Serhi Plohhi „Vene-Ukraina sõda“ D. Nurkse „Hääled üle vee“ Jaan Krossi auhind Kuido Merits, „Võõras keskkonnas minapilt variseb“ Una Corda kontsert „Külmking“ Näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ Liisa Kruusmäe näitus „Mälestused Altai kraist“ Näitus „Juhan Kuusi portreed. Lähedalt ja isiklikult“ Eesti Draamateatri „Lähenemine“ Katrin Essensoni „Lunaarsed episoodid ja luhtaminekud mitmes vaatuses“ Endla teatri „Tõde […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuri elutööpreemiate laureaadid Krista Kodres, „Sirje Helme – hoidja ja uuendaja Janika Kronberg, „Arvo Valton. Märkmeid ja märksõnu Maria Mölder, „Läki lauldes sinna pillerkaarile! Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind Tiit Hennoste, „Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul“ Teaduse elutööpreemiate laureaadid Organismi raudrüü tuunimise virtuoos Raivo Uibo Kulumiskindluse meister Jakob Kübarsepp Riiklikud kultuuri ja teaduse aastapreemiad 2023 ja Eesti. Vaata lähemalt ›
0
24. veebruaril avaneb Tallinnas erakordne võimalus näha maailmakuulsa tänavakunstniku Banksy Ukrainasse loodud seinamaalingutel põhinevat videoinstallatsiooni “MURALS”. Linastus on osa globaalsest solidaarsusaktsioonist, mille käigus teos linastub ühel päeval üle kogu maailma, sealhulgas Berliinis, Varssavis ja New Yorgis. 2023. Aastal Cannesis esilinastunud ning Londoni filmifestivalil mõjukaima installatsiooni auhinna võitnud kolmemõõtmeline videoinstallatsioon seab vaataja näost näkku Banksy poolt Ukrain Vaata lähemalt ›
0
Taavi Teevet TSENTRIFUGAAL 22.02-19.03.2024 Alates neljapäevast, 22. veebruarist saab HOP galeriis vaadata Taavi Teeveti näitust TSENTRIFUGAAL. 1. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 2. Mõnikord öösiti (kui pissihäda või hirmud üles ajavad) tunnen ma, kuidas me pöörleme ja siis ei leia ma tükil ajal […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli inimese geneetika professor, akadeemik Maris Laan on laia silmaringiga ja aktiivne teadlane, kelle arvamusspekter ulatub tublisti kaugemale erialasest professuurist. Ta on teadlane, kes on selgelt läbi tunnetanud, mis on professori ja akadeemiku olemuslik erinevus. Kui esimene saab elus vabalt hakkama, pakkudes ekspertiisi ainult oma eriala raames, siis akadeemik on laiema haardega, märksa ühiskondlikum. […] Vaata lähemalt ›
78
Mida kiiremini paanika levib, seda pikem on pidurdustee. Üks vastutaja huulilt ettevaatamatult lendu läinud ja faktikontrolli läbimata lause võib kergesti muutuda argitõeks rahvasuus ja seal oma elu elama hakata. Kuidas ka kahetsedes ei pingutaks, on raske teda tappa. Riigikogu liikmetele paistab see olevat kohale jõudnud: kui nad ka jõuliselt ei pidurda, siis vähemasti enam ei […] Vaata lähemalt ›
143
Viimastel aastatel olen tabanud end vaimsetelt konarustelt. Üldist hämarolu ei ole, aga üks hääl sosistab: „Mis sa teed, kui peaksid sattuma sõja, okupatsiooni ja vägivaldse võimu küüsi?“ Hirm on, et Teise maailmasõja aegu avaldunud inimese elajalik pale võib teatud, ehk juba liginevates oludes, end taas ilmutada. Kas nüüd läheb midagi teisiti kui läinud sajandi jõledatel […] Vaata lähemalt ›
21
Aasta kõige pimedam aeg on küll läbi ja päev mitme tibusammu võrra juba pikem, kuid ikka tundub, et kogu aeg on öö. Kuid kas meil on pimedust, seda tõelist pimedust, ikka piisavalt? Ehk on pimedust vaja sama palju kui valgust? Mida aeg edasi, seda vähem saab nautida pilkast ööd. Pimedusest on saanud haruldane nähtus. Inimkond […] Vaata lähemalt ›
0
„Loovus“ on sagedasti tühi sõnakõlks, veel sagedamini mõttehägu. See on moodsa ajastu viimane valdkond, kus ebatäpsus ja müstifitseerimine on lubatud. Jätkuvalt on võimalik tõdeda, et keegi lihtsalt on loov, tõsta esile jumalikku annet, see üle kullata ja siis lihtsalt laiali minna – küsimata, et kuidas see kõik ikkagi juhtuda sai. Seejuures oskab parem osa nüüdisteadusest […] Vaata lähemalt ›
17
Soome rahvas on valinud presidendiks Alexander Stubbi, kes sai Pekka Haavistost ligi 100 000 häält rohkem. Häälte vahekord oli 51,6 : 48,4. Suur oli tema toetus rootsikeelsel Ahvenamaal, Pohjanmaal ja maapiirkondades. Haavistot toetasid kultuuriinimesed, noored ja linlased. 55aastane Stubb mõjub 65aastase Haavisto kõrval energilisema, terasema ja ka teravamana. Konservatiivsetele valijatele ei meeldinud Haavisto homosuhe. Pärast Mannerheimi […] Vaata lähemalt ›
0
Nõukogude aja lõpus sattusin tudengina Lääne-Siberis kokku Jekaterinburgi arheoloogidega, kes kaevasid Hullori küla taga metsas välja keskaegset linnust. Nähes seal kolmekordseid linnuse vallide jäänuseid, tekkis minu jaoks suur kontrast oma vahetute muljetega üldiselt vaiksetest ja rahulikest hantidest. „Sõjapidamine oli neil hästi arenenud,“ nentisid arheoloogid. Mõtlesin juba siis, et midagi on meie Siberi sugulaste elus läbi […] Vaata lähemalt ›
65
Eestis on arhitektuuri käsitletud üldhariduskoolides kunstiõpetuse osana. Varem läheneti ruumile küllalt konkreetselt perspektiiviõpetuse, linnavaatluste, interjööri ja eksterjööri õpetamise ning mõningate objektide tundmise kaudu. Praegune põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava suunab pigem linnaruumi mõtestama, seda tervikuna tajuma ja tunnetama. Seega seostub ruumihariduse põhimõte kunstiõpetuse üldiste eesmärkidega. Arhitektuur on osa ruumist ja hõlmab tänavaid, hooneid, parke, väljakuid, […] Vaata lähemalt ›
0
Pole uudis, et ehitussektor on suur saastaja. 2025. aastal tehakse Eestis kohustuslikuks ehitusloa taotluses arvutada hoone CO2 jalajälg, mille alusel on edaspidi võimalik ehitada säästlikumalt. Mida see tähendab ja kuidas sinna jõuda? Vastab ehituse kliimamõju hindamise ekspert Anni Oviir. Mida hoone CO2 jalajälje arvutamisel arvesse võetakse? Laialdaselt kasutatakse meetodit LCA: Life Cycle Assessment ehk olelusringi […] Vaata lähemalt ›
0
Viivi Luik, Kuldne kroon. Toimetanud Hedi Rosma. Kujundanud Andres Tali. EKSA, 2023. 296 lk. Võllanaljana saab öelda, et rohketele avaldatud teostele vaatamata Viivi Luik ikka ei ole kirjanik. Tema on Sõnakunstnik, suure tähega alguses. Žanrile (riimluuletus, vabavärss, proosa, esseed) olulist tähelepanu pööramata oskab ta oma kirjasõnaga ühtlasi maalida, kontuure joonistada ning parimail hetkil sõnadest kaikuvat helinat […] Vaata lähemalt ›
0
XXIV segakooride võistulaulmine „Tuljak“ 10. II Tartu Miina Härma gümnaasiumis. Segakooride liidu võistulaulmine „Tuljak“ tõi Tartusse vaid näpuotsaga koore, kuid need, kes tulid, olid seda tublimad. Ega siis laulmata, s.t õnneta saa elada. Konkursi ajaloos leidub aastaid, kus võistlejakoore on olnud üle 30, ka 20–25 koori ühel nädalavahetusel laulmas pole erand. Väiksemamahulisi võistulaulmisi leiab konkursi „Tuljak“ […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tõnis Vilu on üks nendest autoritest tänapäeva eesti kirjanduses, kelle uut raamatut oodatakse. Iga tema järgmine luulekogu on seni eelmisest tähelepandavalt erinenud, kuid Vilu loomingus tuksub läbiva soonena teatud elemente ja meeleseisundeid, millest tema luulega haagitud lugeja autori alati ära võib tunda. Vilu on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2021) ning seni ainsana lausa kahel korral […] Vaata lähemalt ›
3
„Fuuga“ on minu esimene ja seni ainus kokkupuude Jüri Kolgi loominguga, seega võtsin raamatu kätte ette aimamata, mida sellest sõnajõest võib välja püüda. Jõemetafoor ei ole siin kaugeltki juhuslik, sest „Fuuga“ peategelaseks osutub just nimelt jõgi, mis omandab eri ilmeid. Raudteede hämus veereb Emajõgi, mis viib aina allavoolu salamisi rooja (lk 23). Ajajõgi heljutab sind natuke […] Vaata lähemalt ›
20
Mul paluti kirjutada midagi selgesõnalist ja ülevaatlikku teemal „Kaasaegne kunst või nüüdiskunst?“ ja hoiduda kuivast erialakeelest, et ei oleks igav – kirjuta, nagu räägiksid mõne teemakauge tuttavaga. Olen sel teemal kaitsnud EKAs magistritöö ning praegused doktoriõpingud samas institutsioonis on samuti osaliselt selle teemaga seotud. Seetõttu ei ole just lihtne selgitada teemat lühidalt, sest palju olulist […] Vaata lähemalt ›
0
Quebeci filmiskeenest on alati tulnud huvitavaid asju ja see seisab muust Kanadast kinematograafiliselt justkui täiesti eraldi, märksa mõjuvamas paigas, ehk ka selle poolest, et prantsuskeelne Kanada ei ole sulanud oma suure lõunanaabri USAga nii märkamatult ühte. Lavastaja Monia Chokri uues filmis „Armastuse olemus“* annab keskealine naisterahvas Sophia järele oma ihadele ja petab abikaasat ehitusmehe Sylvainiga. […] Vaata lähemalt ›
0
Monia Chokri alustas näitlejana selliste tuntud Québeci filmitegijate nagu Xavier Dolani ja Denis Arcandi filmides, ent liikus siis ka ise vaikselt lavastamise suunas. Nüüdseks on tema kontol juba kolm head täispikka filmi. Neist viimases, praegu kinos jooksvas „Armastuse olemuses“ otsitakse just seda, mida pealkirjas mainitud, ja tehakse seda pealtnäha romantilise komöödia žanri raames. Selle žanri […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Maaleht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.06.2026 03:53
Viimane uuendus: 03:32.
Uudiste reiting uuendatud: 03:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)