„Vaba jälgija Sulev Keedus“, Johannes Lõhmus vestleb Sulev Keedusega Ekke Janisk, „Autentsus nüüdispärandis Anu Põdra näitel“ Muusikast vestlevad Villu Talsi, Theodor Sink ja Peedu Kass Maarja Malmet, „Kontsertmuusikat ja elustiili“ Ann Ideon, „Kuidas võiks Eestis aastal 2050 ruumi kasutada?“ Pärtel-Peeter Pere, „Linnaehituslik visioon põhjamaisest Tallinnast“ Kurmo Konsa, „Kas juturobot mõtleb?“ Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Tehisarutusest aruka mulje jätmise peidetud inimhind“ Jaanika Ande Vaata lähemalt ›
0
Tartu Kunstimuuseum tähistab sihtasutuseks saamist 1. veebruaril tasuta sissepääsuga muuseumisse ning tasuta tuuridega. Tartmus ootab kõiki huvilisi tasuta giidi- ja kuraatorituuridele kahel näitusel. Esimene giidituur algab kell 13.00 näitusel „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel“, mida viib läbi näituse koordinaator Kristlyn Liier. Teine tasuta tuur toimub kell 18.00 koos kunstikoguja Margus Punabi ja kuraatori Indrek Grigoriga […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti teaduste akadeemia kuulutab välja uue teaduste akadeemia liikme valimised globaalmuutuste valdkonnas. Nii maailma kui ka Eestit on viimastel aastatel raputanud mitmed globaalsed kriisid ja suured konfliktid. Neile sekundeerivad sellised aktuaalsed teemad nagu kestlik areng, rohepöörde realiseerimine, kliimamuutusega kohanemine või leppimatuse süvenemine ühiskonnas. „Nendele reageerimine vajab piiride- ja valdkondadeülest lähenemist globaalsete muutuste olemuse lahtimõtestamiseks ja […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 2. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Lisette Lepiku ja Brenda Purtsaku ühisnäitus „Tung”. Näituse kuraator on Kerly Ritval. Näitusel kohtuvad kunstnikud ja kuraator, et võtta luubi alla armastuse mitmepalgeline ja müstiline olemus. Nad kompavad piire ning väljendavad kunstis seda, millest kogu inimeseks olemine tõukub ja teostub – armastust. Armastus on sõnades väljendamatu, […] Vaata lähemalt ›
0
50 000 saamidele kuulunud eset on ikka veel mööda ilma laiali. Kui Soome rahvusmuuseum otsustab tagastada saamidele üle 3000 etnograafilise eseme, võtab saami dokumentalist Suvi West ette teekonna, mis seab ta silmitsi oma rahva traumaatilise minevikuga – teisestamise, koloniseerimise ja assimileerimise pärandiga. Tema ja Anssi Kömi tundeküllane ja poeetiline film „Kojutulek” (Máhccan – kotiin-paluu), mis […] Vaata lähemalt ›
0
Kuni 2. märtsini saab Eesti Lastekirjanduse Keskuse saalis ja trepigaleriis vaadata läti kunstniku raamatuillustratsioonide ja postmargipiltide näitust „Pildilugu“. „Kuna tegemist on niivõrd laia ampluaaga kunstnikuga, siis võiks näitus pakkuda laiemat huvi ja olla isuäratav mitte ainult illustratsioonikunsti huvilistele, vaid ka kujundajatele ja margikogujatele. Kahjuks ei võimalda galerii piiratud pind eksponeerida tervet Lätis üleval olnud kunstniku […] Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 28. jaanuaril anti Tartu kunsti aastanäituse viimasel tunnil esmakordselt välja publikulemmiku preemia, noore kunstniku ergutuspreemia ning kuulutati välja Tartu Kunstimaja 2023. aasta publiku lemmiknäitus. Kokku käis aastanäitusel 4325 külastajat! Tänavusel Tartu kunsti aastanäitusel said külastajad hääletada oma lemmik teose poolt ning valida ka Tartu Kunstimajas 2023. aastal toimunud näituste hulgast oma lemmiku. Tartu kunsti aastanäituse publikulemmik on kunstnik Maris Tuuling maaliga […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 2. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Vahram Muradyani isikunäitus „Mõttevabad joonistused. Väljavõtteid visandivihikutest ~2014 – 2024“. Näitusel näeme kunstniku joonistusi, mis enamuses on lehekülgede kaupa vihikutes, kust tal pole kunagi võimalust neid korraga vaadata. Ta ei esita neid näitusesaalis mingis kindlas järjekorras, nii et kui näitusejärjestuses ilmneb loogika, on see tõenäoliselt […] Vaata lähemalt ›
0
Selle kevade juubilar, 1983. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud Feliks Sarve autoritehnikas graafikanäitus tarbekunsti ja graafikagalerii Kunstiaken näituseaknal Tallinna vanalinnas on avatud 22. veebruarini 2024. TEELAHKMED on väljapanek töödest, millesse on kätketud erilist tähelepanu väärivad hetked elust, sündmused, mis viivad järgmise teelahkmeni, et seal korraks peatuda ja mõtiskleda ning mõista, kirjutab kunstnik. „Aeg ümberringi kulgeb […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali portreefilmide konkursil valiti välja neli uut filmiprojekti, mis jäädvustavad Eesti kultuurilukku ja ühiskondlikku ruumi mõjuka jälje jätnud inimesi. Novembris välja kuulutatud portreefilmide konkursile esitati 17 filmiprojekti, mida hindas žürii koosseisus Marianna Kaat (sõltumatu žüriiliige), Marko Raat (Eesti Kultuurkapital), Viola Salu (Eesti Filmi Instituut) ja Mart Luik (Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Igaühel on võimalik osaleda 2023. aasta keeleteo valimisel ning anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel. Hääletada saab veebilehel hm.ee/keeletegu2023 kuni 13. veebruari keskööni. Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad […] Vaata lähemalt ›
0
Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „Kes mäletab viimasena, kes mäletab paremini?“ galeriis Tütar 19. I – 25. II. Maastik mäletab nii mõndagi, kui osata lugeda nähtavaid ja nähtamatuid märke. Maryliis Teinfeldt-Grins on maastikku uurinud juba mitu aastat ning jõudnud üha sügavamate kihistusteni. On tähenduslik, et eri riikides peatudes või lühiajaliselt elades on kodukoha teema saanud autorile üha […] Vaata lähemalt ›
51
Õpetaja Laur ja koolijuhataja Maurus on hariduselu armastatud ja tsiteeritud klassikutena inforuumis kõvasti üle esindatud. Kaalukate kõrvaltegelastena esineb koolmeistreid ju paljudes teostes. Näiteks Mats Traadi jõgiromaani „Minge üles mägedele“ esimese jao juhatab sisse aastasse 1885 dateeritud dialoog, kus kaks külaharitlast, noor aateline koolmeister Teder ning vanem ja kogenum vallakirjutaja Zirk, vahetavad mõtteid ei millegi muu […] Vaata lähemalt ›
27
Ja seal ta jälle seisabki, lühikestes pükstes ja sandaalidega, või hoopis sulejopes, seljakott seljas. Turist. See võiksin olla ka mina. Tulin äsja pikalt reisilt Euroopa sellesse otsa, kust sõda jääb kaugele ja kus turist kalpsab nagu tirts. Kes poleks turisti ühel või teisel moel üleolevalt suhtunud! Teda ei peeta eriti peeneks inimeseks; õhtul võib ta […] Vaata lähemalt ›
0
Kes mäletab veel, mis oli 8. aprillil 2023 sõlmitud koalitsioonilepingus kultuuri- ja spordipeatüki esimene punkt? Aitan: „Otsime täiendavaid võimalusi eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks.“ Eesti Filharmoonia Kammerkoor korraldaski 17. jaanuaril kultuuri ja erasektori koostöö teemal vestlusringi.* Vestlusest võtsid Urmas Vaino juhtimisel osa kultuuriminister Heidy Purga, ettevõtja ja strateegianõustaja Birgit Linnamäe, Alexela juhatuse esimees Marti […] Vaata lähemalt ›
13
Mõnikord läheb rohkem aega, et saada uue raamatu tempo ja keelega yhele lainele. Nii oli mul Maryliis Teinfeldt-Grinsi luulekoguga „kivi alla kükakille“, mis mõjus peaaegu et vastandina minu praegusele elule. Olen viimased aastad nautinud intensiivsemat linnaelu, pendeldades Tallinna ja Helsingi vahet, „kivi alla kükakille“ paiskab aga lugeja otse kuhugi sohu, kust ei lahkutagi. Ei jää […] Vaata lähemalt ›
0
Selleks aastaks Ukrainale edu ei ennustata. Kõneldakse Ukraina strateegilisest kaitsest, Venemaa ründetegevuse hoogustumisest ja ettevalmistumisest uueks suureks rünnakuks suvel. USA abi Ukrainale on vabariiklaste tegevuse tõttu blokeeritud ja Valge Maja hinnangul võib Venemaa võita sõja mõne nädala või hiljemalt mõne kuuga, juhul kui Kongress ei anna juba lähipäevil luba Ukrainale sõjalise lisaabi andmiseks. Valge Maja […] Vaata lähemalt ›
0
Kõik, mida sa puutud, muutub. Kõik, mida sa muudad, muudab sind. Ainus püsiv tõde on muutus. Jumal on muutus. Octavia E. Butleri hädasti eestindamist vajava kaheosaliseks jäänud tähendamissõnade sarja esimene raamat ilmus 1993. aastal, kuid lugu algab aastal 2024. Loo keskseks, muutumatuks suuruseks on muutus. Selles düstoopias kirjeldatakse kliimamuutustele järgnevat sotsiaalsete murrangute perioodi USAs ja […] Vaata lähemalt ›
179
Pidades ajaloofilosoofia loenguid pärast aastaid kestnud Napoleoni sõdu, nentis G. W. Hegel, et „(a)jalugu ei ole õnne kasvulava. Õnnelikud ajad on ajaloo tühjad lehed, mida iseloomustab kooskõla ning vastuolude puudumine“. Esimese ajaloofilosoofia loengu kandis Hegel ette Berliini ülikoolis 1822. aastal ning täna, kaks sajandit hiljem, peab tunnistama, et tema sõnad ei ole muutunud täielikult kehtetuks. Kui […] Vaata lähemalt ›
0
Et oma positsioon aususe mõttes kohe selgeks teha, ütlen esimesena ära asja, mis kogu arvustuses kaasa kõlab: minu igapäevaelu möödub sellises mõtteruumis, kus Sveta Grigorjeval on üldjuhul õigus. Lihtne. Sellega ei kavatse ma taganeda oma agentsusest, sest olen ometi selle ruumi osa, aga kollektiivse tugisüsteemi teadvustamine tundub mulle tähtis ja selle olemasolu, kui seda veidigi […] Vaata lähemalt ›
126
Populaarsemad allikad
Pere ja Kodu
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 19:21
Viimane uuendus: 19:18.
Uudiste reiting uuendatud: 19:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)