„Tartu 2024“ avatseremoonia „Kõik on kokku üks!“ 26. I Emajõel. Lavastaja Taavi Tõnisson, dramaturg Eero Epner, laval Trad.Attack!, Sander Mölder, Lonitseera ning teised Eesti artistid, näitlejad ja tantsijad. Meedia ei lase neil päevil ilmselt ka paariks tunniks unustada, et Tartu koos Lõuna-Eestiga on tänavu Euroopa kultuuripealinn ning juhtmõtteks „ellujäämise kunstid“. Grandioosselt juhatas selle kultuuriküllase aasta […] Vaata lähemalt ›
2
2023. aasta septembris ilmus Sirbis minu lugu tühistamiskultuuri tagajärgede kohta.1 Käsitlesin seal ühe teemana must-valget maailmapilti, mis tühistamiskultuuriga kaasas käib. See maailmapilt väärib siinkohal veidi pikemat arutlust. Kõigepealt meenutan aga selle loo sisu, et kontekst oleks teada. Selles artiklis keskendusin tühistamiskultuuri tagajärgedele ühiskonnas. Rõhutasin, et tühistamiskultuuri puhul kardetakse avalikult toetada neid, kellele on ette heidetud […] Vaata lähemalt ›
4
Modernne rahandusteooria (modern monetary theory, MMT) on järjest enam tuntust koguv alternatiivne käsitlus1, mis selgitab peavoolust asjatundlikumalt ning hästi arusaadavalt raha olemust ja fiskaalseid (ehk eelarvelisi) võimalusi, mida omab rahaliselt iseseisev riik. Kõige olulisem MMT pooldajate seisukoht2 on, et kui riik on valuuta väljaandja (vastandiks valuuta kasutaja), siis ta ei saa mitte kunagi oma valuutast […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstiakadeemias korraldati mullu detsembris avalik vestlusring pealkirjaga „Kaasaegse etenduskunsti küsimused“, mis oli EKA stsenograafia eriala magistrantidele mõeldud samanimelise õppeaine osa. Koos tudengitega* semestri kestel diskuteerides koostati ühiselt teemaplokid ja kobarküsimused vestlejaile. Vestlema oli kutsutud neli kultuurimõtestajat, kes on võtnud seeria vormis lahti kirjutada etenduskunstidega ja nüüdisaegse etenduskunstiga seotud teemasid. Dramaturg Eero Epner avaldas 2021. […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruarist alustas Vene teatri juhina tööd Anne-Lii Päiv, kes seni oli samas teatris ametis juhiabi ja arendusjuhina. Enne Vene teatrisse tööle asumist oli ta festivali „Kuldne mask Eestis“ korraldajate seas. Uue teatrijuhiga sõlmiti kolmeaastane tööleping. Mullu novembris välja kuulutatud konkursile oli laekunud 13 avaldust, praegust teatrijuhti Svetlana Jantšekit kandideerinute hulgas ei olnud. Teatrijuhiks kandideerides tuli […] Vaata lähemalt ›
0
Melanie Bonajo näitus „Kui keha ütleb Jah+“, kuraator Maria Arusoo. Kumu viiendal korrusel 10. XI 2023 – 28. IV 2024. Kujutage ette maailma, kus seks ei ole kõige kõrgem ega ihaldatum intiimsuse vorm; kus enda ja teise nõusolekupõhisest puudutamisest on saanud igapäevane norm; kus puudutus ei ole delegeeritud üksnes teatud laadi suhetesse, esmalt just privaatsfääri; […] Vaata lähemalt ›
70
Melanie Bonajo näitus „Kui keha ütleb Jah+“, kuraator Maria Arusoo. Kumu viiendal korrusel 10. XI 2023 – 28. IV 2024. Ma pidin ikka väga väikene poiss olema, kui puutusin esimest korda kokku videoteose kui sellisega. Et esmakohtumised nii filmi- kui ka animatsioonikunstiga jäävad mälueelsesse aega (üks esimesi teadlikke mälestusi on vanaema kõrval voodis oma arusaamismuskli pingutamine, et subtiitritele järele […] Vaata lähemalt ›
0
Iga detailplaneering on kaalukas dokument. See määrab linnaruumi arengu. Lihtsustatult öeldes: kuhu, kui kõrged, kui laiad ja kui pikad hooned saab ehitada. Ja milline peab olema nende hoonete funktsioon. Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vaheline 2,7 hektari suurune kvartal asub Tallinna kõige kesksemas kesklinnas, osaliselt vanalinna kaitsetsoonis. Nii tähtsas asukohas ei […] Vaata lähemalt ›
0
Arhitektuurimuuseumi näitus „Tegele olemasolevaga: Jaapani arhitektuuri uued suunad“ tutvustab praegu Jaapanis tööle asuva arhitektide põlvkonna töid ja mõtteviise. Mõnes mõttes traditsioonilisele, mõnes mõttes radikaalselt uuele suhtumisele annab raamistiku 2011. aasta Fukushima tuumakatastroof, mis purustas lootuse paremale tulevikule, lõputule kasvule ja küllusele. Vastavaid märke oli Jaapanis näha olnud tegelikult juba aastakümneid ja tegelikkus on ka meile […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti veebilehtede kliimauudiste kommentaariumides valitseb valjuhäälne kliimaeitaja, kelle kriitikanooltest läheb küll suur osa märgist mööda, kuid kelle arvamusavaldused peaksid panema loodusainete õpetajaid, ajakirjanikke ja erialateadlasi siiski endalt küsima, kas oleme kliimamuutuse alusmõisteid ja protsesse õpilastele ja täiskasvanutele seni vajalikul määral selgitanud. Käesoleva kirjatüki keskmes oleva analüüsi idee hakkas idanema umbes pool aastat tagasi, kui sattusin […] Vaata lähemalt ›
95
Kümmekond aastat tagasi olin koos Mikk Sarve, Anne Maasiku ja Heikki-Rein Veromanniga kirikukontserdil, kus nad laulsid Villem Ridala poeemi „Püha rist“, milles on uus testament regivärssi pandud. Mõned aastad varem, kui see raamat meile koju tuli, arutasime, et kas on enam inimesi, kes suudaksid selliseid värssides raamatuid läbi lugeda. Ja nii tuligi Mikul mõte, et […] Vaata lähemalt ›
71
Grammy auhinnad on USAs jälle muidugi elevust tekitanud, sest kõik sääl on praegu poliitika ja kultuurisõda. Ja tõesti, mingi pilguga vaadates võib Taylor Swifti („Midnights“, aasta parim album) ja Billie Eilishi („What was I made for?“, aasta parim laul) auhindamist näha tõesti jõulise poliitilise sammuna. Swift on praegu paremäärmuslikel vandenõuteoreetikutel rõvedalt hambus niigi, nii oma […] Vaata lähemalt ›
0
Keha kuulub eesti sõnavara ürgseimasse kihti ja 500 kõige sagedasema sõna hulka. EKI ühendsõnastikus on kehal viis tähendust, millest esimene „inimese või looma kogu organism“. Keelekorpuse autentsete keeleandmete toel on näha, et inimese kehast kirjutatakse kaks korda sagedamini kui looma kehast ja naise kehast kolm korda sagedamini kui mehe või lapse kehast. Keha puhul peetakse […] Vaata lähemalt ›
0
Meie hulgast on lahkunud kooliteatrite liikumise kauaaegne vaimne ema Lianne Saage-Vahur. Õpetades 1989. aastast Jõgeva koolides kirjandust ja teatrikunsti, asutas ta 1990. aastal kooliteatri Liblikapüüdja, kust on kolmekümne aasta jooksul sirgunud paljud eesti teatri praegu olulised tegijad, nagu Martin Algus, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Tiit Sukk, Mari Abel, Martin Kõiv, Meelis Põdersoo, Karl Sakrits, Mihkel […] Vaata lähemalt ›
0
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja eˉlektroni „Ligipääsmatuse poolus“, autorid Eva Maria Aru, Karl Jakob Bartels, Pamela Ebber, Madleen Maria Kirja, Kärt Kokkota, Getriin Kotsar, Isabel Laiapea, Maria Helena Seppik, Kristjan Taska, Ronja Marie Tepp, Robin Täpp, Aleks Mathias Viidik, Oskar Viirand, Jaagup Maidla, Deili Post, Sten Hendrik Killak, Robin Valge, Kris-Kervin Mölder, Laura Sinimäe, Heneliis Notton, […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on skulptor Rait Pärg. Rait Pärg sündis 2. juunil 1966. aastal Pärnus. Pärast Pärnu I keskkooli lõpetamist õppis Pärg aastatel 1981–1985 Tartu kunstikoolis kivi kunstilise töötlemise erialal ja aastatel 1985–1994 Tallinna kunstiülikoolis skulptuuri eriala. Näitustel hakkas ta aktiivselt osalema 1989. aastal, esimeseks avalikuks esinemine sai teoks noorte kunstnike näitusel Tartus. Esimene isikunäitus toimus tal […] Vaata lähemalt ›
0
Ansambli Ludens kontsert „Arnold Schönberg 150. Kuu-Pierrot“ 4. II Muba suures kammersaalis. Tuuri Dede (metsosopran); Ludens: Kaija Lukas (viiul, vioola), Maria Luisk (flööt), Aleksandr Avramenko (klarnet), Theodor Sink (tšello), Kärt Ruubel (klaver) ja dirigent Kaspar Mänd; video- ja valguskunstnik Aleksander Sprohgis. Kavas Kirke Karja „Murenemine“ (2024, esiettekanne) ja Arnold Schönbergi „Pierrot lunaire“ ehk „Kuu-Pierrot“ (1912). […] Vaata lähemalt ›
112
Olin kogu hommikupooliku hõivatud Héloïse’ist ja Abélardist. Héloïse ütles: Oleksin meelsamini oma filosoofi armuke kui maailma suurima kuninga naine. Ja mina ütlesin endamisi: Kuidas seda meest armastati! Denis Diderot’ kiri Sophie Vollandile, 11. oktoober 1759. Äravalitute käekäik, kes on pidanud maises elus ülekohtuselt kannatama, ei kujune pärast surma ühesuguseks; enamasti nad mõistetakse õigeks, kuid üksikjuhtudel […] Vaata lähemalt ›
0
TKO sarja „Mitme peale!?“ esimene kontsert 4. II Mustpeade maja valges saalis, kunstiline juht Leho Karin. Tallinna Kammerorkestri keelpillikvintett (Katrin Matveus – viiul, Mari Targo – viiul, Mart Kuusma – vioola, Leho Karin – tšello, Andres Kungla – kontrabass), Yxus Ensemble (Iris Oja – hääl, Mihkel Peäske – flööt, Jana Peäske – klaver, Leho Karin […] Vaata lähemalt ›
30
Näitus „Tiireldes, keereldes, pööreldes“, kuraator Merilin Talumaa. Kunstnikud Daria Melnikova, Helena Keskküla, Marge Monko ja Viktorija Daniliauskaitė. Draakoni galeriis 24. I. 2024 – 17. II. 2024. Parem hilja kui mitte kunagi: see lause pole kunagi kuulunud mu lemmiklausete kollektsiooni. Alati näib selle taga kumisevat üks teine, palju ebamugavam fraas, mis ütleb: hilja, liiga hilja, alati […] Vaata lähemalt ›
21
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 17:45
Viimane uuendus: 17:36.
Uudiste reiting uuendatud: 17:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)