Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
„Loovus“ on sagedasti tühi sõnakõlks, veel sagedamini mõttehägu. See on moodsa ajastu viimane valdkond, kus ebatäpsus ja müstifitseerimine on lubatud. Jätkuvalt on võimalik tõdeda, et keegi lihtsalt on loov, tõsta esile jumalikku annet, see üle kullata ja siis lihtsalt laiali minna – küsimata, et kuidas see kõik ikkagi juhtuda sai. Seejuures oskab parem osa nüüdisteadusest […] Vaata lähemalt ›
17
Soome rahvas on valinud presidendiks Alexander Stubbi, kes sai Pekka Haavistost ligi 100 000 häält rohkem. Häälte vahekord oli 51,6 : 48,4. Suur oli tema toetus rootsikeelsel Ahvenamaal, Pohjanmaal ja maapiirkondades. Haavistot toetasid kultuuriinimesed, noored ja linlased. 55aastane Stubb mõjub 65aastase Haavisto kõrval energilisema, terasema ja ka teravamana. Konservatiivsetele valijatele ei meeldinud Haavisto homosuhe. Pärast Mannerheimi […] Vaata lähemalt ›
0
Nõukogude aja lõpus sattusin tudengina Lääne-Siberis kokku Jekaterinburgi arheoloogidega, kes kaevasid Hullori küla taga metsas välja keskaegset linnust. Nähes seal kolmekordseid linnuse vallide jäänuseid, tekkis minu jaoks suur kontrast oma vahetute muljetega üldiselt vaiksetest ja rahulikest hantidest. „Sõjapidamine oli neil hästi arenenud,“ nentisid arheoloogid. Mõtlesin juba siis, et midagi on meie Siberi sugulaste elus läbi […] Vaata lähemalt ›
65
Eestis on arhitektuuri käsitletud üldhariduskoolides kunstiõpetuse osana. Varem läheneti ruumile küllalt konkreetselt perspektiiviõpetuse, linnavaatluste, interjööri ja eksterjööri õpetamise ning mõningate objektide tundmise kaudu. Praegune põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava suunab pigem linnaruumi mõtestama, seda tervikuna tajuma ja tunnetama. Seega seostub ruumihariduse põhimõte kunstiõpetuse üldiste eesmärkidega. Arhitektuur on osa ruumist ja hõlmab tänavaid, hooneid, parke, väljakuid, […] Vaata lähemalt ›
0
Pole uudis, et ehitussektor on suur saastaja. 2025. aastal tehakse Eestis kohustuslikuks ehitusloa taotluses arvutada hoone CO2 jalajälg, mille alusel on edaspidi võimalik ehitada säästlikumalt. Mida see tähendab ja kuidas sinna jõuda? Vastab ehituse kliimamõju hindamise ekspert Anni Oviir. Mida hoone CO2 jalajälje arvutamisel arvesse võetakse? Laialdaselt kasutatakse meetodit LCA: Life Cycle Assessment ehk olelusringi […] Vaata lähemalt ›
0
Viivi Luik, Kuldne kroon. Toimetanud Hedi Rosma. Kujundanud Andres Tali. EKSA, 2023. 296 lk. Võllanaljana saab öelda, et rohketele avaldatud teostele vaatamata Viivi Luik ikka ei ole kirjanik. Tema on Sõnakunstnik, suure tähega alguses. Žanrile (riimluuletus, vabavärss, proosa, esseed) olulist tähelepanu pööramata oskab ta oma kirjasõnaga ühtlasi maalida, kontuure joonistada ning parimail hetkil sõnadest kaikuvat helinat […] Vaata lähemalt ›
0
XXIV segakooride võistulaulmine „Tuljak“ 10. II Tartu Miina Härma gümnaasiumis. Segakooride liidu võistulaulmine „Tuljak“ tõi Tartusse vaid näpuotsaga koore, kuid need, kes tulid, olid seda tublimad. Ega siis laulmata, s.t õnneta saa elada. Konkursi ajaloos leidub aastaid, kus võistlejakoore on olnud üle 30, ka 20–25 koori ühel nädalavahetusel laulmas pole erand. Väiksemamahulisi võistulaulmisi leiab konkursi „Tuljak“ […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tõnis Vilu on üks nendest autoritest tänapäeva eesti kirjanduses, kelle uut raamatut oodatakse. Iga tema järgmine luulekogu on seni eelmisest tähelepandavalt erinenud, kuid Vilu loomingus tuksub läbiva soonena teatud elemente ja meeleseisundeid, millest tema luulega haagitud lugeja autori alati ära võib tunda. Vilu on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2021) ning seni ainsana lausa kahel korral […] Vaata lähemalt ›
3
„Fuuga“ on minu esimene ja seni ainus kokkupuude Jüri Kolgi loominguga, seega võtsin raamatu kätte ette aimamata, mida sellest sõnajõest võib välja püüda. Jõemetafoor ei ole siin kaugeltki juhuslik, sest „Fuuga“ peategelaseks osutub just nimelt jõgi, mis omandab eri ilmeid. Raudteede hämus veereb Emajõgi, mis viib aina allavoolu salamisi rooja (lk 23). Ajajõgi heljutab sind natuke […] Vaata lähemalt ›
20
Mul paluti kirjutada midagi selgesõnalist ja ülevaatlikku teemal „Kaasaegne kunst või nüüdiskunst?“ ja hoiduda kuivast erialakeelest, et ei oleks igav – kirjuta, nagu räägiksid mõne teemakauge tuttavaga. Olen sel teemal kaitsnud EKAs magistritöö ning praegused doktoriõpingud samas institutsioonis on samuti osaliselt selle teemaga seotud. Seetõttu ei ole just lihtne selgitada teemat lühidalt, sest palju olulist […] Vaata lähemalt ›
0
Quebeci filmiskeenest on alati tulnud huvitavaid asju ja see seisab muust Kanadast kinematograafiliselt justkui täiesti eraldi, märksa mõjuvamas paigas, ehk ka selle poolest, et prantsuskeelne Kanada ei ole sulanud oma suure lõunanaabri USAga nii märkamatult ühte. Lavastaja Monia Chokri uues filmis „Armastuse olemus“* annab keskealine naisterahvas Sophia järele oma ihadele ja petab abikaasat ehitusmehe Sylvainiga. […] Vaata lähemalt ›
0
Monia Chokri alustas näitlejana selliste tuntud Québeci filmitegijate nagu Xavier Dolani ja Denis Arcandi filmides, ent liikus siis ka ise vaikselt lavastamise suunas. Nüüdseks on tema kontol juba kolm head täispikka filmi. Neist viimases, praegu kinos jooksvas „Armastuse olemuses“ otsitakse just seda, mida pealkirjas mainitud, ja tehakse seda pealtnäha romantilise komöödia žanri raames. Selle žanri […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli kirjastus avaldas hiljuti Marko Pajevići raamatu „Poeetiliselt mõtelda. Nüüd ja kohe“ eestikeelse tõlke. Saksa keeles ilmus raamat 2022. aasta oktoobris tuntud kultuuriteooria kirjastuselt Passagen, ingliskeelne tõlge ilmus selle aasta septembris Routledge’ilt. Marko Pajević on praegu Tartu ülikoolis külalisprofessor. Võiksid ehk alustuseks paari sõnaga rääkida raamatu tekkimise taustast. See raamat on suhteliselt lühike ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Immanuel Kant taipas, et haritud publik ei suuda tema suurteosest „Puhta mõistuse kriitika“ piisavalt hästi aru saada, kirjutas ta selle selgitamiseks „Prolegomena“, mis on ammuilma eesti keeleski loetav.1 Marko Pajevići pisike raamat on täpselt samasugune ettevõtmine, koondkokkuvõte 2012. aastal ilmunud pikemast poetoloogilist antropoloogiat rajavast monograafiast.2 See paralleel pole juhuslik – Pajević kutsub lugejaid üles […] Vaata lähemalt ›
0
John Kanderi muusikal „Kabaree“ John Van Druteni näidendi ja Christopher Isherwoodi jutustuse ainetel 9. II (esietendus) ja 11. II rahvusooperis Estonia. Laulusõnade autor Fred Ebb, laulusõnade tõlkija Kirke Kangro, libretist Joe Masteroff, tõlkija Hannes Villemson. Muusikajuht ja dirigent Kaspar Mänd, lavastaja AnnaKarin Hirdwall (Rootsi), kunstnik Caroline Romare (Rootsi), valguskunstnik Peter Stockhaus (Rootsi), koreograaf Adrienne Åbjörn […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Luidrik“, autor David Almond, tõlkija Laur Lomper, lavastaja Taavi Tõnisson, dramaturg Mihkel Seeder, kunstnik Marion Undusk, koreograaf Olga Privis, helilooja Kirill Havanski, valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Märten Metsaviir, Markus Luik, Emili Rohumaa, Britta Soll, Tõnis Niinemets, Kristo Viiding, Kersti Heinloo, Christopher Rajaveer ja Jüri Tiidus. Esietendus 9. XII 2023 Eesti Draamateatri suures saalis. November ja […] Vaata lähemalt ›
0
Ma olen siin. Puhtalt siin, eikuskil mujal. Sellisena aga puudub siin’il igasugune määrang, ta tühistub. Siin’i, mis pole kokkupuutes mingi seal’iga, pole olemas. Puhas „siin“ on abstraktsioon. Ehk olen siis seal? Puhtalt ja ainult seal aga ma ka muidugi olla ei saa. See jääks täiesti ebamääraseks; see hajuks. Sel puuduks igasugune tähendus: eks mõistan ma […] Vaata lähemalt ›
0
Paar aastatuhandet armastas platonistlik ja kristlik Euroopa kanda hoolt surematu hinge eest. Keha mõisteti hinge vanglana, mistõttu tuli seda ka põlata ja suretada. Kuulus kirikuisa Origines olevat kuulu järgi enda kastreerinud. Kuid muutunud vaimses olukorras hakkas keha mässama ja teaduse arenedes oma saladusi avaldama. Me teame tast muide ikka veel võrdlemisi vähe, ta on endiselt […] Vaata lähemalt ›
0
Nuutrumi „Orzel. Laidoneri ööd“, autor Loone Ots, lavastaja Jaanus Nuutre, kostüümikunstnik Jana Wolke, valguskujundaja Targo Miilimaa, muusikaline kujundaja Tobias Tammearu. Mängivad Peeter Tammearu ja Liina Tennosaar. Esietendus 12. II Viimsi Artiumi black box’is. Esmalt tuleb tunnustada autorit Loone Otsa näidendi tegevuspaiga ja -aja nutika valiku eest. Septembri algul 1939 oli Saksamaa tunginud Poolasse, surunud kiiresti maha […] Vaata lähemalt ›
0
Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki näitus „Tsüanookeanid“, kuraator Karin Laansoo. Kai kunstikeskuses 26. I 2024 – 4. VIII 2024. Kui keegi küsib, et mis näitus see seal Kai kunstikeskuses on, siis ma olen vastanud, et see on merebioloogia näitus. Ja siis lisanud juurde, et kaheksajalgadest. Praktika näitab, et niimoodi saadakse ilma pikema lisaseletusteta aru, […] Vaata lähemalt ›
112
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Naine
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 06:05
Viimane uuendus: 06:02.
Uudiste reiting uuendatud: 06:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)