Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Kahetsusväärse üksmeelega tõdesid alanud aasta poliitikasündmuste ennustajad pikkades jutusaadetes, et tänavused suured asjad kodumaal on kõigepealt presidendi valimine, mille arutamine vältab varasügiseni, ning sealt edasi läheb juba valimiskakluseks, mille käigus opositsioon maalib sünkmustaks praeguste võimulolijate kogu tegevuse, mida tahes ka arvandmed ei näitaks. See, et erakonnad ja nende suhtekorraldajad ainumääravad ühiskondlikud aruteluteemad, tundub ennustajatele justkui paratamatu. Ikka vana man Vaata lähemalt ›
30
„Et veidikegi ängi vaigistada, võtsin taskust suupilli“ – nii juhatab Sõnaveebi EKI ühendsõnastiku näitelause väljapääsu kõigile neile, kes läinud kehvapoolsel aastal vaevlesid kas globaalsel või perekondlikul põhjusel mõne ängi käes. Oli see siis sõjaäng (sõda ei lõpe eales) või aasta eest uudissõnana arvele võetud kliimaäng (otsustajad ei kuula kliimateadlikke noori ega langeta kliimamuutust pidurdavaid otsuseid) või ängistav vangistus vägivaldses kodus. „Sa võtad elu tõsiselt, kuid mulle on ta mäng, mis Vaata lähemalt ›
0
Talvetaevas on taas vajunud me peale ja vaevu valgustab ahtaks surutud vaatevälja. Pimedusega harjunud silmad ei taha aga seda natukestki vaadata. Ootavad päeva lõppu, ootavad uudistesaate lõppu. Kevadpäike tuleb ükskord nii ehk naa, seega parem juba kohe päevavalguslamp sisse lülitada ning olukorrale otsa vaadata: rahvas ja riik, mille eluõiguse aluseks on oma kultuur ja kultuuripärand, ei hoia neid väärtusi vääriliselt. Kui kultuuripärand muutub ühiskonna teadvuses ning riigi strateegiates ja eelarves... Vaata lähemalt ›
71
Meie hulgast lahkus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegne õppejõud, muusikapedagoogika professor Jüri Plink. 1968. aastast oli ta Tallinna Konservatooriumi üldklaveri õppejõud ning aastatel 1971-1972 ja 1975–1983 üldklaveri kateedri juhataja. 1983. kuni 1987. aastani oli ta konservatooriumis interpretatsiooni teaduskonna dekaan ja 1989. aastast muusikapedagoogika professor. Jüri Plink oli tihedalt seotud ka Tallinna Muusikakeskkooliga. Ta osales aktiivselt selle ülesehitamises ning oli selle direktor Vaata lähemalt ›
0
Esimesel jõulupühal jõudis lõpule Eesti Teaduste Akadeemia medali kavaleri Mart Nikluse pikk elutee. Tunneme teda esmajoones kui teisitimõtlemise ja Eesti vastupanuliikumise sümbolit. Lõpetanud Tartu ülikooli 1957. aastal, astus ta aspirantuuri. Paraku katkes noore ornitoloogi teadlaskarjäär juba 1958. aastal, kui ta mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest vangi ja saadeti vangilaagrisse. Seda korduvalt. Uute tuulte saabudes vabanes ta lõplikult 1988. aastal ja lülitus kohe poliitilisse tegevusse. Mart Nikl Vaata lähemalt ›
0
Suvituskultuur Nõukogude Eestis polnud eralõbu, vaid allus rangele riiklikule planeerimisele. Vaba aega tuli veeta viljakalt: taastada jõuvarud, ent panustada ka toidulaua katmisesse aiasaadusi kasvatades, et leevendada üldist kitsikust. 1960. aastate keskpaigast hakati massiliselt aiandus- ja suvilakooperatiive looma, rajati laialdased puhkealad, mis muutsid eriti linnalähedase kultuurmaastiku ilmet ja kujundasid tuhandete perede elulaadi. Sel ainulaadsel nähtusel oli pikk eellugu Eesti-aegsetest nädalalõ Vaata lähemalt ›
106
Hiljuti kajastati ajakirjanduses korduvalt Aruküla kooli lugu, kus lapsed paigutati hinnete alusel klassidesse. Minu lennus väikeses Kärdla keskkoolis oli 1980. aastate lõpus kolm paralleelklassi. Ühte neist nimetati eliitklassiks ning me ise uhkeldasime – vähemasti pidasime täiesti normaalseks –, et just sinna kuulume. Lapsed jaotati hinnete järgi, mõned said sellesse klassi vist ka mingite teenete või muul alusel, näiteks tuntud vanemate lapsed. 35 aastat hiljem on peaaegu kõik meie klassi lõpetanud... Vaata lähemalt ›
0
Eesti aedasid, aga ka mõne maja päikesepoolseid seinu kaunistab elulõng. Neist vähenõudlikest, jämeda puitunud varrega ligi kolme meetri kõrguseni ulatuvatest liaanidest on 1972. aastal Tartu ülikooli botaanikuna lõpetanud ning taimesüstemaatikast ligi sada nelikümmend teadus- ja aimekirjanduslikku artiklit avaldanud Rein Sander kirjutanud raamatutes „101 eesti puud ja põõsast“ (2011) ning „Koduaia ilupuud ja põõsad“ (2014). Sanderi elutööks aimekirjanikuna võibki pidada pisut aega enne surma ilmunud „Väik Vaata lähemalt ›
0
Pean tõdema, et Ameerika mõtleja James P. Carse’i (1932–2020) nimi oli mulle kuni arvustatava raamatu lugemiseni tundmatu. Küll aga avastasin kohe alguses, et tema ideed resoneerivad paljude teiste mõtlejatega, kellega olen tuttav. Nende seas torkab silma muidugi Gilles Deleuze, kellele on mäng samuti äärmiselt oluline kategooria. Lisaks meenus Juri Lotman, kes teeb mängust kunsti ja teaduse kõrval omaette modelleerimisviisi. Ja veel Guy Debord oma vaatemängu mõistega, millega eriti seostub lõplike... Vaata lähemalt ›
0
Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. Või nagu rändaja põlgab sirget tolmust maanteed ja sellele eelistab rohtunud metsarada, nii on minulegi ürikute tolmust armsam legendide sinine udu. Karl Ristikivi,... Vaata lähemalt ›
0
Fotodel on haiglad, voodid, vannid, basseinid, meditsiiniseadmed, naerugaasiaparaadid, kummikindad, vetsupotid, ämmaemandad, arstid, kirurgid, isad, lapsed, sünnitajad. Siin on verd, vett, pisaraid. Need on tavalised sünnitused, mis leiavad aset kogu aeg, iga päev, ka tuhandeid aastaid tagasi ja ilmselt ka veel mõnda aega tulevikus. Ja mis samal ajal on nii erilised selle osalistele, sest iga sündiv laps avab endaga ukse uude maailma. Näitusel „Sündida ja sünnitada“ Tallinna Fotografiskas kujutab fotograaf Vaata lähemalt ›
0
Raamatukogud on justkui iseenesestmõistetavad. Need on alati olemas, usaldusväärsed ning valmis aitama. Jääb mulje, nagu ei vajaks need erilist tähelepanu ega kaitset. Raamatukogud ei toimi siiski inimesteta, kes neid iga päev töös hoiavad. Raamatukoguhoidjate väärtustamise ja järelkasvuga on meil kriitiline probleem, mis seab ohtu raamatukogude tuleviku. Hiljuti avaldatud Balti riikide raamatukogude manifestis1 rõhutatakse, et raamatukogud tagavad ühiskonnas kirjaoskuse, kaasatuse ja ühise infovälja. Teg Vaata lähemalt ›
56
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) kuulutas 2. jaanuaril välja Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna tänavused laureaadid. Seekord anti välja kaks auhinda: üks mõjuka elutöö eest ja teine silmapaistvale noorele andele. Tunnustuse pälvisid Janika Kronberg pikaaegse tegevuse eest pagulaskirjanduse vallas ning Reijo Roos luulekogu „tere kas tohib / tere kas võisõ“ ja muu tegevuse eest. Auhind anti neile üle 7. jaanuaril Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikul kolmapäeval „Visnapuuõhta“. E Vaata lähemalt ›
0
Balti riikide geopoliitiline ja majanduslik olukord sunnib raamatukogusid üha enam mõtestama oma rolli demokraatia, sotsiaalse sidususe ja julgeoleku toetaja ning hoidjana. Ühiskonna vajadustele vastamiseks peavad raamatukogud kiiresti muutuvas maailmas oma teenuseid ja tegevust ajakohastama. Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) hiljutises trendiraportis1 on esile toodud hulk arengusuundi, mis mõjutavad nii indiviidi kui ka ühiskonda, sealhulgas raamatukogusid, nt tehnoloogia Vaata lähemalt ›
86
Lõppenud aasta 2. detsembril anti Kinoliidu iga-aastane kolleegipreemia „Kuldne Kiisk“ üle operaatorile Elen Lotmanile sõnadega: „Teda iseloomustab erakordne töövõime ja julgus ning temas eksisteerivad haruldasel moel kõrvuti sügavutiminemise kunst nii teoorias kui ka praktikas. Alates 2013. aastast on ta ihu ja hingega vastutanud omamaise filmihariduse käekäigu eest. Kinoliidu kolleegipreemia „Kuldne Kiisk“ saab mineviku, oleviku ja tuleviku ühendamise ning Eesti filmiharidusele jätkusuutliku vundamendi la Vaata lähemalt ›
73
Kui teha detsembrikuus kuulatud kontsertide põhjal kokkuvõte Eesti elanike kultuurihuvi ja majandusliku olukorra kohta, võiks öelda, et kõik on kõige paremas korras. Hoolimata piletite järjest tõusvast hinnast (oleme Lääne-Euroopale kenasti järele jõudnud) olid saalid enamasti puupüsti täis ning ka klassikalises muusikas on tekkinud tähed, kelle peale joostakse tormi. Aasta viimane kuu on publikuhuvi poolest üldse eriline, sest kes ei tahaks osa saada vähemalt ühest jõulukontserdist. Et see roosike ikka sel Vaata lähemalt ›
0
ESIMENE NÄITLEJASiis võib meie tükk viimaks alataLühike pausJa tüki nimi onüsna lühike pausNäitemängMEESNäitemängESIMENE NÄITLEJAÄra sega niimoodi vaheleMEESAga ma ei saa pealkirjast aruESIMENE NÄITLEJAKüll sa pikapeale aru saadMEESAga kas sa ei võiks parem öeldamida pealkiri tähendabESIMENE NÄITLEJASee ei ole nii lihtneMEESNojah Jon Fosse, „Näitemäng“ (tõlkinud Sigrid Tooming) Lugedes Jon Fosse „Näitemängu“ kõrvale tema varasemaid näidendeid „Talv“ ja „Ma olen tuul“, on uus tekst teatud mõttes käegakatsuta Vaata lähemalt ›
56
Tehisaru on praegu ääretult kiiresti arenev, paljusid seniseid arusaamu ja harjumusi ümber kujundav teema, millest mööda vaadata ei saa. Paraku hakkab generatiivne tehisaru põhjalikult mõjutama ka loomeinimeste, sealhulgas muusika autorite tööpõldu ja sissetulekut – kui ta seda seni veel ei ole jõudnud teha. Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep räägib tehisaru vastuoludest autoriõiguse ja inimloominguga ning muust olulisest, millega tasub olla vähemalt mingil määral kursis. Kui inglise keeles on gene Vaata lähemalt ›
17
Eesti rahvas on kimbatuses. Olevik ei ole justkui õige ja tulevik paistab täiesti ettearvamatu. Meil ei ole kunagi nii hästi läinud kui praegu, aga ometi on vähesed õnnelikud. Kusagilt ei paista tarka, kes need vastuoksused lahendaks. Alljärgnev valgusvihk ei ole kahjuks minu välja mõeldud, vaid suuresti referaat ühest väga teravmeelsest raamatust. Londonis elav Emad Mostaque on kirjutanud „viimasest majandusest“ raamatu „The Last Economy“, mis on tasuta laaditav veebilehelt ii.inc. See... Vaata lähemalt ›
14
20. detsembril lahkus meie seast kunstnik Imbi Lind. Imbi Lind sündis Valgas trükitöölise perekonnas. Tema vanematel Johan ja Alevtina Linnul oli Hargla kihelkonnas Laanemetsa talu. 1949. aastal lõpetas Imbi Lind Valga I Keskkooli ning astus Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. Teisel kursusel abiellus ta seal samuti õppiva Luulik Kokamäega, kes on maalinud temast terve galerii kauneid portreesid. Neil sündisid lapsed: Ilo (1952–2018), kellest sai metallikunstnik, Epp-Maria, kellest sai maalija, ning Juho, kes Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 14:31
Viimane uuendus: 14:26.
Uudiste reiting uuendatud: 14:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)