Hando Runnelil on kogus „Mõru ning mööduja“ kaks luuletust, „Mõni maastik“ ja „Lehmad lõhki“, kus väga jõuliseks mällu sööbivaks kujundiks on lehmad, kes söövad end ädala peal lõhki: Ei lähe need lehmad meelest, kes ädala peal läksid lõhki, .. Ja lisab sinna otsa: .. ei kaebesõnad kao keelest, neid hõljutab õhtune õhkki. Runneli looming ise on […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti keelde on jõudnud Maryse Condé romaan „Mangroovi ületamine“ („Traversée de la mangrove“, 1989). Guadeloupe’il sündinud Maryse Condé on üks Kariibi silmapaistvaimaid prantsuskeelseid autoreid, enim tunnustust on ta pälvinud oma ajalooliste romaanide eest. Condé on elanud maailma eri paigus ja kultuurides – Guadeloupe’il, mitmes Aafrika riigis, Ameerika Ühendriikides, Mandri-Prantsusmaal – ning see avaldub ka tema loomingus. Näiteks „Ségou“ […] Vaata lähemalt ›
0
Keeleseaduses seisab: „Ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile. (..) Kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi“. Eesti kirjakeele normi rakendamise korras täpsustatakse: „Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga.“ Sama määrusega on sät Vaata lähemalt ›
122
Ene-Margit Tiidu „Eesti mõtteloo“ sarjas ilmunud raamat „Me jääme püsima“ on kokkuvõte autori pikaajalisest teadustööst, mille aluseks on kindel eetiline hoiak. Teaduse ja eetika suhe on alati olnud käänuline. Miski ei tohiks olla tõsi, sest me maailmavaateliselt tahame, et see oleks tõsi, kuid teadustöö ilma eetilise sihita on parimal juhul ühiskondlikult irrelevantne, halvimal juhul aga […] Vaata lähemalt ›
12
Kaugtöö töökorralduse vormina ei ole midagi uut, vaid on Eestis kasutusel olnud aastakümneid. Suurem vajadus tekkis selle järele 2020. aasta alguses, kui paljud organisatsioonid pandeemiast tingituna pidid kaugtööle üle minema. Eesti Statistikaameti andmetel1 kasutas 2022. aastal kaugtöö võimalust 26,2% ehk üle neljandiku kõikidest Eesti tööturul hõivatutest. See üleminek toimus organisatsioonide jaoks ootamatult ja vähese ettevalmistusega. […] Vaata lähemalt ›
0
Iisraeli-Palestiina sõda on barbaarsete tumedate jõudude omavaheline sõda. Iisraeli peaminister Netanyahu tsiteerib vana testamendi kõige verejanulisemaid lõike ja räägib vaenlase täielikust hävitamisest.* Aga müüriga ümbritsetud Gaza sektori kuu aega kestnud brutaalne vaippommitamine just sedasi välja näebki. Netanyahu vannub hirmsat kättemaksu 7. oktoobril toimunud Hamasi terrorirünnaku eest. Selles rünnakus hukkus umbes 1200 Iisraeli sõdurit ja tsiviilisikut. […] Vaata lähemalt ›
0
7. novembril kõnelesid Vabamus aruteluõhtul „Naiste muutuv roll eesti külas“ Ken Ird, Merili Metsvahi, Marika Mägi ja Mare Mätas emajärgsuse (teisisõnu matrilineaarsuse) jäänukitest eesti talurahva seas modernismieelsel ajal. Kuidas me teame, et tegemist on matrilineaarsuse jäänukitega? Toon siinkohal mõned näited, kuidas need talupojaühiskonnas avaldusid. Emajärgsus Emajärgsele pärilussüsteemile eestlaste esivanemate seas sai jälile ja tegi selle […] Vaata lähemalt ›
101
Iva Žegura on LGBTQI+ vaimsele tervisele spetsialiseerunud rahvusvaheliselt tunnustatud kliiniline psühholoog, kes elab ja töötab Horvaatias Zagrebis. Aprillis valiti ta Euroopa Transtervishoiu Ühingu (European Professional Association for Transgender Health, EPATH) tulevaseks presidendiks, kes astub ametisse 2025. aastal. Žegura pidas 27. X Tallinnas peaettekande „LGBTQI+ tervisevõrdsus – kuidas jõuame väärtustest tegudeni?“ konverentsil, mille korraldajad olid mõttekoda […] Vaata lähemalt ›
20
Kväärifestival „Q-Space“ 30. XII – 2. XII Tallinnas ja Tartus. Nii-öelda kaasavad filmid on olnud minu fookuses juba paar-kolm-neli aastat. Ma olen keeldunud oma vabast ajast vaatamast läbini heteroseksuaalset filmi, sest esiteks pole see ilus ja teiseks ma ei taha seda toetada. See ei esinda ju kõiki võrdselt. Ja milleks toetan midagi, mis kinnistab juba […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna fotokuu peanäitus „Transs“ Kunstihoone Lasnamäe paviljonis 6. X – 26. XI ja noorte fotokunstnike ühisnäitus „Mis värvi on täna taevas sadama kohal“ Hobusepea galeriis 1. XI – 27. XI. Tallinna fotokuu toimub küll 2011. aastast, kuid alles alates 2015. aastast on täpsustatud, et tegu on rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaaliga. Kiire analüüs näitab, et erinevalt […] Vaata lähemalt ›
3
Tõnu Soo töötas kultuurilehes Sirp ja Vasar kujundajana 23 aastat, 1971. aastast kuni 1994. aastani. Selle aja jooksul kujundas ta sadu ajalehtede esikülgi, lõi rubriigipäiseid, illustratsioone, vinjette ning kirjutas kunsti ja disaini teemalisi artikleid. Tema loodud keerulised kirjatüübid äratasid furoori ja huvi erialaringkonnas, aga ei jäänud märkamata ka lugejale. 1970. aastatel oli ajalehe- ja ajakirjakujundus […] Vaata lähemalt ›
135
Lillepaviljon, kunagine legendaarne lillenäituste koht ja hilisem peopaik, nüüdne ürituskeskus, on restaureeritud. Tulemus sai nii hea, et see pärjati aasta parima restaureeritud mälestise tiitliga. Mida õpetlikku on ühe Nõukogude-aegse maja taastamistöös? Nõukogude perioodil ehitatu restaureerimist tuleb ette, aga harva. Üks põhjus on see, et neid maju on kaitse all väga vähe ja puudub autentsena taastamise […] Vaata lähemalt ›
0
Disain on kollektiivne ega sõltu sellest, kas seda kasutatakse kodanliku tarbimise huvides, tulevikukujutluste jutustamiseks või sotsiaalprobleemidesse sekkumiseks. Ükskõik, millisest otsast disainile läheneda, tegu on ikka praktikaga, mis kaasab oskuste ja teadmistega spetsialiste, aga mis olulisemgi – disaini kollektivistlikkus väljendub asjaolus, et disain on suunatud kellelegi teisele, suunatud disainerist endast väljapoole. Kui „kunst kunsti pärast“ võis […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri ja Kinoteatri „B-koondis“, autorid Paavo Piik ja Paul Piik, ideemeeskond Paavo Piik, Paul Piik ja Henrik Kalmet, lavastaja Paavo Piik, lavastusdramaturg Paul Piik, kunstnik Nele Sooväli, helikujundaja Doris Hallmägi, valguskujundaja Priidu Adlas, videokujundaja Tauno Makke. Mängivad Henrik Kalmet, Marian Eplik, Ülle Kaljuste, Tõnis Niinemets ja Ivo Uukkivi. Esietendus 11. XI Eesti Draamateatri väikeses […] Vaata lähemalt ›
26
Mängufilm „Langenud lehed“ („Kuolleet lehdet“, Soome-Saksamaa 2023, 81 min), režissöör ja stsenarist Aki Kaurismäki, operaator Timo Salminen, produtsendid Aki Kaurismäki, Reinhard Brundig, Misha Jaari ja Mark Lwoff. Osades Alma Pöysti, Jussi Vatanen, Martti Suosalo, Sakari Kuosmanen, Janne Hyytiäinen, Sherwan Haji, Nuppu Koivu jt. Ma ei saa kuidagi mööda sellest, kui ilus sõna on soome „elokuva“ (ee […] Vaata lähemalt ›
3
Kontsert „Some Other Paradise“ 18. XI Estonia kontserdisaalis. Eesti Rahvusmeeskoor, Theodor Sink (tšello), Ralf Taal (klaver), Oliver Povel (tenor), Andres Alamaa (bass), Margus Vaht (löökpillid), Sulev Teppart (sõna), dirigent Mikk Üleoja. Kavas Vatše Šarafjani uudisteos „Some Other Paradise“ (esiettekanne) ning Veljo Tormise, Vladimir Agopovi ja Vytautas Miškinise muusika. Eesti Rahvusmeeskoor kõlab väga hästi! Tegu pole poolvabandavas […] Vaata lähemalt ›
0
Ma ei saanud eile sõba silmale ja mõtlesin hingamiste vahel igasuguseid asju. Tavaliselt mediteerin end magama, õigemini, mediteerin voodis ja jään siis magama. Mul on keeruline inimestele ühismeedias vastata. Keegi võib DMida mulle kõige mõttetuma küsimuse, aga kui on juba küsimus, siis on mul eriti keeruline vastata. Muule ma lihtsalt ei vasta. Ei tea, […] Vaata lähemalt ›
8
Lahkunud on teatrikunstnik ja õppejõud Esti Kittus. Aastatel 1963–1966 õppis ta Tartu Kunstikoolis ja seejärel 1966. kuni 1972. aastani Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis teatrikunstnik-pedagoogi erialal, juhendajaks oli ülikoolis Mari-Liis Küla. Vanemuise teatrikunstnikuna tegutses Esti Kittus aastatel 1972–2003 ja kujundas ka Tartu laulu- ja tantsupidusid. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Teatriliidu ja Tartu Kunstnike Liidu liige […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna fotokuu noorte fotokunstnike ühisnäitus „Mis värvi on täna taevas sadama kohal?“ Tartu Kunstimaja väikeses saalis 17. XI – 17. XII. Kaheosalisel näitusel osalevad Eesti Kunstiakadeemia ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengid ja vilistlased. Mõte sai alguse sellest, kui Tallinna fotokuu kunstiline juht Kulla Laas hakkas kunstiakadeemia fototudengitega lõputöömappe koostades neis ühisjooni nägema. Pallase panuse on […] Vaata lähemalt ›
0
Konverents „Varajane ja hiline muusika“ 17. – 18. XI Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Viimasel ajal muusikute ringkondades aktuaalne arutelu terminoloogia üle1 ei piirdu ainult helikujunduse, muusikalise kujunduse ja muusikateatri mõistetega, sest teatav hägususe loor varjutab ka palju põhjapanevamaid kategooriaid. Tõtt-öelda on juba muusika mõiste ise üha laialivalguvam ja mitmetähenduslikum, sest aegumatu probleem muusika ontoloogilisest staatusest tõuseb […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.03.2026 07:56
Viimane uuendus: 07:54.
Uudiste reiting uuendatud: 07:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)