60 aastat tagasi sai vallandas Robert Rauschenberg Veneetsia biennaalil tormi. Temast sai esimene ameeriklane, kes pälvis maailma mainekaima kunstiürituse peapreemia. Kas võitis kunst või poliitika? USA dokumentalist Amei Wallach heidab oma värskes filmis „Veneetsia vallutamine” valgust siiani ringlevatele oletustele, mille järgi oli tegu Ameerika valitsuse vandenõuga võita popkunsti abil mitte ainult külma sõda, vaid vallutada kogu […] Vaata lähemalt ›
0
20. märtsil kell 16 avatakse Kondase keskuses kaks näitust: Daniel Hahta “Itäharju” ja Kettuki aasta kunstnike näitus “Sa ei või kunagi teada, kui ei ole asjas kindel”. Tegemist on Kondase keskuse kauaaegse koostööpartneri Kettuki külalisnäitustega. Kettuki on Soomes väljaspool peavoolu tegutsevatele kunstnikele mõeldud üleriigiline stuudiote võrgustik. Ühendus asutati 2002. aastal. Algusest peale on nende eesmärk […] Vaata lähemalt ›
0
20.-23.märtsil toimub Tallinnas, Kanuti Gildi SAALis erivajadustega inimeste etenduskunstidele pühendatud festival. Nelja päeva jooksul etendub neli lavastust, toimub kümme eriilmelist vestlusringi pea viiekümne vestlejaga, leiab aset mitu etteastet, töötuba ja esitlust, avatud on väike installatsioon ja näitus. Festivali korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures tegutsev Terateater ning festivali juht on lavastaja Jaanika Juhanson. “Festival Erisuste Erinevused […] Vaata lähemalt ›
0
Endla teatris esietendub täna, 15. märtsil „Rocco ja tema vennad“, mis põhineb Luchino Visconti 1960. aasta Veneetsia filmifestivalil Hõbelõvi pälvinud filmil. Tallinna Linnateatris esietendus see lavastaja Jaanus Rohumaale, kunstnik Aime Undile ning näitlejatele Ene Järvisele ja Marko Matverele auhindu toonud lugu 1994. aasta oktoobris. Praegune Endla näitleja Nils Mattias Steinberg on sündinud kaks nädalat pärast […] Vaata lähemalt ›
0
Rootsi NATOs. Läänemeri – sisemeri. Meri on järv. Vene laevastikuga lõpp. Surevad sadamas. Telegrammi lõpp. Punkt. Sellega peaks olema päevakorrast maas ka viimase paari aasta jooksul võimendunud mure merealuste elektri- ja sidekaablite turvalisuse pärast Läänemeres. Sõjalaevade jõul nende kahjustamine on peaaegu võimatu, mistõttu tasub uuesti hinnata kaablite turvamiseks kavandatud investeeringuid. Kas neid ikka on nii […] Vaata lähemalt ›
0
Olgem ausad, Putin kui karmikäeline imperialistlik füürer, kes õigeusu kirikus küünlaid paneb, kuldses saalis isalikult troonib, poliitvaenlasi jõhkralt maha notib ning iga hälbimist patriarhaalsetest pereväärtustest karmikäeliselt karistab, on Eesti ultrakonservatiivide ja teiste neti- ja neonatside (mitte liiga salajane) haige unistus. Ta on täiuslikult realiseerunud unelm „tugevast“, „traditsioonilisest“ ja „religioossest“ juhist, mis sest et armukesed ja […] Vaata lähemalt ›
0
Eile oli meie emakeelepäev. Emakeel võib-olla kas köögi- või riigikeel. Nelja aasta eest tehnilise uuendusena algatatud EKI nn sõnastikureform on nüüdseks päädinud sellega, mida karta oli – keelekasutusnäidete esitamisega ÕSina. EKI direktori Arvi Tavasti juhtimisel on jõutud keelearendusplaanist ning keelekorralduse ja kirjakeele olemasolu eitamise juurest „kasutuspõhise keelekorralduse“ põhimõtete esitamiseni EKI teatmikus1 ning Eesti keelenõukoguga kahasse […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti keelenõukogu koos Eesti Keele Instituudiga 1. märtsil korraldatud keelekorralduse seminaril1 käsitleti teemat eri vaatenurkadest ning anti ülevaade järgmise ÕSi koostamispõhimõtetest. Emakeelse inimese keelekasutus ei saa mõistagi olla iseenesest vale, küll aga on seni leitud, et see võib olla olukorrast ja eesmärgist johtuvalt kas mõttekas või kohatu. Siiamaani on eesti keele normingukohaseks kasutamiseks antud juhiseid […] Vaata lähemalt ›
17
BOTi ja eˉlektroni „Eesti Rahwa Edenduskunst“. Laval Joel Väli, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Erik Hõim ja Eke Ao Nettan. Esietendus 3. II eˉlektroni kunstisaalis. Minimaalselt sisustatud valges ruumis ripub elastset koormarihma meenutava nööri otsas must pildiraam, mille sees valgel taustal eri kirjatüüpidega tekst „Scandinavian / Aesthetic / Minimalist / Volvo“. Meenub Reformierakonna 2016. aasta „uus […] Vaata lähemalt ›
107
Endla teatri „Mäeküla piimamees“, autor Andrus Kivirähk (Eduard Vilde romaani ainetel), lavastaja Aare Toikka, kunstnik Illimar Vihmar, valguskunstnik Margus Vaigur, helilooja ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin, videokunstnik Argo Valdmaa, koreograaf Marge Ehrenbusch. Mängivad Fatme Helge Leevald, Meelis Rämmeld, Andrus Vaarik, Priit Loog, Ott Raidmets ja Ago Anderson. Esietendus 28. X 2023 suures saalis. Eesti klassikalisema […] Vaata lähemalt ›
39
Neli aastat. See on aeg, mille jooksul vastsündinust kasvab kõndiv, rääkiv, mõnikord isegi tähti tundev laps. See on aeg, millega agar tudeng võib läbida bakalaureuse- ja magistriõppe. See on kaks kolmandikku Teise maailmasõja pikkusest. Piisavalt pikk aeg, et tuttav, kes sind selle aja jooksul pole näinud, võiks öelda „oi, kui palju sa muutunud oled!“. Ja […] Vaata lähemalt ›
8
Esimese Jaan Kaplinski stipendiumi laureaadina on mul suur vastutus, aga ka rõõm jagada teiega oma mõtteid keelest ja teadusest. Olen teise aasta doktorant Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis, kirjutan doktoritööd keelelise ebakindluse teemal. Stipendiumi kasutamise ajal uurisin peamiselt eesti keele õpetajate hoiakuid. Viin teid nüüd Jaan Kaplinski päeval peetud ettekandele1 toetudes väikesele isiklikule keeleloolisele […] Vaata lähemalt ›
144
Mängufilm „Biwa järve 8 nägu“ (Allfilm, Eesti-Soome 2024, 126 min), režissöör-stsenarist Marko Raat, operaator Sten-Johan Lill, helilooja Jakob Juhkam, produtsendid Ivo Felt, Dora Nedeczky, Mark Lwoff, Misha Jaari. Põhineb Max Dauthendey samanimelisel romaanil. Osades Elina Masing, Hendrik Toompere jr, Simeoni Sundja, Maarja Jakobson, Tommi Korpela, Jarmo Reha, Liina Tennosaar, Tiina Tauraite, Jan Uuspõld, Meelis Rämmeld, […] Vaata lähemalt ›
16
Mängufilm „Mo Mamma“ (Filmivabrik, Kinosaurus, Kultuurikuur, Eesti 2022, 70 min), režissöör-stsenarist Eeva Mägi, operaator Sten-Johan Lill, helilooja Alessandro Malcangi, produtsendid Marju Lepp, Sten-Johan Lill, Manfred Vainokivi ja Eeva Mägi. „Ema ja tütar – milline kohutav kombinatsioon tunnetest, segadusest ja hävitamisest. Kõik on võimalik ja sünnib armastuse ja hoolitsuse nimel. Ema hädad peab pärima tütar, ema valearvestused […] Vaata lähemalt ›
63
„Seisuga aprill 2009 ei paku Saare maakond ühtegi maastikul märgitud, viidastatud ja ühtse marsruudina turundatavat turismitoodet. Kavandatav Saare maalinnade võrgustik on oma olemuselt ainulaadne turismitoode Saare maakonnas ja õige turunduse korral suurendab huvi Saare maakonna vastu ka üldisemalt ja on Saare maakonna külastamise ajend. Saare maalinnade marsruut ei ole ainult ühest maalinnast teise viiv teekond, […] Vaata lähemalt ›
0
Märts. Lumi on valdavalt sulanud, vaid tänavate servas on kõrgemad porised jäävallid. Pealinna ainukeses isetekkelises laugjas supelrannas südalinna läheduses riietuvad lahti taliujujad ja jooksevad elevil vette. Randa eraldab linnast viimane alles jäänud kesklinna tühermaa jupp: suurte puude ja põõsastega, kus pajutibud kauaoodatud kevadet lubavad. Vaikus, linnulaul ja lainete koha. Taamal kõrgub linnahall, ametlikult mahajäetud, aga […] Vaata lähemalt ›
157
Briti filmitegija Ken Loach oli eelmise kümnendi keskel juba valmis pensionile minema, kuid olukord maailmas, ennekõike Brexit, sundis teda kui töölisklassi eestkõnelejat taas nõrgemate kaitseks kaameraga välja astuma. „Mina, Daniel Blake“1 tõi Loachile tema teise Cannes’i Kuldse Palmioksa ja uue hingamise. Sellele järgnesid „Kahjuks ei olnud teid kohal“2 – kriitika ühiskonnas kulutulena leviva renditöömajanduse aadressil […] Vaata lähemalt ›
54
11. veebruaril tähistati ÜRO eestvedamisel üheksandat korda rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele hariduses ja teaduses. Eestis on kõnealune päev olnud tulipunktis alates 2021. aastast ning selle tähistamist on eest vedanud Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) koostöös ülikoolide ja teadusasutustega. Nagu ka eelnevatel aastatel, on „Naised teaduses“ päeva […] Vaata lähemalt ›
64
Muinasjutt on ikka rääkinud inimese olust ja elust siin ilmas, kuid priina argise maailma füüsikaseadustest ning näiliselt ajast me minevikus. Nii on mõlema siin käsitletava raamatu pealkirjas kui isemoodi oksüümoron: „Imeliku peegli“ alapealkiri annab aimu, et füüsika „ent siiski trööstib“ meid, raamatus toimivad täppisteaduse reeglid, „Eesti tänapäevased muinasjutud“ paigutab terminina muinasaja looks nimetatu me nüüdisellu. […] Vaata lähemalt ›
38
Kontsert „80 aastat Tallinna märtsipommitamisest“ 9. III Kaarli kirikus. Arete Kerge (sopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton), Olga Oprõško (orel), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koor, rahvusooperi Estonia poiste- ja noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva), Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, kammerkoor Collegium Musicale, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester ja sinfonietta, dirigent Toomas Kapten. Kavas Benjamin Britteni „War Requiem“ […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.05.2026 01:15
Viimane uuendus: 01:12.
Uudiste reiting uuendatud: 01:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne