahkus meie seast viljakas toimetaja ja tõlkija Helle-Iris Michelson. Helle-Iris Michelson (kuni 1937 Roosmann, kuni abiellumiseni 1958 Roosma) sündis Tallinnas 4. novembril 1929. aastal. Pärast Tallinna 4. keskkooli lõpetamist asus ta õppima Leningradi Lesgafti-nimelisse treenerite kooli, mille lõpetas ujumistreenerina 1951. aastal. 1952. aastal astus ta Leningradi 2. võõrkeelte instituuti, mille lõpetas prantsuse filoloogina 1956. Ta alustas ujumistreeninguid […] Vaata lähemalt ›
0
19. veebruaril, Jaan Krossi 104. sünniaastapäeval selgus temanimelise auhinna tänavune laureaat: tunnustuse pälvis Rein Veidemann raamatuga „Järjehoidja“ (EKSA, 2022). Teosesse on koondatud valik aastatel 2000–2022 perioodikas või kogumikes ilmunud arvustusi, loomingulisi portreid, pühenduskõnesid, ettekandeid ja järelehüüdeid. „Kõigis etteastetes on saatnud mind hool, et eesti kirjakultuur ei katkeks. Sest see tähendaks ka meie rahvusena olemise lõppu,“ mõtiskleb […] Vaata lähemalt ›
0
Liisa Kruusmäe näitus „Mälestused Altai kraist“, kuraator Anneliis Lepp. Tallinna linnagaleriis kuni 31. III 2024. Ma olen hoidnud käsi, mis on hoidnud käsi, mis on teeninud mõisas, ehk ma olen hoidnud käest kinni oma vanaemaga, kes on omakorda hoidnud käest kinni oma vanaemaga. Ajaloo perspektiivis on alati midagi hämmastavat: kui lähedal eri ajastud käsi käes […] Vaata lähemalt ›
0
Inimeste hargnemine ja heidetus kodukohast kaugele hajalasse on osa meie maailmast, mida paratamatult märkame ja küllap püüame ka mõista. Nii pälvis äsja Henrik Visnapuu preemia Tiina Kirss, kelle töö andnud väljapaistva panuse eesti elulugude uurimisse ning pagulus- ja ümberasumiskogemuse salvestamisesse ja mõtestamisesse. Tänavu on mööda saamas kaheksakümmend aastat 1944. aasta suurpõgenemisest. Argielus ümbritseb meid juba pea […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on nahakunstnik ja õppejõud Katrin Sasi. Ta sündis 8. oktoobril 1949. aastal Tartus, õppis Tartu Kunstikoolis aastatel 1965–1969 ja seejärel 1969–1974 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistöö erialal. Pärast lõpetamist asus Sasi tööle Tartu Kunstitoodete Kombinaati ARS, kus töötas nahaateljees kaheksateist aastat, tegutsedes ka autoritiraaži-kunstnikuna ja valmistades tellimustöid. Aastatel 1992–1994 töötas Sasi AS NET nahakunstnikuna. Aastatel […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Elu ja armastus“ (Eesti 2023, 118 min), režissöör Helen Takkin, stsenaristid Martin Algus ja Helen Takkin, operaator Alvar Kõue, helilooja Mick Pedaja, produtsendid Kristian Taska, Adeele Tähemaa, Tanel Tatter ja Veiko Esken. „Elu ja armastus“ mõjub hea filmina sellepärast, et Apollo ja Taska koostööfilmidelt ei oodata eriti palju. Produktsioonifirmade seniste teostega kontrasti loovad metafoorimängud ja […] Vaata lähemalt ›
105
Una Corda kontsert „Külmking“ 15. II Tubina saalis Tartus. Una Corda: Kristi Mühling (kromaatiline kannel), Liis Jürgens (harf) ja Ene Nael (klavessiin). Kavas Marianna Liigi „Värelused“ (2022), Robert Jürjendali „Kolm kuningat“ (2013), Age Veeroosi „Külmking“ (2019), Mirjam Tally „Soe elu jäämäe jalamil“ (2014/2016/2023), Liisa Hirschi „Celsius –23˚“ (2024, esiettekanne) ja Una Corda vabaimprovisatsioon. Inimesele märgib 15. […] Vaata lähemalt ›
89
Lahkunud on maalikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu auliige Kristiina Kaasik – silmapaistev maaliklassik, kelle elav ja isikupärane looming on rikastanud Eesti kunstimaastikku juba kuus aastakümmet. Kristiina Kaasik sündis 26. jaanuaril 1943 Tallinnas. Lõpetas 1961. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning õppis aastatel 1961–1967 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis teatridekoratsiooni ja maali erialal. Töötas aastatel 1967–1969 Kunstitoodete Kombinaadis kujundustööde […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“, kuraatorid Anu Allas, Laima Kreivytė. Kumus 29. IX 2023 – 25. II 2024. Näitusel „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ saavad kokku kolm eraldi võetult väga huvitavat ja eripalgelist kunstnikku kolmest Balti riigist. Maksimaalse üldistusjõuga skeem võiks olla näiteks selline: kolm naiskunstnikku, kelle keskne tegelane on naine ning kõigi põhiline […] Vaata lähemalt ›
29
Näitus „Juhan Kuusi portreed. Lähedalt ja isiklikult“, kuraatorid Kristel Laur ja Toomas Järvet. Juhan Kuusi dokfoto keskuses kuni 4. V 2024. Enamiku näitustega on tihtipeale nii, et ega oskagi oodata, mida seekord näha saab. Kerge ootusärevus saadab pea iga uut näitusekülastust. Segu lootusest, et suure tõenäosusega üllatab näitus millegi meeldivaga, samal ajal kui taamal varitseb […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 23:34
Viimane uuendus: 23:26.
Uudiste reiting uuendatud: 23:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)