Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2024. aasta teaduspreemiate määramiseks. ELUTÖÖPREEMIA (kaks preemiat, á 40 000 eurot) Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on esitatud: Olav Aarna Irina Belobrovtseva Ene Ergma Toomas Karjahärm Jakob Kübarsepp Krista Loogma Tiiu Märss Tiia Tulviste Raivo Uibo Leo Võhandu AASTAPREEMIATE (kaheksa preemiat, à 20 000 eurot) määramiseks on […] Vaata lähemalt ›
0
26. Valve-Liivi Kingissepp, „Kuidas tuli õ-täht eesti kirjakeelde?“ 16. IX 2016 27. Jens Jaanimägi, „Miks kapitalismi lõpp on ka maailma lõpp?“ 25. VIII 2023 28. Andres Aule, „ Eitus“ 19. V 2023 29. Eero Epne, „Viimane eksistentsialist“ 22. XII 2023 30. Kaarel Tarand, „Üks sõna, suur tüli“ 19. V 2023 31. Mati Rahu, „Auhinnasadu“ 6. […] Vaata lähemalt ›
0
Kadunud ja mõrvatud põlisrahvaste naistele ja internaatkoolides ellujäänutele. Just neile pühendab inuiti laulja Tanya Tagaq oma värskelt eesti keeles ilmunud raamatu „Lõhkine hammas” ja pole juhus, et neist tuleb juttu ka tema portreefilmis „Alati terav” (Ever Deadly), mis avab järgmisel kolmapäeval Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja uue hooaja. Vaatajate ette ei jõua mitte ainult selle erakordse muusiku, vaid terve inuiti rahva lugu, […] Vaata lähemalt ›
0
Leon Höllhumeri näituse “Vojaaž” avamine 11. jaanuaril kell 19 EKA Galeriis „Vojaaž“ räägib murtud südame tundest ja toksilise suhte dünaamikast isiklikus elus, mida saab üle kanda ka geopoliitilisele tasandile. Kas suhet inimesekeskse mõtlemise ja inimesest kaugemale ulatuva maailma vahel võib näha lähisuhtevägivallana? Kas tunda leina looduse hävinemise üle on poliitiline akt? Höllhumeri filmid on sündinud […] Vaata lähemalt ›
0
51. Jaan Sudak, „„Kadunud hõim“ – lugu rappa jooksnud elust“ 13. I 2023 52. Kaur Riismaa, „Vend Unt, õde Ojasoo“ 1. XII 2023 53. Karin Täht, Kenn Konstabel, „Kuidas tunnevad meie 15aastased õpilased end koolis?“ 22. XII 2023 54. Maarja Kangro, „Kallis nimi“ 26. V 2023 55. Sveta Grigorjeva, „Emadus kui revolutsiooniline praktika“ 12. V […] Vaata lähemalt ›
0
Henrik Visnapuu auhind Andreas Ventseli, Mari-Liis Madissoni, Mihhail Lotmani „Varjatud märgid ja salaühingud. Vandenõuteooriate tähendusmaailm“ Enno Tammeri „Tuumajaam aia taga“ kontsert „Jõuluks koju“ Ekspeditsiooni „3õde“ Ugala teatri „Koju“ Rakvere teatri „Vallatud võtted“ mängufilm „Tõotatud maa“ Amsterdami rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival IDFA In memoriam Ivar Murdmaa In memoriam Kirsti Laanemaa In memoriam Toivo Luhats Esiküljel Anti Saar. […] Vaata lähemalt ›
0
Anti Saar võttis mõne aasta eest oma raamatute kirjastamise enda peale ning viimased teosed on ilmunud tema enda Kolme Elu nimelise kaubamärgi alt. Äsja avaldatud kogumikuga „Puu põndakul“ on ta soovinud seada lugeja kogemust veelgi enam oma äranägemise järgi ja joonistanud ise raamatusse ka pildid. Nagu raamatu pealkirjas sõnastatud, on kujutatud peaasjalikult künkal kõrguvat puud – […] Vaata lähemalt ›
41
President Alar Karis vastas oma aastavahetuse pöördumises muuseas ka kõigile neile, kelle arvates Eesti riigil ei ole enam eesmärki: „On ikka – lisaks meie keele ja kultuuri kestmisele olla riik, kus on hea ning turvaline elada. Riik, mis on oma inimeste jaoks. See nõuab tarkust valitsejatelt ja ka valijatelt.“ Samal ajal, kui ta seda rääkis, […] Vaata lähemalt ›
0
Mul on sõber, kelle isa suri hiljaaegu. Sõber leinab – isa oli talle tähtis. Lähedase surm on elu muutev sündmus. Koos kalli kaaslasega kaob märkimisväärne osa tugivõrgustikust ning koe kõik ülejäänud niidid võtavad sisse veidi käändunud sihi. Tühimik tõmbab vaakumina endasse kõike ümbritsevat, täitub millegagi. Millegi käepärase, juhusliku, tervistava või ka mittetervistavaga, obsessiivse, kurva või tumedaga. […] Vaata lähemalt ›
52
Õnnis on teha midagi, mille järele pole mingit nõudlust. Anti Saar Eelkõige peente prantsuskeelsete tekstide tõlkijana tuntud Anti Saare „Puu põndakul“ on üks otsekoheselt meeldiv lugemine, olles samal ajal teosena üsnagi raskesti klassifitseeritav. Eeskätt on see raamat omalaadne kataloog, ühe obsessiooni tunniskiri: kõige aluseks on joonistused puudest, üheainsa kinniskujundi näiliselt lõputusse täienevad variatsioonid. Aga ühtlasi […] Vaata lähemalt ›
146
Haigustest saab väga põnevalt kirjutada, saati siis epideemiatest. COVIDi laineharjal ilmus Triinu Tamme tõlkes prantsuse kirjaniku Patrick Deville’i „Katk ja koolera“. Selle romaani peategelane on maadeavastajast arstiteadlane Alexandre Yersin, kes avastas 1894. aastal katkubakteri (tema järgi sai see nime Yersinia pestis) ning töötas välja katkuvaktsiini.1 1854. aasta koolerapuhangut Londonis Broad Streetil meenutab siiani mälestusmärk, haigust linnaruumi levitanud […] Vaata lähemalt ›
0
Läbipõlemine on viimastel aastatel jõuliselt esile tõusnud teema. Inimarengu aruande kohaselt on Eesti inimene Euroopas sotsiaalse isoleerituse poolest esirinnas, depressioonirisk on igal neljandal ja ärevushäirerisk igal viiendal täiskasvanul. Kuidas on aga lood õppejõududega? Akadeemilised töötajad on üks suurima läbipõlemis- ja stressiohuga silmitsi seisvaid ametirühmi.1 Uuringu „Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas“ põhjal tunnetab iga teine akadeemiline töötaja Eestis […] Vaata lähemalt ›
58
Akadeemilised maksupoliitika käsitlused erinevad poliitikas levivatest sageli suurel määral nii küsimuste püstituselt kui lähenemise viisidelt. Ilmselt ei ole liialdus öelda, et kõrgkooliõpikutest, Mirrlees Review’st1, teadusartiklitest jm vaatab vastu hoopistükkis teine maailm. Pahatihti seda, mida ökonomistid fännavad, üldsus kirub. Ei ole midagi imestada, kui meedias domineerib lobigruppide „ökonoomika“. Maksudele mõtlemine on siiski vajalik, kui me ei […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli bioorgaanilise keemia professor Ago Rinken on teadlasena pühendunud peamiselt ühe valguperekonna – G-valkudega seotud retseptorite uurimisele. Retseptorite abil toimub valkude suhtlus teiste valkudega ning retseptorid on ka uute ravimikandidaatide ja paljude juba olemasolevate ravimite sihtobjekt. Loomulikult on olnud viljaka tegevuse käigus ka teisi teemasid, ja nagu professor jutuajamise käigus mitmel korral välja toob, […] Vaata lähemalt ›
21
Mitmed linnud põhjustavad inimesele tegelikku või oletatavat kahju, vastandades huvigruppe. Üldiselt keerukas konflikt võib mõjutada looduskaitset ja ühiskondlikku ruumi ning lõppeda linnukaitse ja teiste valdkondade vastandumisega. Tähtis on aduda probleemi erinevat tajumist ja vajadust valdkonnaalaseks koostööks. Hiljutine kokkuvõte lindudega seotud konfliktidest on väärt lugemine, tuginengi suuresti sellele,* kuid ilmselt leiab lugeja teisigi näiteid, teravaid konflikte […] Vaata lähemalt ›
164
Kirjutada ülevaadet detsembrikuu kontserdielust on kõikidest kuudest ühtaegu kõige kergem ja kõige raskem. Kontsertide arv on meeletu, nende hulgast valikut teha paras peavalu. Kui nüüd sissejuhatuseks kohe kokkuvõte ära teha, peab tõdema, et meie muusikaelu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline ning ju seda teab publikki – mitte ühegi kontserdi puhul, kus käisin, kuulajate puuduse üle kurta […] Vaata lähemalt ›
47
„Kui ma pikka aega kinos ei käi, hakkab mul imelik olla,“ sõnab eelmise aasta lõpus Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmiajakirjaniku tiitliga pärjatud Johannes Lõhmus. Kohtusime Johannesega uue aasta esimesel päeval, et rääkida kinoskäimisest, filmiharidusest ja filmikriitika tulevikust. Täna on 1. jaanuar. Intervjuuaega kokku leppides ütlesid, et pole probleemi, niikuinii on plaanis hommikust õhtuni Sulev Keeduse […] Vaata lähemalt ›
0
Show „Scrapyard 3.5“ 19. XII Sveta baaris. Tallinna Uue Muusika Ansambel: Talvi Hunt, Madis Jürgens, Dizlerim Küpsis, Karl Erik Laas, Paul-Gunnar Loorand, Kärt Ruubel, Sander Saarmets ja Arash Yazdani. Tallinna Uue Muusika Ansambli (TUMA) kunstilise juhi Arash Yazdaniga on meil paar asja ühist. Meile ei meeldi puisus ega pühad lehmad. Mozartit või Beethovenit kuulama ei läheks […] Vaata lähemalt ›
0
Ekspeditsiooni „Nüüd võib sellest rääkida“, autor, lavastaja ja kunstnik Ene-Liis Semper, helilooja ja -kujundaja Vambola Krigul, valguskunstnik Aku Lahti, kehadramaturg Giacomo Veronesi. Mängivad Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Rea Lest ja Vambola Krigul. Esietendus 2. XII 2023 Sakala 3 teatrimaja suures saalis. Etendust vaadates tekkis üks huvitav tajunihe, mis sellisena aktiveeris küll vastuvõtu, ent […] Vaata lähemalt ›
6
Eesti kunstiakadeemia keraamikaosakond tähistab 2023/2024 õppeaastal sajandat tegevusaastat. Võrreldes keraamika algmaterjali – savi – tekkeajaga, vanimate keraamikaleidude vanusega või mõne aasia kultuuri keraamikatraditsiooni rikkuse ja järjepidevusega, pole meie sada aastat professionaalset keraamikaõpet justkui kõneväärt. Selle saja aasta sisse on aga mahtunud üllatavalt palju: algusaastate eneseotsingud, rahvuskultuurilise isikupära leidmine, tööstuskeraamika võidukäik, uue identiteedi leidmine taas i Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 23:54
Viimane uuendus: 23:46.
Uudiste reiting uuendatud: 23:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)