„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Vilu on üks nendest autoritest tänapäeva eesti kirjanduses, kelle uut raamatut oodatakse. Iga tema järgmine luulekogu on seni eelmisest tähelepandavalt erinenud, kuid Vilu loomingus tuksub läbiva soonena teatud elemente ja meeleseisundeid, millest tema luulega haagitud lugeja autori alati ära võib tunda. Vilu on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2021) ning seni ainsana lausa kahel korral […] Vaata lähemalt ›
3
„Fuuga“ on minu esimene ja seni ainus kokkupuude Jüri Kolgi loominguga, seega võtsin raamatu kätte ette aimamata, mida sellest sõnajõest võib välja püüda. Jõemetafoor ei ole siin kaugeltki juhuslik, sest „Fuuga“ peategelaseks osutub just nimelt jõgi, mis omandab eri ilmeid. Raudteede hämus veereb Emajõgi, mis viib aina allavoolu salamisi rooja (lk 23). Ajajõgi heljutab sind natuke […] Vaata lähemalt ›
20
Mul paluti kirjutada midagi selgesõnalist ja ülevaatlikku teemal „Kaasaegne kunst või nüüdiskunst?“ ja hoiduda kuivast erialakeelest, et ei oleks igav – kirjuta, nagu räägiksid mõne teemakauge tuttavaga. Olen sel teemal kaitsnud EKAs magistritöö ning praegused doktoriõpingud samas institutsioonis on samuti osaliselt selle teemaga seotud. Seetõttu ei ole just lihtne selgitada teemat lühidalt, sest palju olulist […] Vaata lähemalt ›
0
Quebeci filmiskeenest on alati tulnud huvitavaid asju ja see seisab muust Kanadast kinematograafiliselt justkui täiesti eraldi, märksa mõjuvamas paigas, ehk ka selle poolest, et prantsuskeelne Kanada ei ole sulanud oma suure lõunanaabri USAga nii märkamatult ühte. Lavastaja Monia Chokri uues filmis „Armastuse olemus“* annab keskealine naisterahvas Sophia järele oma ihadele ja petab abikaasat ehitusmehe Sylvainiga. […] Vaata lähemalt ›
0
Monia Chokri alustas näitlejana selliste tuntud Québeci filmitegijate nagu Xavier Dolani ja Denis Arcandi filmides, ent liikus siis ka ise vaikselt lavastamise suunas. Nüüdseks on tema kontol juba kolm head täispikka filmi. Neist viimases, praegu kinos jooksvas „Armastuse olemuses“ otsitakse just seda, mida pealkirjas mainitud, ja tehakse seda pealtnäha romantilise komöödia žanri raames. Selle žanri […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli kirjastus avaldas hiljuti Marko Pajevići raamatu „Poeetiliselt mõtelda. Nüüd ja kohe“ eestikeelse tõlke. Saksa keeles ilmus raamat 2022. aasta oktoobris tuntud kultuuriteooria kirjastuselt Passagen, ingliskeelne tõlge ilmus selle aasta septembris Routledge’ilt. Marko Pajević on praegu Tartu ülikoolis külalisprofessor. Võiksid ehk alustuseks paari sõnaga rääkida raamatu tekkimise taustast. See raamat on suhteliselt lühike ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Immanuel Kant taipas, et haritud publik ei suuda tema suurteosest „Puhta mõistuse kriitika“ piisavalt hästi aru saada, kirjutas ta selle selgitamiseks „Prolegomena“, mis on ammuilma eesti keeleski loetav.1 Marko Pajevići pisike raamat on täpselt samasugune ettevõtmine, koondkokkuvõte 2012. aastal ilmunud pikemast poetoloogilist antropoloogiat rajavast monograafiast.2 See paralleel pole juhuslik – Pajević kutsub lugejaid üles […] Vaata lähemalt ›
0
John Kanderi muusikal „Kabaree“ John Van Druteni näidendi ja Christopher Isherwoodi jutustuse ainetel 9. II (esietendus) ja 11. II rahvusooperis Estonia. Laulusõnade autor Fred Ebb, laulusõnade tõlkija Kirke Kangro, libretist Joe Masteroff, tõlkija Hannes Villemson. Muusikajuht ja dirigent Kaspar Mänd, lavastaja AnnaKarin Hirdwall (Rootsi), kunstnik Caroline Romare (Rootsi), valguskunstnik Peter Stockhaus (Rootsi), koreograaf Adrienne Åbjörn […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Luidrik“, autor David Almond, tõlkija Laur Lomper, lavastaja Taavi Tõnisson, dramaturg Mihkel Seeder, kunstnik Marion Undusk, koreograaf Olga Privis, helilooja Kirill Havanski, valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Märten Metsaviir, Markus Luik, Emili Rohumaa, Britta Soll, Tõnis Niinemets, Kristo Viiding, Kersti Heinloo, Christopher Rajaveer ja Jüri Tiidus. Esietendus 9. XII 2023 Eesti Draamateatri suures saalis. November ja […] Vaata lähemalt ›
0
Ma olen siin. Puhtalt siin, eikuskil mujal. Sellisena aga puudub siin’il igasugune määrang, ta tühistub. Siin’i, mis pole kokkupuutes mingi seal’iga, pole olemas. Puhas „siin“ on abstraktsioon. Ehk olen siis seal? Puhtalt ja ainult seal aga ma ka muidugi olla ei saa. See jääks täiesti ebamääraseks; see hajuks. Sel puuduks igasugune tähendus: eks mõistan ma […] Vaata lähemalt ›
0
Paar aastatuhandet armastas platonistlik ja kristlik Euroopa kanda hoolt surematu hinge eest. Keha mõisteti hinge vanglana, mistõttu tuli seda ka põlata ja suretada. Kuulus kirikuisa Origines olevat kuulu järgi enda kastreerinud. Kuid muutunud vaimses olukorras hakkas keha mässama ja teaduse arenedes oma saladusi avaldama. Me teame tast muide ikka veel võrdlemisi vähe, ta on endiselt […] Vaata lähemalt ›
0
Nuutrumi „Orzel. Laidoneri ööd“, autor Loone Ots, lavastaja Jaanus Nuutre, kostüümikunstnik Jana Wolke, valguskujundaja Targo Miilimaa, muusikaline kujundaja Tobias Tammearu. Mängivad Peeter Tammearu ja Liina Tennosaar. Esietendus 12. II Viimsi Artiumi black box’is. Esmalt tuleb tunnustada autorit Loone Otsa näidendi tegevuspaiga ja -aja nutika valiku eest. Septembri algul 1939 oli Saksamaa tunginud Poolasse, surunud kiiresti maha […] Vaata lähemalt ›
0
Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki näitus „Tsüanookeanid“, kuraator Karin Laansoo. Kai kunstikeskuses 26. I 2024 – 4. VIII 2024. Kui keegi küsib, et mis näitus see seal Kai kunstikeskuses on, siis ma olen vastanud, et see on merebioloogia näitus. Ja siis lisanud juurde, et kaheksajalgadest. Praktika näitab, et niimoodi saadakse ilma pikema lisaseletusteta aru, […] Vaata lähemalt ›
112
Rein Raua sulest on 2023. aastal ilmunud romaan „Katkurong“, mille põhisündmused toimuvad 1911. aastal Mandžuurias ja 1933. aastal Tallinna keskvanglas. Peategelase, velsker Jakob Sarapiku kohta väidab Raud, et tema vanaisa Joosep Pervik ei ole romaani peategelase täpne prototüüp (järelsõnas lk 249). Kirjandustegelase lugu ei peagi täpselt kokku langema isikuga, kellelt kirjanik on võtnud olulise ja […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Mai ja detsember“ („May December“, USA 2023, 117 min), režissöör Todd Haynes, stsenaristid Alex Mechanik ja Samy Burch, operaator Christopher Blauvelt, helilooja Marcelo Zarvos. Osades Natalie Portman, Julianne Moore, Chris Tenzis, Charles Melton jt. Hüperaktiivse veebikultuuri ja skandaalimaiguliste uudispealkirjade plahvatusliku kasvu tagajärjel on jäänud vähe teemasid, mille käsitlemine mõjuks provokatiivselt või mis liidaks suurt […] Vaata lähemalt ›
1
XXIV segakooride võistulaulmine „Tuljak“ 10. II Tartu Miina Härma gümnaasiumis. Segakooride liidu võistulaulmine „Tuljak“ tõi Tartusse vaid näpuotsaga koore, kuid need, kes tulid, olid seda tublimad. Ega siis laulmata, s.t õnneta saa elada. Konkursi ajaloos leidub aastaid, kus võistlejakoore on olnud üle 30, ka 20–25 koori ühel nädalavahetusel laulmas pole erand. Väiksemamahulisi võistulaulmisi leiab konkursi „Tuljak“ […] Vaata lähemalt ›
217
Näitus „Kaheksajala rokokoo“, kuraator Šelda Puķīte. Kunstnikud Kateryna Berlova, Eike Eplik, Alexei Gordin, Ivars Grāvlejs, Krišs Salmanis, Sabīne Vernere, Elīna Vītola. Kogo galeriis 19. I 2024 – 2. III 2024. Kogo galerii näituse „Kaheksajala rokokoo“ märksõnadena on kuraatoritekstis välja käidud muu hulgas „huumor“, „dada“ ja „iroonia“. Teostes avalduv huumor on valdavalt must, naer murrab omale teed läbi pisarate. Selline […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Kõik me võõrad“ („All of Us Strangers“, Suurbritannia, 2023, 105 min). Režissöör-stsenarist Andrew Haigh, operaator Jamie D. Ramsay, helilooja Emilie Levienaise-Farrouch. Osades Andrew Scott, Paul Mescal, Claire Foy ja Jamie Bell. „Kõik me võõrad“, mille aluseks on jaapanlase Taichi Yamada romaan „Võõrad“ (1987), viib meid sürreaalsele rännakule läbi aja ja tunnete. Andrew Haigh’ filmis uuritakse armastust, […] Vaata lähemalt ›
0
Solfedžo ja muusikalise kuulmise foorum 26. ja 27. I Heino Elleri muusikakoolis. „On selge, et noodiõpetus, solfedžo ja kuulmise arendamine on sel sajandil teise tähendusega. Õpetajad üle Euroopa ei tegele enam testimisega, vaid proovivad saada aru, kuidas ühe või teise õpilase taju töötab, mida ta omaks võtab ja kuidas tema eelteadmised teda toetavad ning millistele […] Vaata lähemalt ›
34
Vanemuise „Lõpp“, autor ja lavastusdramaturg Piret Jaaks, lavastaja Marta Aliide Jakovski, kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits, helilooja Ann Reimann, kaamerarežii autorid Fidelia Regina Randmäe ja Marta Aliide Jakovski. Mängivad Külliki Saldre, Karol Kuntsel, Reimo Sagor, Lena Barbara Luhse ja Kaarel Pogga. Esietendus 20. I Sadamateatris. „Lõpp“ on lugu surmast ja surma lugudest: mida me kardame, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.03.2026 01:07
Viimane uuendus: 01:04.
Uudiste reiting uuendatud: 01:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)