„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Selle üle, kes me oleme ja kuhu kuulume, võibki arutlema jääda ja ega me vastuses kokku leppida suuda. Kahe viimase aastaga on selginenud see, kes me olla ei taha: Venemaa mõjuväljas olev endine NSV Liidu liiduvabariik. Juriidiliselt oleme vastu võetud mitmesse organisatsiooni nagu NATO ja Euroopa Liit, mis meid justkui demokraatliku Euroopa osaks on kinnistanud, […] Vaata lähemalt ›
103
I Raske on ette kujutada paremat hetke filmiaastast kokkuvõtete tegemiseks. Viimased suured filmiuudised on toonud Euroopa aasta parima dokumentaalfilmi ja rahvusvahelise dokumentalistide ühingu ehk IDA parima operaatoritöö auhinna Soome lahe lõunakaldale, Lõuna-Eesti suitsusauna. Anna Hintsi „Savvusanna sõsaratele“ (2023) jaanuaris hoo andnud „Sundance’i“ filmifestivali kavva valiti aga äsja lühianimatsioon „Miisufy“1. „Savvusanna sõsarate“ erakordne teekond, mis jätkub […] Vaata lähemalt ›
26
ÕS 2025 koostajad-toimetajad püüavad seniajani aru saada, mis on ÕSi sõna. Loetlenud juhuvalikut sõnu, väidavad nad: „nimelt on need kõik õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) sõnad. Samma ritta sobivad uuemast ajast uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt, mis on lisatud EKI ühendsõnastikku (ÜS) keeleportaalis Sõnaveeb. Seeläbi saavad nendest samuti ÕSi sõnad, mis ilmuvad järgmises ÕSis, „Eesti keele sõnaraamatus […] Vaata lähemalt ›
78
Aasta otsa kirjeldasid ja mõtestasid Sirbi autorid selles veerus oma lemmikkohti ja kohalolekut. Ligi viiekümne lühimõtte pealt ei saa küll teha veatuid sotsioloogilisi üldistusi, kuid üks sai selgeks: millise joonlauaga ka ei mõõdaks, ikka jagunevad kohad kaheks. Mustadeks ja valgeteks. Välja koorus ka see, kus on eestlaste kui purueurooplaste koha otsimise ja leidmise geograafiline piir. […] Vaata lähemalt ›
0
Kohe, kui aastapäevad tagasi kusagilt kuulsin, et Mihkel Mutt kirjutab Mati Undist raamatut, hakkas mul suu vett jooksma, sest mõlemad autorid on tähendanud minu jaoks palju ja paljuski kandnud ka minu silmis sarnaseid ideaale. Mäletan, et Muti Fabiani lood olid omal ajal mulle täielik avastus ja tema „Hiired tuules“ lugesin enam-vähem kapsaks. Olin just keskkooli […] Vaata lähemalt ›
2
Tänavu sügisel tähistati Rootsis ja mujalgi kirjanik Stig Dagermani 100. sünniaastapäeva. Sel puhul ilmus tema tütre Lo Dagermani raamat oma isast ja emast, näitleja Anita Björkist, Uppsala linnateatris toodi lavale Stig Dagermani „Saksamaa sügis“ („Tysk höst“, 1947) ning uue saatesõna ja kommentaaridega anti Rootsis välja autori viimane romaan „Pulmasekeldused“ („Bröllopsbesvär“, 1949). Eestis on Dagermani (teoseid viimase […] Vaata lähemalt ›
3
Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad“ esitlus ja performance Kanuti gildi saali proovisaalis 11. XII. Oma sõnade asemel toon miljöö loomiseks mõned raamatule kui performance’i peategelasele keskenduvad aforismid. „Raamatud on juhatanud mõned teadmiste juurde ja teised hullusesse.“ Francesco Petrarca „Kirjanik vaid alustab raamatut, lugeja lõpetab selle.“ Samuel Johnson „Raamatud, mida maailm peab ebanormaalseks, on […] Vaata lähemalt ›
0
Kui tahad selles sektoris olla tegija, eelista alati võõr- ja tsitaatsõna omasõnale! Sõnu „nägemus“ ja „visioon“ kasuta kindlasti järjest, näiteks „Meie nägemus ja visioon on“. Kui kirjutad suunamudijatest kui turunduskanalitest, siis kasuta väljendit „influencer turundus“, mis siis, et see on tõlkes „mõjuisik turundus“, mitte „mõjuisikuturundus“. Unusta ära, et ülakoma kasutatakse siis, kui nimi lõpeb mittehäälduva tähega. […] Vaata lähemalt ›
0
Ilmselt oleks viisakas alustada arvustust – olgu siis kunstinäituse või -raamatu kohta – positiivse meetodiga ehk avaldada esmalt tunnustust, tuua välja tugevused ja eelised. Luua pehme pinnas ja maandumine. Et seejärel liikuda edasi nõrgemate kohtadeni või, leebemalt öeldes, arenguvõimalusteni. Kõik ikka objektiivsuse, võrdväärsuse ja tasakaalu huvides, et kirjatükist ei kujuneks kiidukõnet või fännikirja, milleks on […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Täiuslikud päevad“ („Perfect Days“, Saksamaa-Jaapan 2023, 125 min), režissöör Wim Wenders, stsenaristid Wim Wenders ja Takuma Takasaki, operaator Franz Lustig. Osades Koji Yakusho, Tokio Emoto, Arisa Nakano, Aoi Yamada, Yumo Asou jt. Mõned aastad tagasi võttis sotsiaalse innovatsiooniga tegelev Nippon Foundation ette ambitsioonika projekti, et kujundada 17 avalikku WCd Tōkyō Shibuya ja Ebisu piirkonnas ümber […] Vaata lähemalt ›
41
Tallinna Linnateatri kontsert-lavastus „Õhtu rannal. Valter Ojakäär 100“ 9. XII Pärnu kontserdimajas (esietendus 20. XI Salme kultuurikeskuses). Lavastaja, muusikajuht ja vahetekstide autor Riina Roose, dirigent Rasmus Puur, arranžeerijad Jaak Jürisson, Rasmus Puur ja Tõnis Kõrvits, toonmeister Tanel Klesment, heliinsener David Kaljurand, tantsuseadete autor Eve Mutso, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Anu Konze, valguskunstnik Emil Kallas, produtsent […] Vaata lähemalt ›
15
Tänavakunstnik Kryptik linnaruumis; Pärnu kunsti aastanäitus 8. XI – 30. XII Pärnu linnagaleriis; Piret Bergmanni näitus „Hall ala“ 22. XI – 16. XII Pärnu linnagalerii kunstnike majas; ARSi kunstistuudio maalinäitus 1. – 31. XII TÜ Pärnu kolledži raamatukogus; Svetlana Okuneva näitus „Rahu pale“ 6. XII 2023 – 5. I 2024, Pärnu üldhariduskoolide näitus 30. XI […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusballeti „Pähklipureja“, helilooja Pjotr Tšaikovski, koreograaf-lavastaja Gyula Harangozó (Ungari), muusikajuht ja dirigent Kaspar Mänd, dekoratsiooni- ja videokunstnik Kentaur (Ungari), kostüümikunstnik Rita Velich (Ungari), valguskunstnik Rasmus Rembel, dirigendid Risto Joost ja Mikk Murdvee. Tantsivad Joel Calstar-Fisher, William Newton, Cristiano Principato, Ami Morita, Anna Roberta, Laura Maya, Ketlin Oja, Jevgeni Grib, Ali Urata, Francesco Piccinin jt […] Vaata lähemalt ›
0
Vaevalt on mõne eesti kirjaniku isiklikku elu nõnda suureks teemaks tehtud kui Lydia Koidula oma. Koolilapski teab, et Koidulaulik läks mehele lätlasele ning oli oma elu viimastel aastatel Kroonlinnas üksildane ja õnnetu, kuni raske haigus ta 42aastaselt hauda viis. Sageli unustatakse Koidula elu ja armastuse üle arutledes, kui vähe oli naisel valikuid 150–160 aasta taguse […] Vaata lähemalt ›
50
Ülo Mattheus, „Kas soovida Ukrainale head uut aastat või vaadata vaikides kõrvale?“ Jüri Lipping, „Teisitimõtlemine tuleb taas. Üks vastus“ Alari Purju, „Vaba turumajanduse kuulutaja 300“ Karin Täht, Kenn Konstabel, „Kuidas tunnevad meie 15aastased õpilased end koolis?“ Uku Varblane, Märt Masso, „Rohepöörde pöörasus või pöörane võimalus?“ Kadri Aavik, Kadri Taperson, Saara Mildeberg, „Vegankapitalism ja veganpesu“ Margit Rüütelmann „Kas ringmajandus ehituses on ulme või lähiaja tegelikkus?“ Intervjuu Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriminister Heidy Purga andis täna Kultuuriministeeriumis toimunud tseremoonial üle Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid kaheksale kunstiüliõpilasele. „Ühiskonnas, kus sõnad jäävad mõnikord liiga napiks, räägib kunst universaalselt, öeldes seda, mida sõnad ei suuda – luues nii dialoogi südame ja meele vahel. Seega on kunstnike, eriti noorte, enda kohta maailmas veel otsivate, toetamine eriti tähtis. Täna stipendiumi saanud […] Vaata lähemalt ›
0
Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada 14. jaanuarini 2024 ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2023. Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 22. detsembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimajas traditsiooniline Tartu kunsti aastanäitus, mille kujundajaks on Evelin Zolotko. Näituse žürii koosseisu kuulusid Evelin Urm, Maiken Austen ja kujundaja Evelin Zolotko. Valikuga aastanäitusel esitletud töödest saab tutvuda kunstikeskkonnas NOBA.ac, kust neid saab soovi korral ka osta. Kokku kandideeris näitusele 238 autorit ning lõplikus valikus on 81 kunstnikku: […] Vaata lähemalt ›
5
Äsja valminud ülevaates „Teadusrikas Eesti. Grandiprojektide tulemuste kogumik 2022“ tutvustatakse möödunud aastal lõppenud teadusuuringuid, mida rahastas Eesti Teadusagentuur. Viiendasse kogumikku „Teadusrikas Eesti“ on koondatud seitsme teadusvaldkonna 70 projekti: esindatud on arsti- ja terviseteadused, bio- ja keskkonnateadused, humanitaarteadused, sotsiaalteadused, tehnika ja tehnoloogia, täppisteadused ning põllumajandusteadused ja veterinaaria. Eesti Teadusagentuuri teadus- ja arendustegevuse rahasta Vaata lähemalt ›
0
Eesti raamatu aasta 2025: 500 aastat eestikeelset raamatut ja eesti kirjakeelt Heiki Pärdi „Maa ja linna vahel“ Nina Lykke „Ega me siin lõbu pärast ole“ Emily St. John Mandeli „Klaasist hotell“ Pärt Uusbergi heliplaadi „Kuma“ esitluskontsert kontsert „Tšellariton“ Urve Küttneri näitus „Kristallisatsioonid“ VAT-teatri „Ballaad loomulikkusest“ Vanemuise „Leopoldstadt“ Rakvere teatri „Hääl minu sees“ Kaja Kann, „Too tants. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
100% 100 |
Tartu Teataja
|
0% |
DigiPRO
|
0% |
Autogeenius
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.03.2026 12:39
Viimane uuendus: 12:34.
Uudiste reiting uuendatud: 12:34.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)