Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Ebakindel aeg on pannud kõiki praegu tuleviku peale mõtlema. Tulevik on kahtlane nähtus – üks selle läbivaid jooni on asjaolu, et see pole kunagi kohal. Teatud mõttes on tulevik alati tundmatu, salapärane, mõistatuslik. Loomulikult on mõned asjad ennustatavad: kui visata miski õhku (näiteks münt), on tõenäoline, et see kukub varsti alla (ja tuleb kas kull […] Vaata lähemalt ›
31
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. TEATRILIIGIÜLESED AUHINNAD Žürii: Kerri Kotta (esimees), Tambet Kaugema, Karmo Mende, Aare Tool, Jüri Jekimov, Janika Suurmets, Liisi Aibel, Madli Pesti, Kärt Kelder, Urmas Lüüs, Tuuli Potik ja Keiu Virro. Lavastajaauhind […] Vaata lähemalt ›
0
Alates oktoobrist on maailma pilgud pööratud Lähis-Idale. Iisraeli nüüdseks rohkem kui neli kuud kestnud lakkamatu sõjategevus on põhjustanud Gazas enneolematuid purustusi ja inimelude kaotuse. Gaza okupeeritud territooriumist on saanud sõjatanner ning endiselt ei ole näha lõppu palestiinlaste kannatustele. Palestiinlaste elud on ohus kõikjal Gazas. Mitte kusagil ei ole turvaline, pole kohta, mida ei ohustaks Iisraeli […] Vaata lähemalt ›
11
Olukord Ukraina rindel on kujunenud ukrainlastele piinavalt raskeks: initsiatiiv on Venemaa käes, ukrainlastel napib laskemoona, rakette ja sõjatehnikat, mille tulemuseks on tagasilöögid mitmel rindelõigul, neist kõige valusam Avdijivka kaotamine. Ukraina hättajäämine on nihutanud uudiste huvikeskme põhjustele, miks lääs ei suuda või ei taha Ukrainat aidata: USA ja Venemaa presidendivalimistele, kasvavatele pingetele ja sõjale Lähis-Idas, Hiinale, […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis on sadakond aastat olnud inimesi, kes räägivad tuhandetele, keda nad ei näe ega kuule. Nad on eetrikud (eetriajakirjanikud; nagu elektrikud, keemikud, eristamaks kirjutavatest ajakirjanikest), kaua aega kuulajaskonna teenistuses. Eesti eetrikutel polnud vaja alustada nullist. Oli olemas muu maailma eeskuju. Eetrikõne põhireeglid Eetrikõne põhireeglid on järgmised. Eetrik on pidanud rääkima 1) selgelt, 2) meeldiva hääletooniga, 3) […] Vaata lähemalt ›
15
Peagi kuulutatakse kantslist pidulikult välja: järgmisel ehk 2025. aastal elab meie preambuliriik Eesti suure raamatuaasta tähe all. Teadaolevalt ilmus 500 aastat tagasi esimene eesti ja läti keelt kasutanud trükis. See on meie emakeelse raamatu, kirjakeele ja kirjanduse tähistamise aasta. Pealkirjaks oleme korraldavas toimkonnas soovitanud Hando Runneli sügavamõttelist värssi „Rahvas algab raamatust“. Mis on selle peoaasta põhiteemad? […] Vaata lähemalt ›
0
Natüürmortidest kujunes üks Lepo Mikko (1911–1978) maaliloomingu tuumsemaid žanre, mida jagus kõigisse loomekümnendeisse. Nende programmilisus ei ole küll võrreldav Olav Marani või Toomas Kalve lähenemisega, kelle vaikelude filosoofiline laetus ei tee tänu oma totaalsusele läbi erilisi nihkeid. Mikkole näivad natüürmordid olevat seevastu pigem maalikeeleliste eksperimentide platvormiks, kus aja jooksul nihkuda poetiseerivast maalikeelest jahedama ning geomeetrilisema […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruar on eestlastele eriline kuu ja seda võis märgata ka kontserdikavades, kuhu oli valitud tavapärasest rohkem eesti muusikat. Nii omamaise heliloomingu kui ka interpreetide üle saab tunda vaid suurt ja sügavat rõõmu. Laiemas pildis ei ole aga asjad meie muusikamaastikul siiski sugugi nii roosilised. Klassikalise muusika tegijatele näitas koha kätte 2024. aasta Eesti muusikaauhindade galaüritusel juhtunud […] Vaata lähemalt ›
0
XVII Tallinna talvefestival 13. – 23. II, kunstiline juht Pille Lill. Tallinna talvefestivali plakatid on linnaruumis mulle küll silma jäänud ka varem, aga kontserdisaali jõudsin esimest korda alles nüüd. Müürilehtedel on alati mitmekümne muusiku nägu ja see on mind ehk natuke festivalist eemal hoidnud, sest pole esmapilgul aru saanud, kes kellega lava jagab. Sel aastal […] Vaata lähemalt ›
0
Laurens Bekemans on Brüsselis tegutseva arhitektuuribüroo, uurimiskeskuse ning materjalilabori BC architects & studies & materials üks neljast asutajast. B tähistab Brüsselit ja C koostööd (cooperation). 2012. aastal alustanud BC on püüdnud nihutada arhitektuuri piire. Paralleelselt kolme juriidilise kehana tegeletakse mitmesuguste eksperimentaalsete projektidega planeerimisest ringmajanduseni. Üldiselt on eesmärgiks võetud muuta ehitussektorit. BC teeb oma tööd ehitusplatsil, […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Sillad Liverpooli“ (Mediaframe 2023, Tšehhi Vabariik, 69 min), režissöörid Mihhail Valtfogel ja Max Keller, stsenarist Mihhail Valtfogel, operaator Semjon Šorohhov. Kui pakuti võimalust arvustada filmi „Sillad Liverpooli“, ütlesin kohe jah. Esiteks intrigeerib mind võimalus mõelda ja kirjutada muusikast, mis kuulub peavoolupoppi ning mida seetõttu lahterdatakse vähem tähelepanu väärivaks. Justkui eksisteeriks kõrgem ja madalam kunst […] Vaata lähemalt ›
0
Kanuti gildi saali kaasproduktsioon „Kultuur“, kontseptsiooni autor ja esitaja Maria Metsalu, helikunstnik Artjom Astrov, teksti autor ja dramaturgiline tugi Jaakko Pallasvuo, stsenograafid Nikola Knežević ja Maria Metsalu, kostüümkunstnik Kris Lemsalu. Esietendus 31. X 2023 Münchenis „Spielart’i“ festivalil, Eesti esietendus 8. II 2024 Tallinna Raekoja platsil ja Kanuti gildi saalis. Maria Metsalu „Kultuur“ on tema kolmas lavastus, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Ükssarvikud ei ole pelgalt ammustest aegadest pärinevad mütoloogilised olendid, vaid selle mõistega tähistatakse ka kiiresti arenenud, põhjapanevate innovatsioonidega iduettevõtteid, kes on saavutanud rohkem kui miljardi USA dollari suuruse ettevõtte turuväärtuse. Idufirmad on loodud kiire kasvu eesmärgiga, sealhulgas leidmaks ning katsetamaks uusi korratavaid ja skaleeritavaid ärimudeleid. 75– 92% iduettevõtetest ebaõnnestub ja lõpetab tegevuse, aga ükssarvikud jäävad […] Vaata lähemalt ›
3
Juturobotitega kaasneva furoori keskmes on algusest peale olnud teoste loata kasutamine keelemudelite „treenimisel“. Näiteks esitasid Ameerika Ühendriikides teoste autorid Meta vastu hagi, sest tõendite kohaselt oli Meta oma LLaMa keelemudeli treenimiseks kasutanud muu hulgas andmestikku „Books3“, mis sisaldas tuhandeid autoriõigusega kaitstud töid.1 Andmelühiskonna võimumängude ilmestamiseks piisab Meta enda tegevuse põgusast ülevaatest, sest nimetatud tehnoloogiagigant üritas […] Vaata lähemalt ›
2
Hariduses on läbi aja nähtud võluvitsa mitmete komplekssete ühiskondlike probleemide lahendamisel. Haridus aitab pääseda vaesusest, haridus aitab ära hoida tööturult kõrvale jäämist, haridus vähendab ebavõrdsust – need uskumused on juurdunud paljudes ühiskondades. Ilmselt kuulsaimad sõnad selle uskumusekomplekti kokkuvõtmiseks pärinevad XIX sajandi Ameerika Ühendriikide haridusreformijalt Horace Mann’ilt, kes nägi haridust kui „suurt eluvõimaluste võrdsustajat“1. Haridus- ja […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna ülikooli haridustehnoloogia uurimisrühma uuringud on näidanud, et õpetajate aktiivne osalemine tehisaru lahenduste ja õpetamisviiside väljatöötamises ja kohandamises viib õpetajad arusaamiseni, kuidas ühendada tehnoloogia, ainealased teadmised ning tõekspidamise sellest, mis on tõhus õppimine. Euroopa Komisjoni hiljutises aruandes1 on uuritud tehisaru mõju elukutsetele, sealhulgas õpetajatele ja haridustöötajatele, ning aruandest selgub, et kuigi õpetajate ja haridustöötajate ameteid […] Vaata lähemalt ›
0
Sepana töötades kasutan materiaalset intelligentsust, seda muidugi eluterves koostöös näiteks sõnastava verbaalse ja emotsionaalse intelligentsusega. Elu on püsinud katkematus uute põlvede reprodutseerimise tsüklis oma 3,5 miljardit aastat. Kas pole mitte uhke sugupuu, mida esiemasid pidi tagasi lugeda? Sellest vaid pelgalt 70 000 aastat oleme osanud vajadusi verbaliseerida. Kognitiivne revolutsioon pani inimsoo laastava viirusepideemiana lahvatama, Homod vallutasid maailma, kõik […] Vaata lähemalt ›
0
Liiga sageli sildistatakse ajakirjanduses tsensuuriks mõnd nähtust või tegevust, mis selle mõiste alla ei kuulu. Tsensuur on küll olemas, kuid märksa paremini maskeeritud kui Nõukogude ajal. Olen näinud ajalehetoimetusse saabunud kaebusi, kus inimene nimetab tsensuuriks seda, et toimetus on tema arvamusloo tagasi lükanud. Vahetult enne jõule otsustas ETV peatoimetaja mitte lasta eetrisse Kinoteatri saadet, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Selgeolek“ 17. II Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Tarmo Johannes (flöödid) ja Tammo Sumera (elektroonika). Kavas Justina Repečkaitė „Incantare“ flöödile ja elektroonikale (2018, Tarmo Johannese versioonis bassflöödile 2021), Elżbieta Sikora „La tête d’Orphée II“ ehk „Orfeuse pea II“ flöödile ja fonogrammile (1982), Ivan Fedele „Aforisma“ ehk „Aforism“ sooloflöödile (2013) ning Luigi Nono „Das atmende Klarsein. Fragment“ […] Vaata lähemalt ›
0
Agentuuri Damn Loud VII tegutsemisaasta festival 23. ja 24. II Paavli kultuurivabrikus. Eesti Vabariigi aastapäevapidustuste nädalavahetusel peetud agentuuri Damn Loud seitsmendale tegutsemisaastale pühendatud festival Põhja-Tallinna Paavli kultuurivabrikus kujunes märkimisväärseks mitmes plaanis: muusikaagentuuri vedaja Roman Demtšenko oli pälvinud vaid mõned päevad varem aasta kultuurikorraldaja tiitli, samuti on Damn Loud ja Paavli kultuurivabrik tänavu nomineeritud Eesti muusikaettevõtluse […] Vaata lähemalt ›
69
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Naine
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 03:53
Viimane uuendus: 03:50.
Uudiste reiting uuendatud: 03:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)