JÕGI VOOLAB IKKA EDASI Aet Ollisaar Hopneri majas 1.02-15.04.2024 Kohtumine autoriga toimub 29.02 kell 17-19 Mis on see, mis muudab mõned hetked elus oluliseks ja meeldejäävaks, kui samas nii palju sellest, mida teen või näen, kaob viiv hiljem olematusse? Miks on just need unustatud ja kasutusest välja jäänud esemed nii tugeva mõjuga, et tundub, nagu […] Vaata lähemalt ›
55
Uni on produktiivsusest vaimustunud ühiskonna viimane kaitsevall, mis vajab hoolt, väärtustamist ja tähelepanu. Just seda pakub Müürilehe unele keskenduv veebruarinumber. Henri Kõiv vestleb unekriisi suurimate ohvrite, krooniliste unetutega. Liisbeth Horn eksperimenteerib neljafaasilise unega. Christel Rose Bachmanni ja Sandra Nuudi eestvedamisel õpime aga paremini tundma vastavalt teiste liikide ja masinate und. Piilume loomeinimeste magamistubadesse ja Kärt Ojavee stuudiosse. Tõnis Jürgens kirjutab […] Vaata lähemalt ›
0
9. veebruaril anti Noblessneri valukoja Nobeli saalis pidulikult üle Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. „Kultuurkapital on eelkõige kvaliteedimärk – see näitab, et sündmust või teist loojat on märganud oma valdkonda kõige lähemalt tundvad kolleegid. Tänased auhinnad on seega kõrgeima kvaliteedi tunnuseks, millega eri valdkondade […] Vaata lähemalt ›
42
Loomingu Raamatukogu on alates 1957. aastast, mil see asutati, kogenud samu rõõme ja vintsutusi, mida lugejadki, aga ei ole pidanud kurssi muutma ja rühib vapralt üha edasi. 2013. aastast peale on väljaannet tüürinud Triinu Tamm. Kuidas Loomingu Raamatukogul hästi läheb? Möödunud nädalal mõtiskles Tiit Hennoste Sirbis eesti kirjanduse olukorra üle. Eesti kirjandus ise on küll tasemel, kuid […] Vaata lähemalt ›
29
Hiljemalt 8. märtsil kuulutab president välja Euroopa Parlamendi (EP) valimised ning aprilli lõpuks registreerib valimiskomisjon kõik kandidaadid ja nimekirjad. Erakondade valimiseelsed toimingud on juba ammu alanud, aga mitte veel kampaaniad, sest esiteks ei ole erakondadel pikaks kampaaniaks sugugi raha ja teiseks on lõpule viimata see kõige raskem töö ehk kandidaatide järjestamine nimekirjas. Suuri isiksusi on […] Vaata lähemalt ›
0
Ühendkuningriigi statistikaamet avaldas hiljuti poliitikategijaid šokeerinud andmed, mille kohaselt on riigis krooniliste terviseprobleemide tõttu töötamisest loobunud inimeste hulk suurenenud 2020. aasta kahelt miljonilt nüüdseks 2,8 miljonini. Seetõttu on lisandunud 6,8 miljardit naela sotsiaalsüsteemi kuludesse ja kadunud 8,9 miljardit maksutulu lahtrist. Teisisõnu on pandeemiajärgsete terviseprobleemide hind vähendanud ÜK niigi nõrka SKTd 0,6% võrra. Võrdluseks: õpetajate streigi […] Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal kütavad väljaannete kirgi kaks teemat: võimalik sõja eskaleerumine ja matside pealetung teatris. Uudistest jääb mulje, et elementaarse etiketi mõistmine käib keskmisel eestlasel paratamatult üle jõu. Teatrimajad ja lavastajad aga ei ole jäänud teps mitte käed rüpes istuma, vaid on võtnud nõuks nii mobiilis skrollijatele kui etenduse ajal napsitajatele viimaks koha kätte näidata. Näiteks […] Vaata lähemalt ›
39
Sääl, kus lõpeb mõte ära, hakkab pääle sõnakära. (Ado Grenzstein-Piirikivi) „Suu kinni! Mine ahju kõrvale ja seisa seal! Hoia, kui sa veel sõna ütled, enne kui su käest küsitakse. Häbemata niisugune!“ (Oskar Luts) Ma ju tean, mis nad võivad öelda. Ei hakka seda siin kordama, ei taha näiteid tuua. Või ehk siis ainult […] Vaata lähemalt ›
0
„Lõikejoon“ on Carolina Pihelga teine romaan. Teose peategelane on naine, kes pärast pikaaegset vaimselt vägivaldset suhet püüab end üles ehitada, veetes suve üksinda maamajas. Eemaldumine lähedasest suhtest, isegi kui see on olnud ebatervislik, toob esile terve tundepaketi: viha, hirmu, kurbuse, leina, aga ühel hetkel ka rõõmu, kergenduse ja vabanemise. Pihelga minategelane käibki need rajad läbi […] Vaata lähemalt ›
246
Teaduse eesmärk on kirjeldada ja seletada uuritavat ainest, teha järeldusi nähtuste kohta. Kuidas asjad tegelikult on, seda ütleb empiiriline teadus, ja kuidas asjad peaksid loogiliselt olema, seda ütleb teooria. Niiviisi juhatatakse noori teadustöö juurde ülikoolis.1 Keeleteadus ei erine teistest teadustest karvavõrdki: üldistuste tegemiseks ja tüüpilise leidmiseks analüüsitakse suurt hulka empiirilisi keeleandmeid, mis tänapäeval on koondatud […] Vaata lähemalt ›
47
Mark Cousins on tõeline renessansiinimene. Filmiajakirjanik, kultuuriloolane, stsenarist, dokumentalist, kirjanik, maailmarändur, aktivist. Maailma vanima ja püsivaima Edinburghi filmifestivali endine juht. Muu hulgas on ta vedanud koos näitleja Tilda Swintoniga veoautole ehitatud kino köit pidi mööda Šotimaa mägesid ning teinud oma kõige produktiivsemal aastal valmis kolm täispikka ja kaheksa lühifilmi. Cousinsi küllap mõjukaimaks tööks on esmalt […] Vaata lähemalt ›
24
„Tartu 2024“ avatseremoonia „Kõik on kokku üks!“ 26. I Emajõel. Lavastaja Taavi Tõnisson, dramaturg Eero Epner, laval Trad.Attack!, Sander Mölder, Lonitseera ning teised Eesti artistid, näitlejad ja tantsijad. Meedia ei lase neil päevil ilmselt ka paariks tunniks unustada, et Tartu koos Lõuna-Eestiga on tänavu Euroopa kultuuripealinn ning juhtmõtteks „ellujäämise kunstid“. Grandioosselt juhatas selle kultuuriküllase aasta […] Vaata lähemalt ›
2
2023. aasta septembris ilmus Sirbis minu lugu tühistamiskultuuri tagajärgede kohta.1 Käsitlesin seal ühe teemana must-valget maailmapilti, mis tühistamiskultuuriga kaasas käib. See maailmapilt väärib siinkohal veidi pikemat arutlust. Kõigepealt meenutan aga selle loo sisu, et kontekst oleks teada. Selles artiklis keskendusin tühistamiskultuuri tagajärgedele ühiskonnas. Rõhutasin, et tühistamiskultuuri puhul kardetakse avalikult toetada neid, kellele on ette heidetud […] Vaata lähemalt ›
4
Modernne rahandusteooria (modern monetary theory, MMT) on järjest enam tuntust koguv alternatiivne käsitlus1, mis selgitab peavoolust asjatundlikumalt ning hästi arusaadavalt raha olemust ja fiskaalseid (ehk eelarvelisi) võimalusi, mida omab rahaliselt iseseisev riik. Kõige olulisem MMT pooldajate seisukoht2 on, et kui riik on valuuta väljaandja (vastandiks valuuta kasutaja), siis ta ei saa mitte kunagi oma valuutast […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstiakadeemias korraldati mullu detsembris avalik vestlusring pealkirjaga „Kaasaegse etenduskunsti küsimused“, mis oli EKA stsenograafia eriala magistrantidele mõeldud samanimelise õppeaine osa. Koos tudengitega* semestri kestel diskuteerides koostati ühiselt teemaplokid ja kobarküsimused vestlejaile. Vestlema oli kutsutud neli kultuurimõtestajat, kes on võtnud seeria vormis lahti kirjutada etenduskunstidega ja nüüdisaegse etenduskunstiga seotud teemasid. Dramaturg Eero Epner avaldas 2021. […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruarist alustas Vene teatri juhina tööd Anne-Lii Päiv, kes seni oli samas teatris ametis juhiabi ja arendusjuhina. Enne Vene teatrisse tööle asumist oli ta festivali „Kuldne mask Eestis“ korraldajate seas. Uue teatrijuhiga sõlmiti kolmeaastane tööleping. Mullu novembris välja kuulutatud konkursile oli laekunud 13 avaldust, praegust teatrijuhti Svetlana Jantšekit kandideerinute hulgas ei olnud. Teatrijuhiks kandideerides tuli […] Vaata lähemalt ›
0
Melanie Bonajo näitus „Kui keha ütleb Jah+“, kuraator Maria Arusoo. Kumu viiendal korrusel 10. XI 2023 – 28. IV 2024. Kujutage ette maailma, kus seks ei ole kõige kõrgem ega ihaldatum intiimsuse vorm; kus enda ja teise nõusolekupõhisest puudutamisest on saanud igapäevane norm; kus puudutus ei ole delegeeritud üksnes teatud laadi suhetesse, esmalt just privaatsfääri; […] Vaata lähemalt ›
70
Melanie Bonajo näitus „Kui keha ütleb Jah+“, kuraator Maria Arusoo. Kumu viiendal korrusel 10. XI 2023 – 28. IV 2024. Ma pidin ikka väga väikene poiss olema, kui puutusin esimest korda kokku videoteose kui sellisega. Et esmakohtumised nii filmi- kui ka animatsioonikunstiga jäävad mälueelsesse aega (üks esimesi teadlikke mälestusi on vanaema kõrval voodis oma arusaamismuskli pingutamine, et subtiitritele järele […] Vaata lähemalt ›
0
Iga detailplaneering on kaalukas dokument. See määrab linnaruumi arengu. Lihtsustatult öeldes: kuhu, kui kõrged, kui laiad ja kui pikad hooned saab ehitada. Ja milline peab olema nende hoonete funktsioon. Estonia pst, Kaubamaja tn, Rävala pst ja Teatri väljaku vaheline 2,7 hektari suurune kvartal asub Tallinna kõige kesksemas kesklinnas, osaliselt vanalinna kaitsetsoonis. Nii tähtsas asukohas ei […] Vaata lähemalt ›
0
Arhitektuurimuuseumi näitus „Tegele olemasolevaga: Jaapani arhitektuuri uued suunad“ tutvustab praegu Jaapanis tööle asuva arhitektide põlvkonna töid ja mõtteviise. Mõnes mõttes traditsioonilisele, mõnes mõttes radikaalselt uuele suhtumisele annab raamistiku 2011. aasta Fukushima tuumakatastroof, mis purustas lootuse paremale tulevikule, lõputule kasvule ja küllusele. Vastavaid märke oli Jaapanis näha olnud tegelikult juba aastakümneid ja tegelikkus on ka meile […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Propastop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Forte
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.05.2026 07:03
Viimane uuendus: 06:48.
Uudiste reiting uuendatud: 06:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)