Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. Levinud on hoiak, et... Vaata lähemalt ›
0
Aeg-ajalt on kombeks ninatargalt öelda, et „muusikast kirjutamine on nagu arhitektuurist tantsimine“. Võib muidugi mõista vajadust muusikakriitikutele koht kätte näidata, aga argumendina pole see huvitav. (Seda enam, et me tantsime arhitektuuri kogu aeg. Sellepärast te kohtategi kodust välja minnes enda ümber inimesi – nii hoonete sees kui ka väljas.) Teiselt poolt jälle on muidugi erinevate meediumide suhe tihti pingeline ning tulles Hollandi foto- ja videokunstniku Anton Corbijni näituselt Fotografiskast. Vaata lähemalt ›
0
Kultuuri elutööpreemia laureaadid Krista Kaer, Raine Karp ja Mark Soosaar Teaduse elutööpreemia laureaat Martin Zobel Teaduse avastuspreemia laureaadid Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike Wiedemanni keeleauhinna laureaat Anu Lamp Kultuuri ja teaduse aastapreemiad Kultuurkapitali elutööpreemiad ja peapreemiad Margit Mutso vestles Maarja Kase ja Ralf Lõokesega Katja Novaki kolmekõne Julia Mussakovska ja Halõna Krukiga Ahto Lobjakas, Ülo Mattheus ja Meelis Oidsalu Ukraina sõjast Arno Baltin, Maar Vaata lähemalt ›
0
Suur-Vanalinna näitus on Tallinna linnaehitusliku potentsiaali mitmekihiline peegeldus. Arhitektist kuraator Villem Tomiste kutsub ulmade ehk julgete kujutelmade tiivul loovalt mõtlema Tallinna ajaloolise kesklinna tulevikust – nii selle füüsilistes kui ka tunnetuslikes piirides. Tomiste arhitektiideid kunstiliste väljendusvahenditega tõlgendades küsitakse, kuidas tuua linnaplaneerimisse tagasi julged mõtted, et südalinna arengut ei juhiks bürokraatlik menetlus, vaid sisuline potentsiaal ja väärtused. Suur Vaata lähemalt ›
17
Vähesed tegevused on mõttetumad kui arvustuse kirjutamine olukorras, kus autor on raamatusse jätnud enda telefoninumbri ja palunud Whatsappi kirjutada, mida lugeja raamatust arvab. On ju muidugi osaliselt tõsi, et arvustuse kirjutamise mõte ei olegi autoriga dialoogi astuda, vaid eeskätt anda potentsiaalsele lugejale mingigi ülevaade ja aimus, millise teosega on tegu ning kuidas see sobitub kultuurikonteksti. Või siis anda neile, kes on juba raamatut lugenud, võimalus arvustajaga nõustuda või vastu vaielda. Vaata lähemalt ›
0
Airis Erme luulekogu „Võta mu sõnad“ pakub valiku autori kahekümne aasta jooksul valminud loomingust. Justkui püüdes elutunnet kategooriatesse paigutada, on luuletused korrastatud kolme tsüklisse: „Ilu“, „Draama“ ja „Absurd“. Kahte esimesse tsüklisse on paigutatud eeskätt loodusluuletused, kumbki tsükkel on seejuures ometi omaette tervik. Kolmandas tsüklis loodusluule osakaal väheneb ning esile kerkib filosoofiline mõtisklus elu mõistusevastasusest. Tsüklite emotsionaalne laetus ulatub imetlevast iroonilise Vaata lähemalt ›
0
Kui linnas ringi liikuda, siis paistab, et ruum on justkui valmis. Tänavad, puud, pargipingid, valgustus ja sillutis – kõik on ju olemas. Linna arengu juhtimise seisukohast on ruum siiski alati pooleli. Avalik ruum muutub ajas: see kulub, ehitatakse ümber, hooldatakse ja ruumi kasutajad vahetuvad. Samal ajal teiseneb ka rohelus: puud kasvavad, vananevad ja reageerivad muutustele. Linnaruumi kavandamisel on enamasti ülesanded, eelarved, tähtajad ja vastutus jagatud paljude osaliste vahel ning teave... Vaata lähemalt ›
15
Pimedate Ööde filmifestival läheb 30. sünnipäevale vastu suuremate muudatustega: aastaid Justfilmi vedanud Mikk Granström keskendub edaspidi rohkem põhifestivalile ning laste- ja noortefilmide festivali võtab enda kanda 21aastane, varem festivali programmitiimi kuulunud Jan Joonas Pevkur. Veel märgilisem on aga see, et kui PÖFFi asutaja Tiina Lokk tegeles varem festivali direktori rolli kõrvalt ka kunstilise juhi tööga, siis nüüd on ta selle teatepulga edasi andnud oma tütrele Triin Trambergile. Tramberg ei Vaata lähemalt ›
0
Kunstihoone roosas paviljonis on vaadata näitus „Kasva, kasva, küll on, kuhu!“, mille on kureerinud Tamara Luuk. Nagu tema näitustel ikka, on seegi kord leitud üles vastandite ühtsus: vastuokslikud mõtted ja meeleolud harmoneerivad omavahel ootamatult. Luugi intuitsioon on hämmastav. Kõige rohkem hakkab aga näitusel silma selle tugev ajaline mõõde. Ometi pole sellegi puhul kõik nii lihtne, kui esmapilgul paistab. Vastused segunevad tööde keskel küsimustega ning igalt poolt tungib läbi mingi nukker... Vaata lähemalt ›
51
Kuigi ulmet võib pidada „žanri“ võrdkujuks, väldib parim osa sellest määratlemist nagu saarma kasukas vett. „Tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli“ (edaspidi THAH), on vaikelu ja teekonnafilm ühes raamatus. Sarnaselt hea vaikeluga on tegu tähendusliku esteetilise assamblaažiga, mille autor valdab meisterlikult kokku toodud ainese nüansse. Raamat liigub nagu mõnus teekonnafilm mingis rahuliku kulgemise vaimus, muutes võõranduse koduseks. Võõrandumist saatvad paratamatud kaugused on siin ühtlasi tuttavad distant Vaata lähemalt ›
0
India ei ole lihtsalt riik, pigem nagu manner. Omamoodi mõistatus, eriti külalistele. Külaline pole aga ainult välismaalane, ka indialased ise on neile kaugetes osariikides justkui võõrad. Vaevalt on keegi kogenud Indiat kogu tema kultuurilises mitmekesisuses: igal osariigil on oma köök, kunstivormid ja tekstiilid, muusikaline eripära ning kokkupuude modernismi või Briti impeeriumi pärandiga. Riigi keelelist mitmekesisust on raske hoomata: ametlikke keeli on 22. Järgnevaga juhatan lugeja koos eesti kunstiaj Vaata lähemalt ›
2
Täna, 13. veebruaril linastub tänavuse Berliini filmifestivali alaprogrammi „Berlinale Classics“ avafilmina Eesti ulmeklassika „Hukkunud Alpinisti hotell“1. Värskelt digiteeritud ja restaureeritud filmile on lisaks oodata Ameerika DVD-väljalaset, Berliinis on aga linastust tutvustamas ja kommenteerimas ka üks peaosatäitjatest, füüsik Simonet’d kehastanud Lembit Peterson. Loomulikult oleks nii värvika teatri- ja filmikarjääriga näitleja ja lavastajaga rääkida väga paljustki, aga otsustasin seekord püsida sel Vaata lähemalt ›
63
Artur Alliksaare luuletuse „Kuskil ajajõe taga“ eelviimases salmis riimuvad äng ja mäng: „Pole põhjust meil kurta, / et meid lämmatab äng, / kuni südant ei murta, / kuni veetleb meid mäng.“ Kui elus napib loovat mängulisust, võib äng hõlpsamini võimust võtta. Teatris käivitub intensiivne kujutlusmäng, lava ja saali ühine looming. Teatrist kirjutades veetleb mäng sõnade ja mõtete, kujundite ja kujutelmadega. Lavastuse mängureeglite kinnipüüdmise ja lahtimuukimise, kirjeldamise ja tõlgendamise kütkestav hasa Vaata lähemalt ›
0
Hiinat on tabanud üle aastakümnete suurim poliitiline maavärin. Hiina Rahvavabastusarmee (RVA) kõige kõrgemat kindralit, sõjalise keskkomisjoni asejuhti Zhang Youxiad süüdistatakse tuumasaladuste lekitamises USA-le. Ametlikult ei ole Zhangi veel tagandatud, kuid tavaliselt viib nii ränga süüdistuse esitamine ametikaotuse ja parteist väljaheitmiseni. Talle heidetakse ette „ränka distsipliini ja seaduse rikkumist“. Koos Zhangiga on süüdistus esitatud ka Liu Zhenlile, kes on Hiina relvajõudude ühendstaabi os Vaata lähemalt ›
6
Kellerteatri seinamüüril sillerdav vesi mõjub ohuendeliselt. Nagu põnevusteatris kohane, liiatigi depressiivsel öötunnil, millest näitemäng saab alguse. Pikk valguseriba, mis laotub üle lavapõranda, äratab kujutluspildi Thamesi jõest (valguskujundaja Mario Maripuu). Douglas Posti näidendi „Verejälg“ („Bloodshot“) avaremark sedastab: „Derek Eveleigh komberdab ettepoole, fotoaparaat kaelas ja pooltühi džinnipudel käes. Ta on purjus ja sasine. Kell on kaugelt üle kesköö ja me oleme Londonis Blackfriarsi sillal Vaata lähemalt ›
29
Putin ja tema kambamehed on väsimatult osutanud Ukrainale kallaletungimise juurpõhjustele, mis peaksid olema sõja lõpetamiseks kõrvaldatud. Eelkõige on nad nimetanud NATO idasuunalist laienemist, mida on käsitletud eksistentsiaalse ohuna Venemaa julgeolekule. Just seda rõhutati ka enne sõja alustamist läänemaailmale esitatud ultimaatumis. Moskva kutsus selles läänt üles mõlemapoolselt kinnitama, et ei pea teineteist vastasteks, ning nõudis, et NATO ei paigutaks vägesid ega relvastust riikidesse, mis polnud. Vaata lähemalt ›
5
11. veebruaril tähistati Eestis kuuendat korda rahvusvahelist päeva „Naised ja tüdrukud teaduses“, et juhtida tähelepanu naiste tähtsale kohale teaduse arengus ning julgustada neide ja naisi valima teadlaskarjääri. Samuti on see meeldetuletus, et STEM-valdkondades (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) on sooline jaotus siiski endiselt tasakaalust väljas. Kahtlemata on seda mõjutanud akadeemilise maailma lineaarse järjepidevuse nõue, millesse eraeluliste valikute (nt vanemlus) sobitamine on raske Vaata lähemalt ›
35
Kas interpretatsioonikunst on kontserdikorralduse lahutamatu osa või vastandub sellele? See sõltub vaatenurgast ja õnneks sai foorumil „Kontserdikorraldus kui interpretatsioonikunsti lahutamatu osa“ (5. II) kuulda tõesti erisuguseid arvamusi. Ürituse läbivad teemad olid uued kontserdiformaadid, publikuga suhtlemise vajadus, eesti interpretatsioonikunsti jätkumine pikas plaanis ning noored nii tulevaste muusikute kui ka publiku rollis. Interpreetide liidu (ja ka muusikanõukogu) soov on loomulikult, et eesti. Vaata lähemalt ›
0
Aasta algus on Eesti kultuurielus kujunenud tihedaks tunnustamiste perioodiks. Värskelt jagati Eesti muusikaauhindu, 4. veebruaril kuulutati uhiuues Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamajas välja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid ning jaanuari keskel pälvisid paljud loomeinimesed riigi kultuuripreemiad. Sellises auhinnarohkes ajas ei ole sugugi lihtne hoida tähelepanu kõigil tunnustustel võrdselt ning ilmselt peegeldus see ka Eesti Interpreetide Liidu „Aasta interpreedi“ galakontserdi pub Vaata lähemalt ›
0
Vene kirjanik, poeet, kriitik, õppejõud, dissident, pagulane ja lihtsalt väga andekas inimene Dmitri Bõkov esines kunagi ammu, enne kui Venemaa Krimmi annekteeris, raadiojaamas Ehho Moskvõ hämmastava avaldusega. Jutt oli sotsialistliku idee usutavusest hilisel Brežnevi ajal. Bõkov karjatas talle omase impulsiivsusega mikrofoni, et tema mäletamist mööda keegi ei uskunud nõukogude jama. See oli esimene kord, kui ma hakkasin kahtlema Bõkovi geniaalsuses. Mis tähendab, et keegi ei uskunud? Ma olen sünniaastalt. Vaata lähemalt ›
2
Eesti Kontsert, mis on välja kasvanud 1941. aastal loodud Eesti NSV Riiklikust Filharmooniast, jõudis 85. verstapostini. Seda tähistati 7. veebruaril Estonia kontserdisaalis esindusliku galakontserdiga, mille esimest poolt raamistasid selleks puhuks tellitud teoste esiettekanded. Eesti Kontsert on üks neist Nõukogude okupatsiooni ajal asutatud nähtustest, mida ei ole olnud pärast Eesti iseseisvuse taastamist põhjust kõrvale heita ega lammutada, vaid mille eest võib, vastupidi, hoopis tänulik olla. Huvitaval Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Finantsuudised
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.05.2026 10:29
Viimane uuendus: 10:22.
Uudiste reiting uuendatud: 10:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)