Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Esimese Jaan Kaplinski stipendiumi laureaadina on mul suur vastutus, aga ka rõõm jagada teiega oma mõtteid keelest ja teadusest. Olen teise aasta doktorant Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis, kirjutan doktoritööd keelelise ebakindluse teemal. Stipendiumi kasutamise ajal uurisin peamiselt eesti keele õpetajate hoiakuid. Viin teid nüüd Jaan Kaplinski päeval peetud ettekandele1 toetudes väikesele isiklikule keeleloolisele […] Vaata lähemalt ›
144
Mängufilm „Biwa järve 8 nägu“ (Allfilm, Eesti-Soome 2024, 126 min), režissöör-stsenarist Marko Raat, operaator Sten-Johan Lill, helilooja Jakob Juhkam, produtsendid Ivo Felt, Dora Nedeczky, Mark Lwoff, Misha Jaari. Põhineb Max Dauthendey samanimelisel romaanil. Osades Elina Masing, Hendrik Toompere jr, Simeoni Sundja, Maarja Jakobson, Tommi Korpela, Jarmo Reha, Liina Tennosaar, Tiina Tauraite, Jan Uuspõld, Meelis Rämmeld, […] Vaata lähemalt ›
16
Mängufilm „Mo Mamma“ (Filmivabrik, Kinosaurus, Kultuurikuur, Eesti 2022, 70 min), režissöör-stsenarist Eeva Mägi, operaator Sten-Johan Lill, helilooja Alessandro Malcangi, produtsendid Marju Lepp, Sten-Johan Lill, Manfred Vainokivi ja Eeva Mägi. „Ema ja tütar – milline kohutav kombinatsioon tunnetest, segadusest ja hävitamisest. Kõik on võimalik ja sünnib armastuse ja hoolitsuse nimel. Ema hädad peab pärima tütar, ema valearvestused […] Vaata lähemalt ›
63
„Seisuga aprill 2009 ei paku Saare maakond ühtegi maastikul märgitud, viidastatud ja ühtse marsruudina turundatavat turismitoodet. Kavandatav Saare maalinnade võrgustik on oma olemuselt ainulaadne turismitoode Saare maakonnas ja õige turunduse korral suurendab huvi Saare maakonna vastu ka üldisemalt ja on Saare maakonna külastamise ajend. Saare maalinnade marsruut ei ole ainult ühest maalinnast teise viiv teekond, […] Vaata lähemalt ›
0
Märts. Lumi on valdavalt sulanud, vaid tänavate servas on kõrgemad porised jäävallid. Pealinna ainukeses isetekkelises laugjas supelrannas südalinna läheduses riietuvad lahti taliujujad ja jooksevad elevil vette. Randa eraldab linnast viimane alles jäänud kesklinna tühermaa jupp: suurte puude ja põõsastega, kus pajutibud kauaoodatud kevadet lubavad. Vaikus, linnulaul ja lainete koha. Taamal kõrgub linnahall, ametlikult mahajäetud, aga […] Vaata lähemalt ›
157
Briti filmitegija Ken Loach oli eelmise kümnendi keskel juba valmis pensionile minema, kuid olukord maailmas, ennekõike Brexit, sundis teda kui töölisklassi eestkõnelejat taas nõrgemate kaitseks kaameraga välja astuma. „Mina, Daniel Blake“1 tõi Loachile tema teise Cannes’i Kuldse Palmioksa ja uue hingamise. Sellele järgnesid „Kahjuks ei olnud teid kohal“2 – kriitika ühiskonnas kulutulena leviva renditöömajanduse aadressil […] Vaata lähemalt ›
54
11. veebruaril tähistati ÜRO eestvedamisel üheksandat korda rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva, mille eesmärk on pöörata tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele hariduses ja teaduses. Eestis on kõnealune päev olnud tulipunktis alates 2021. aastast ning selle tähistamist on eest vedanud Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) koostöös ülikoolide ja teadusasutustega. Nagu ka eelnevatel aastatel, on „Naised teaduses“ päeva […] Vaata lähemalt ›
64
Muinasjutt on ikka rääkinud inimese olust ja elust siin ilmas, kuid priina argise maailma füüsikaseadustest ning näiliselt ajast me minevikus. Nii on mõlema siin käsitletava raamatu pealkirjas kui isemoodi oksüümoron: „Imeliku peegli“ alapealkiri annab aimu, et füüsika „ent siiski trööstib“ meid, raamatus toimivad täppisteaduse reeglid, „Eesti tänapäevased muinasjutud“ paigutab terminina muinasaja looks nimetatu me nüüdisellu. […] Vaata lähemalt ›
38
Kontsert „80 aastat Tallinna märtsipommitamisest“ 9. III Kaarli kirikus. Arete Kerge (sopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton), Olga Oprõško (orel), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koor, rahvusooperi Estonia poiste- ja noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva), Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, kammerkoor Collegium Musicale, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester ja sinfonietta, dirigent Toomas Kapten. Kavas Benjamin Britteni „War Requiem“ […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Uneversum. Rütmid ja ruumid“, kuraator Sandra Nuut. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis kuni 7. IV 2024. Kindel see, et uneteemaline näitus „Uneversum“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis laseb lendu rohkem küsimusi kui maandab vastuseid. Võib-olla kuidagi teisiti polegi ehk praegu võimalik – uni küllap ongi ühiskonna mure- ja murdekoht, aga keel, milles sellest rääkida, on väga mitmesugune. […] Vaata lähemalt ›
72
Hantide ja manside maailma mõistmise viis ei huvitanud Vene võime kuni XVIII sajandi alguseni. Siis korraldati suur ristimiskampaania, mille tulemusena tehti suurem osa Obi ugrilastest kristlasteks. Samal ajal tõi see vägivaldne aktsioon kaasa ka ulatuslikud rahutused, milliseid polnud Lääne-Siberis ammu olnud ega tulnud ka enam tükk aega. Õigeusu kirik Lääne-Siberis pärast vallutust Õnnega pooleks olid […] Vaata lähemalt ›
86
COVID-19 pandeemia hiid- ja järellained tabasid inimkonda nii kiiret reageerimist ja äkkotsuseid nõudva kriisina kui ka ületamiseks pikaajalist strateegilist planeerimist ning muudatuste juhtimist eeldava hädana. Lühike, kuid suuri hulki tabanud COVID külvas hirmu ja sundis ühiskondi ja riike avastama endas solidaarsustunnet, mobiliseerumisvõimet. Hilisem pikk COVID tuli, et jääda, kuid sellega pihta ja selles kannatada saanute […] Vaata lähemalt ›
0
Inimene on alati olnud mõnulembene. Kuigi mustikapeotäis andis korilasele vajaliku vitamiinilaengu, sundis teda sääseparves püsima üksnes võimalus kogeda maitseelamust. Oleks magusasõbrast korilane teadnud, et kunagi aretatakse välja söödav õun, mille kättesaamiseks ei pea isegi koopast lahkuma, siis oleks ta ilmselt kadedusest kinnitanud, et on sündinud „valesse generatsiooni“. Meile alles jäänud korilase keha juhindub seniajani naudingutundest. […] Vaata lähemalt ›
73
Uues läikivas kuues Juhan Kunderi 1884. aastal ilmunud muinasjutt, Jan Kausi „Imelik peegel“, on seda sõna otseses mõttes, sest raamatu kaanelt läigib vaatajale vastu omaenda nägu. Natuke kunstipäraselt kriimuline on kaas samuti, sest tänapäeva inimene tahab ju kõike vähemalt kolmedimensiooniliselt saada. Imelik peegel tõesti, nagu pealkirjas lubatud. Aga on veel teine, aluskuub, kui lubate, mille kiud […] Vaata lähemalt ›
34
„Tõlgina idas“ ilmus esimest korda 60 aastat tagasi baltisaksa kirjastaja Harro von Hirschheydti väljaandel.1 Autor Siegfried von Vegesack (1888–1974) on praegu üks tuntumaid baltisaksa kirjanikke Eestis ennekõike triloogia „Balti tragöödia“ pärast, mille tõlkis 2009. aastal eesti keelde Tiiu Relve (II trükk 2022). Möödunud aastal ilmus Loomingu Raamatukogus Vegesacki jutuke „Jaschka ja Janne. Armastuslugu vanast Tartust“. […] Vaata lähemalt ›
0
„Tasakaalus(t väljas). Näitus märkamisest ja meelerahust“, kunstnikud Ingrid Allik, Merle Kannus, Flo Kasearu, Karel Koplimets, Urmas Lüüs, Piret Räni, Maret Sarapu, Sigrid Viir, kurator Karin Vicente. Adamson-Ericu muuseumis kuni 13. X 2024. Me tuleme ühiskonnast, kus vaimsed häired olid stigmatiseeritud, tekitatud hirm ka vaimse tervise abi ees ning inimene oma toimetulekuga üksi jäetud. Keegi ei […] Vaata lähemalt ›
6
Eesti Kontserdi ja ERSO kontsert „Tetzlaff ja Brahms“ 8. III Estonia kontserdisaalis. Christian Tetzlaff (viiul), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Mihhail Gerts. Kavas Sven Grünbergi sümfooniline pilt „Hoovused“ (2024, esiettekanne) ning Johannes Brahmsi, Claude Debussy ja Maurice Raveli muusika. Kirjule ja infoküllasele ajale omaselt on levinud võte haarata mitmekülgsete huvidega muusikakuulajaid ettekannetele, kus on tervikuks seotud […] Vaata lähemalt ›
0
Sten Lassmanni klaveriõhtu „Kodumaised viisid“ 7. III EMTA suures saalis. Kavas Heino Elleri (1887–1970) „Liblikas“ (1935), „Muusikaline hetk“ fis-moll (1915), „Fauni tants“ (1917), „Karjase laul“ (1917), „Põhjala neid“ (1919), prelüüdide II vihik (1920), klaverisonaat nr 2 (1939-1940), kuus pala klaverile („Eesti süit“, 1946), „Episood revolutsiooniajast“ (1917), klaverisonaat nr 4 (1957-1958) ja „Eesti tants“ (1934). Kontserdile […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti naisheliloojate konkursi lõppkontsert 8. III Mustpeade majas. Kammerkoor Voces Tallinn, dirigent Kristi Jagodin. Kavas heliloomingu konkursi lõppvooru pääsenud heliloojate (Katrin Aller, Viktoria Grahv, Sirje Kaasik, Merike Kulli, Pille-Riin Langeproon ja Triin Samuel) uudislooming. Naistepäeval kogunes käputäis publikut Mustpeade majja, kus selgitati välja naisheliloojate heliloomingu konkursi võitja. Novembri alguses kuulutas kammerkoor Voces Tallinn välja konkursi, kuhu […] Vaata lähemalt ›
0
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2023. aasta loomingu eest. Proosa Meelis Friedenthal, „Punkti ümber“ Luule Jüri Kolk, „Fuuga“ Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde) Märt Väljataga – William Butler Yeats, „Sümbolid. Luuletusi ja esseesid“ (tõlge inglise keelest) Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde) Enel Melberg – Jaan Kross, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Naine
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 01:05
Viimane uuendus: 01:04.
Uudiste reiting uuendatud: 01:04.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)