Menelaose naine Menelaos, tule mõistusele! Luba armukestel musitada Teineteist, palju soov! Tüdib naise ihu Ka võõra mehe õrnustest. Ja siis meenuvad Helenale Sparta uhked ruumid, Kuldsete nikerdustega troon… Kes pakub talle trooni Võõras Ilionis? Pisarad hakkavad veerema Truudusetu naise silmist, Südamest kaob rõõm, Jääb vaid kahetsus… Milline hiilgav kättemaks! Aga sina, tobude tobu, Adulterist casus […] Vaata lähemalt ›
0
Urmas Vadi laiahaardelise loomingu tõttu tundub veider, et avastasin selle alles siis, kui lugesin novelli „Kääbussiga“1. Seejärel olen Vadi loomingut ikka määratlenud ühe oma lemmikuna: muheda-maheda stiili ehk „kirjandusliku numminduse“2, rohkete samastumisvõimaluste, isikupäraste karakterite ja (musta) huumori tõttu. Pealegi mõjub alati sümpaatselt, kui autor teeb edu nimel tööd ega oota niisama almuseid. Tõenäoliselt aitab kirjanikupalk […] Vaata lähemalt ›
21
„Kas kadunud maastikud elavad edasi, kui neid kauem mäletame?“, Aet Ollisaar vestleb Maryliis Teinfeldt-Grinsiga Aet Annist, „Muutuse hirmutav muutus“ Millisest Kaarli puiesteest unistavad noored? Marju Himma, „Kas digipööre tappis paberil ajakirjanduse?“ Intervjuu professor Toomas Siitaniga Maryliis Teinfeldt-Grinsi murdeluulekogu „kivi alla kükakille“ Zoltan Boldizsár Simoni ja Marek Tamme „Ajaloolise aja kude“ Eesti Festivaliorkestri kontsert näitus „See oli […] Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeval, 30. jaanuaril kell 16.00 avatakse Valga Muuseumis näitus „„Sa ei oska maalida!“ Eesti kunstiajaloo lühikokkuvõte“. Näituse kuraator on Peeter Talvistu. Tartust sõidab avamisele ERIBUSS! Viiendat korda organiseerib Tartu Kunstnike Liit Valga Muuseumi galeriis näituse, mis tänavu pakub maalikunsti kaudu lühikest ülevaadet Eesti kunstiajaloost 19. sajandi biidermeierist 21. sajandi post-maalini. Kaasatud autorid ja teosed markeerivad […] Vaata lähemalt ›
0
„Kas kadunud maastikud elavad edasi, kui neid kauem mäletame?“, Aet Ollisaar vestleb Maryliis Teinfeldt-Grinsiga Ülo Mattheus, „Hullus Kremlis ja Kapitooliumi mäel“ Aet Annist, „Muutuse hirmutav muutus“ Kaasaegse kunsti kontor Lauri Läänemets, „Varjumiskohad ja varjendid“ Millisest Kaarli puiesteest unistavad noored? Tarmo Soomere, „Euroopa teaduste akadeemiate visioon veatust teaduse finantseerimise süsteemist“ Maailma dokumentalistika-aasta 2023 Marju Himma, „Kas digipööre tappis paberil ajakirj Vaata lähemalt ›
0
AUNE TAAMAL Tigu, kes ronib Fuji mäele, aeglaselt… 26.01.-20.02.2024 Neljapäeval, 25. jaanuaril kell 17.00 avatakse Hop galeriis Aune Taamali näitus „Tigu, kes ronib Fuji mäele, aeglaselt…“. Käesoleval näitusel saab näha unikaalses autoritehnikas valminud tekstiile mis on inspireeritud 30 aastat tagasi EKA (tolleaegse Tallinna Kunstiülikooli) lõputöö pealkirjast “ Oo, tigu, roni üles Fuji mäele, aga […] Vaata lähemalt ›
0
20. jaanuaril 2024 toimusid Belgias Antwerpenis De Singeli kontserdisaalis Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlused, milles osales 31 luuletajat 31 Euroopa riigist. Võitjaks tuli 2022. aastal debüütkogu avaldanud luuletaja Joonas Veelmaa. See on esimene kord, kui kõrge tasemega Euroopa finaalis pärjatakse meistritiitliga Eesti luuletaja. Eriline on võit ka seetõttu, et kunagi varem pole Euroopa prõmmul olnud nii suurt […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Ajaloomuuseum avaldab toetust õpetajate streigile ning kutsub õpetajaid käesoleval nädalal, 24. – 28. jaanuaril 2024, tasuta tutvuma erinevates muuseumihoonetes avatud näitustega. Maarjamäe lossis saab vaadata Eesti omariikluse ajaloole pühendatud näitust „Minu vaba riik“, mis viib rännakule läbi saja aasta, Eesti Vabariigi sünnist tänapäevani. Filmimuuseumi püsinäitusel „Duubel ÜKS“ saab ülevaate filmitegemise protsessist läbi eri etappide […] Vaata lähemalt ›
0
Täna algas Eesti Haridustöötajate Liidu välja kuulutatud üldhariduskoolide õpetajate tähtajatu streik. 24. jaanuaril 2024 alustavad kolmepäevast toetusstreiki alusharidus-, kutseharidus- ja huviharidusasutuste töötajad. Toetame ja tunnustame õpetajate nõuet õiglase ja konkurentsivõimelise töötasu kehtestamiseks. Õpetaja amet on tuleviku Eesti kujundamisel väga oluline. Ootame, et riik leiab võimalused pikaajalise palgakokkuleppe sõlmimiseks, et anda õpetajatele kindlus ja töörahu. Allakirjutanutel […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstimuuseum avaldab toetust õpetajate streigile. Solidaarsuse näitamiseks on kõik muuseumi filiaalid algava nädala teisipäevast reedeni õpetajatele tasuta avatud. Eesti Kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helme sõnul on muuseum ka haridusasutus ja õpetajate toetamine on tähtis. „Eesti Kunstimuuseumil on alati olnud hea koostöö õpetajatega. Me hindame õpetajate tööd ja teame väga hästi, mida see tähendab kujunevale põlvkonnale. […] Vaata lähemalt ›
0
Täna kuulutati Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Jaan Kaplinski päeval välja teise Jaan Kaplinski nimelise stipendiumi laureaadid. Stipendiumi pälvisid Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia magistrant Beatrice Veidenberg ja kirjandusteadlane Mihhail Trunin. Stipendiumile esitati taotlusi väga erinevatest uurimissuundadest, sealhulgas näiteks keele ja kirjanduse, aga ka keskkonnahumanitaaria poole pealt. Komisjon otsustas tänavu jagada 2000-eurose stipendiumi kaheks. Beatrice Veidenbergi uurimisteemaks on [ Vaata lähemalt ›
17
Kultuuriministeeriumisse esitati tähtajaks riiklikele kultuuripreemiatele 86 ning spordipreemiatele 28 kandidaati. Preemiate saajad kinnitab vastavalt komisjoni ettepanekule valitsus ning tunnustused antakse üle 23. veebruaril kell 12 Eesti teaduste akadeemias. „Rõõm on näha, et riiklikele kultuuri- ja spordipreemiatele esitati niivõrd palju inimesi, kes kõik on meile eeskujuks ning suureks inspiratsiooniks. Nende kandidaatide vahel tuleb teha valik, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Eestlased on muuseumirahvas. Euroopa Liidu riikide hulgas on just Eestis 100 000 elaniku kohta kõige rohkem muuseume, kinnitab statistikaamet. Mida ütlevad meie muuseumid aga meie enda kohta, milliseid minevikukäsitlusi on eri aegadel loonud ja kuidas meie ühismälu kujundanud? Tartu ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma on otsinud doktoritöös „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“ […] Vaata lähemalt ›
99
Kunagi iseseisvuse taastamise järgsetel aastatel oli Eesti majanduspoliitika keskne sõnum ja palve jõukale maailmale: investeerige Eestisse, sest välisinvesteeringuteta siin majandus käima ei lähe. Välisraha sissevoolu nimel pingutasid üksmeelselt parlament, valitsus ja keskpank. See jutt oli kõigil suus ja raha voolaski sisse laia jõena. Nüüd on teised ajad. Kuigi Eestis tegutsevate ettevõtete maksustamine riigieelarvet piisavalt ei […] Vaata lähemalt ›
0
Kõlab kulunult, aga toimetajat märgatakse siis, kui teda ei ole. See tähelepanek ei kehti ainult trükitud teksti puhul. Sügisest saadik tuntakse puudust Klassikaraadio „Gogolist“. Saate mõtlesid välja Maia Tammjärv ja Kaisa Ling. Nad tegid seda kolm hooaega, hästi tegid. Kuni jaksasid. Kuhu on kadunud Alvar Loog, küsivad Postimehe lugejad – mitte midagi ei olevat enam kultuurikülgedel […] Vaata lähemalt ›
0
On nii külm, et üle pika aja saab edukalt ehitada pealinnaski lumelinna. Nõos valmis aga 11meetrine hiidlumememm, mis tundub ühtaegu opakalt lõbus ja ka uudne. Kas tõesti ei ole võimalik elada ilma rekordite ja mõõduvõtmiseta? Isegi lugeda ei saa enam niisama: kõik moodsad inimesed andsid aasta lõpus teistele teada loetud raamatute ning lehekülgede arvu ja […] Vaata lähemalt ›
36
Karin Hallas-Murula on ühe oma 40 aasta taguse käsikirja uuesti ette võtnud ning selle tulemusena on ilmunud suureformaadiline üle 300 leheküljega raamat, mis paelub käsitletava ainese ehk teatriarhitektuuri kombel esmalt pilku oma efektse välimuse ning rikkaliku pildivalikuga. Eraldi tuleb tõsta esile harva esinev veergude mõlemapoolne joondamine, mis lisab lehekülgedele selgust ja tõstab väljaande pidulikkust veelgi. […] Vaata lähemalt ›
0
Arvatavasti polnud ma ainukene, keda tabas sügisel esimesi Sven Vabari debüütteose ilmumise kohaseid kuulujutte tabades märgatav elevus. Viimaks ometi! Ajal, kui mina Tartus kirjandust ja elu jne õppisin – perioodi võiks tinglikult fikseerida vahemikuna kesknullindatest teistkümnendate alguseni –, oli Vabaril skeenes vägagi arvestatav koht – eks seal puutusime ka kokku –, aga kuidagi tundus, et see virtuaalne sfäär piirdub […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti keeleuuendusest tavatsetakse meie meedias ning emakeelepäevadel rohkem kõnelda ennekõike seoses Johannes Aavikuga (1880–1973) ning nulli ja viiega lõppevatel aastatel. 2023. aasta nende hulka ei kuulunud, ometigi tulid nii Johannes Aavik kui ka keeleuuendus mitmel korral esile. Väga sobivalt sattus teema käsitlemine aasta lõpukuudesse, Aaviku sünniaastapäeva – 8. detsember – lähedusse. 16. oktoobrist 30. novembrini oli […] Vaata lähemalt ›
23
2023. aastal valmis Postimehe rahastatud Eestist lahkunud noortele keskendatud uuring „Põlvkond piiri taga“, mille korraldas Tartu ülikooli etnoloogia osakond ja kus kirjeldatakse väljarändajate Eestist lahkumise teed, nende suhteid võõrsil eestlaste ja teiste rahvastega, tagasitulekut või otsust kaugele jääda. Vestlusringis osalevad uuringut juhtinud Terje Toomistu ning sellesse uurijana panustanud Aet Annist, Marin Mõttus, kes tegeleb välisministeeriumis […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 20:52
Viimane uuendus: 20:48.
Uudiste reiting uuendatud: 20:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)