Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
2023. aasta veebruaris vaatasime Sirbi veergudel otsa kunstivaldkonna rahastamisele1. Toona jõudsime järeldusele, et aastatepikkune silmapaistvalt süsteemitu lähenemine kunsti toetamisele ja – mis seal salata – sama silmapaistvalt ebapiisavad rahalised vahendid panevad valjult nõudma kapitaalremonti. Väitsime toona, et lisaks loomingulisele vabadusele vajab kunstielu ka elementaarset töörahu ja järjepidevust. Aasta hiljem on õige hetk taas valdkonna rahastamine […] Vaata lähemalt ›
23
Alustuseks peab meenutama, miks on teaduse eetikakoodeks üldse olemas ja milles on selle mõte. Ideaalis on tegemist määratluste, soovituste ja juhiste koguga, mis ei ole karistava iseloomuga, vaid keskendub positiivsele, soovides, et kõik see, mis ja kuidas teaduses toimub, oleks hea ja vastutustundlik nii põhimõtete tasemel kui ka igapäevatöös ja asjaajamises ning milles esitatud põhimõtted […] Vaata lähemalt ›
120
Prantsuse kõige tuntum vana kooli feministlik filmitegija Catherine Breillat on üle kümne aasta taas jõudnud mängufilmini, milleks on Taani „Ärtuemanda“1 Prantsuse uusversioon „Eelmisel suvel“2. Miks ta otsustas teha uusversiooni ja miks tal filmi juurde naasmisega nii kaua aega läks? „Eelmisel suvel“ valmis kümneaastase pausi järel. Mis vahepeal toimus? Mitte midagi! Lihtsalt vaatasin merd. Prantsusmaal ei […] Vaata lähemalt ›
37
Tulin Fulbrighti stipendiumiga Ameerika Ühendriikidesse pooleks aastaks peaasjalikult selleks, et uurida laiemast vaatenurgast eestlasi 1970.–1980. aastatel vallanud suurt huvi soome-ugri rahvaste ja nende kultuuripärandi vastu ning selle tulemusel sündinud põlisrahva identiteeti. Lähemaid ja kaugemaid võrdlusi otsides on olnud huvitav avastada nii keskkonnakaitsjate, maale tagasi kolinud hipide kui ka paljude teiste valgete inimeste suhteid põlisameeriklastega ja […] Vaata lähemalt ›
0
Inimene vaatab galeriis maali. Mõmiseb: „Ma oleksin võinud ise ka sellise teha.“ Ilmselgelt ütleja seda kunstiks, kunstiteoseks ei pea. Kunstina tunnustab inimene midagi, mis on väljaspool tema enda ande piire ja käsitööoskusi. Kunst on kõik kättesaamatu, ka sellised asjad, mida üldjuhul kunstiks ei peeta. „On omaette kunst uss õngekonksu otsa panna, iga mees sellega hakkama […] Vaata lähemalt ›
0
Palestiinlased on riigita rahvas, kes on jäänud Iisraeli sõjamasina alla. Sõjategevus koos humanitaarabi blokeerimisega on palestiinlaste olukorra Gazas muutnud talumatuks. Gaza on Iisraeli piiramisrõngas. Sektoris valitseb toidupuudus. Veerandit Gaza 2,3 miljonist elanikust on tabanud näljahäda, mis nõuab juba inimelusid. Gazasse on jõudnud rahvusvaheline humanitaarabi lennukitelt, see pole aga kaugeltki piisav. Kunstliku näljahäda tekitamine on järgnenud […] Vaata lähemalt ›
13
Tätoveerimine on üks maailma vanemaid kunstivorme, mida on praktiseerinud paljud rahvad üle maailma. Arheoloogilisi tõestusi tätoveerimise pika eksistentsi kohta on võimalik leida kõikidelt kontinentidelt kas siis esemete või muumiate näol. Tuntuim tätoveeritud muumia on Euroopast Alpidest leitud üle 5000 aasta vanune jäämees Ötzi, kelle nahal on jäädvustatud 61 tätoveeringut.1 Ei ole küll sajaprotsendilise täpsusega võimalik […] Vaata lähemalt ›
15
Kui mullu oktoobris Filipiinidele lennupiletid ostsin, teadsin kohe, et tahan külastada mägedes asuvat väikest Buscalani küla. Seda põhjusel, et seal elab ja tätoveerib maailma vanim ja ka viimaseks mambabatok’iks kutsutud 106aastane Whang-Od Oggay. Ta oli õppinud tätoveerimiskunsti oma isa käest ning on alates 15. eluaastast tätoveerinud kohalikke Kalinga sõdalasi ja naisi. Maailmakuulsaks sai ta 2009. […] Vaata lähemalt ›
0
Oleme uhked oma hea haridussüsteemi, loovuse ja avatuse üle. Riigi õppekavadeski on eesmärkidena tähtsal kohal loovuse ja koostööoskuse arendamine. Majanduse ja elukeskkonna halvenemisest tulenevate probleemide rägastikus näib meie loovus ja koostööoskus aga lootusetult takerduvat. Globaalne kobarkriis on olemuselt just loova mõtlemise kriis, mis ei lase meil näha alternatiive majanduse praegusele vildakale toimimisviisile ehk „müüridele, relvadele […] Vaata lähemalt ›
483
Aasta algus. Parim aeg teha midagi kerget ja meeldivat, enne kui argised tööd-tegemised taas kaela vajuvad. Võiks vaadata näiteks suusatamist, põhjamaalased ju ikkagi … Või veel parem – siinses piirkonnas püsivalt eksootilist vrestlingut. Saaks teada uutki … Ma pole õigupoolest vrestlingufänn ja minu päralt on üksnes asjaarmastajast vaataja tagasihoidlik positsioon. Vaadanud olen vrestlingut viimase paari aasta […] Vaata lähemalt ›
0
Nüüdistantsu uute tulijate platvorm „Première“, esietendused 8. III Sõltumatu Tantsu Laval. „Heroina“, lavastaja ja tantsija Marta Jamsja, heli- ja videokujundaja Israel Bañuelos Loreto, valguskunstnik Iiris Purge, lavakunstnik Laura Põld. „Pastoraal“, lavastaja ja tantsija Elle Viies, helikujundaja Henri Viies, valguskunstnik Mikk-Mait Kivi, lavakunstnik Loora Kaubi, dramaturgiline tugi Elss Raidmets. „Première“ on Sõltumatu Tantsu Lava (STL) sari, […] Vaata lähemalt ›
0
Kui me mõtleme Vaapo Vaheri esimese raamatu peale, võib öelda, et selles suhtes oli ta hilise ärkamisega. Tõepoolest, tema esik-kaantevaheline väljus trükikojast alles 2002. aastal, mis aga ei tähendanud aastatuhandevahetusel enam suurt tuhkagi – juba siis ei mõõdetud geniaalsust raamatute arvuga. Vaapo rahutu meel otsis varasemalt kõiksuguseid väljakutseid, Vaaps nuusutas eluaeg uudishimulikult õhku ning hüppas okstele, kus […] Vaata lähemalt ›
0
Kui millestki pole kinni hoida, siis pole millestki kinni hoida.1 Piret Põldver Vahemaast Ma pole regulaarne päevikupidaja, aga leidsin hiljuti üles märkmiku, mis tõi meelde kahekümnendate eluaastate esimese poole ja nullindate lõpu majandussurutise, ajavahemiku sügis 2009 kuni kevad 2010. Olen võtnud bakalaureuseõppe lõpetamise järel vaheaasta, sest vajan õppimise ja palgatöö ühendamise järel puhkepausi. Suvel käin […] Vaata lähemalt ›
48
Kõik sünnivad siia ilma puhta lõuendina, kuid paljud lahkuvad vähemal või rohkemal määral muudetud kehaga, olgu selleks siis lihtne kõrvarõngaauk, tätoveeritud käsi või midagi ekstreemsemat. Põhjuseid, miks läbi ajaloo on inimesed oma keha muutnud, on mitmeid, kuid tänapäeval võib ilmselt esile tuua nii esteetilise ilu kui ka oma keha üle transformatiivse protsessi kaudu kontrolli saavutamise. […] Vaata lähemalt ›
0
2023. aasta lõpus ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastuses „Litteraria“ sarjas Ivar Ivaski (1927–1992) ja Marie Underi (1883–1980) kirjavahetus, täpsemalt, selle 22 aastat kestnud kirjasõpruse esimesed aastad. Raamat on digitaalsel kujul kättesaadav ka kirjandusmuuseumi veebisaidil.1 Kirjavahetus sai alguse pärast kohtumist Stockholmis 1957. aasta suvel. Esimese kirja läkitas Ivar Ivask Marie Underile sama aasta oktoobris. Eesti-läti päritolu, Saksamaal Marburgis […] Vaata lähemalt ›
0
Peter Lindberghi näitus „Olemise kergus“, kuraatorid Benjamin Lindbergh, Thoai Niradeth, Lisa Giomar Hydén ja Maarja Loorents. Fotografiskas 3. II 2024 – 2. VI 2024. Minu teismeliseiga 1980ndate lõpus möödus alevikus, põlluäärses paneelmajas, kuhu satelliittaldrik tõi kohale terve maailma, see tähendab – MTV. Ühes popmuusikaga jõudsid selle kaudu meie elutuppa ka supermodellid Cindy Crawford, Christy Turlington, Linda Evangelista, Tatjana […] Vaata lähemalt ›
0
Kui tänapäeval võidakse arvata, et mahukate raamatute aeg on läbi, siis tuntud slavisti, Tartu ülikooli emeriitprofessori Ljubov Kisseljova 2023. aastal ilmunud „Karamzinistid ja arhaistid“ veenab vastupidises: selles suurepärases raamatus on ligi üheksasada lehekülge, sh bibliograafia ja register. Niisugust raamatut on muidugi võimatu kirjutada lühikese ajaga – autor täpsustabki eessõnas, et rohkem on tegu artiklikogumikuga, mille tekstid on […] Vaata lähemalt ›
22
Läti Rahvusteatri „Peeter Paan. Sündroom“, lavastaja Dmitri Krõmov, lavakunstnikud Dmitri Krõmov ja Uģis Bērziņš, kostüümikunstnikud Dmitri Krõmov ja Ilze Vītoliņa, valguskujundaja Oskars Pauliņš, videokujundaja Toms Zeļģis, muusikaline kujundaja Edgars Mākens. Mängivad Egons Dombrovskis, Dita Lūriņa, Gundars Grasbergs, Uldis Anže, Kārlis Reijers jt. Esietendus 1. II Läti Rahvusteatri suures saalis. Vene nüüdisteatri suurkujude pagemise tõttu oma toksilis-totalitaarselt […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Tormiloits“ 16. III Estonia kontserdisaalis. Heigo Rosin (löökpillid), Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Risto Joost. Kavas Erkki-Sven Tüüri, Einojuhani Rautavaara ja Igor Stravinski muusika. Kui 11. märtsil ETV kultuurisaates „Plekktrumm“ esinenud Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimetsalt kultuurisoovitust küsiti, soovitas ta käia klassikalise muusika kontsertidel põhjendusega, et meie orkestrid, koorid, interpreedid ja heliloojad on erakordselt kõrgel […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Düün. Teine osa“ (USA 2024, 167 min), režissöör Denis Villeneuve, stsenaristid Denis Villeneuve ja Jon Spaihts, operaator Greig Fraser, helilooja Hans Zimmer, põhineb Frank Herberti romaanil „Düün“ („Dune“, 1965). Osades Timothée Chalamet, Zendaya, Javier Bardem, Rebecca Ferguson, Josh Brolin, Austin Butler, Christopher Walken, Florence Pugh jt. „Düüni“ keeruline teekond kinoekraanile on üldteada. 1965. aasta kultusteos […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.06.2026 23:38
Viimane uuendus: 23:34.
Uudiste reiting uuendatud: 23:34.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)