Kuni 2. märtsini saab Eesti Lastekirjanduse Keskuse saalis ja trepigaleriis vaadata läti kunstniku raamatuillustratsioonide ja postmargipiltide näitust „Pildilugu“. „Kuna tegemist on niivõrd laia ampluaaga kunstnikuga, siis võiks näitus pakkuda laiemat huvi ja olla isuäratav mitte ainult illustratsioonikunsti huvilistele, vaid ka kujundajatele ja margikogujatele. Kahjuks ei võimalda galerii piiratud pind eksponeerida tervet Lätis üleval olnud kunstniku […] Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 28. jaanuaril anti Tartu kunsti aastanäituse viimasel tunnil esmakordselt välja publikulemmiku preemia, noore kunstniku ergutuspreemia ning kuulutati välja Tartu Kunstimaja 2023. aasta publiku lemmiknäitus. Kokku käis aastanäitusel 4325 külastajat! Tänavusel Tartu kunsti aastanäitusel said külastajad hääletada oma lemmik teose poolt ning valida ka Tartu Kunstimajas 2023. aastal toimunud näituste hulgast oma lemmiku. Tartu kunsti aastanäituse publikulemmik on kunstnik Maris Tuuling maaliga […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 2. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Vahram Muradyani isikunäitus „Mõttevabad joonistused. Väljavõtteid visandivihikutest ~2014 – 2024“. Näitusel näeme kunstniku joonistusi, mis enamuses on lehekülgede kaupa vihikutes, kust tal pole kunagi võimalust neid korraga vaadata. Ta ei esita neid näitusesaalis mingis kindlas järjekorras, nii et kui näitusejärjestuses ilmneb loogika, on see tõenäoliselt […] Vaata lähemalt ›
0
Selle kevade juubilar, 1983. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetanud Feliks Sarve autoritehnikas graafikanäitus tarbekunsti ja graafikagalerii Kunstiaken näituseaknal Tallinna vanalinnas on avatud 22. veebruarini 2024. TEELAHKMED on väljapanek töödest, millesse on kätketud erilist tähelepanu väärivad hetked elust, sündmused, mis viivad järgmise teelahkmeni, et seal korraks peatuda ja mõtiskleda ning mõista, kirjutab kunstnik. „Aeg ümberringi kulgeb […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali portreefilmide konkursil valiti välja neli uut filmiprojekti, mis jäädvustavad Eesti kultuurilukku ja ühiskondlikku ruumi mõjuka jälje jätnud inimesi. Novembris välja kuulutatud portreefilmide konkursile esitati 17 filmiprojekti, mida hindas žürii koosseisus Marianna Kaat (sõltumatu žüriiliige), Marko Raat (Eesti Kultuurkapital), Viola Salu (Eesti Filmi Instituut) ja Mart Luik (Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Igaühel on võimalik osaleda 2023. aasta keeleteo valimisel ning anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel. Hääletada saab veebilehel hm.ee/keeletegu2023 kuni 13. veebruari keskööni. Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad […] Vaata lähemalt ›
0
Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „Kes mäletab viimasena, kes mäletab paremini?“ galeriis Tütar 19. I – 25. II. Maastik mäletab nii mõndagi, kui osata lugeda nähtavaid ja nähtamatuid märke. Maryliis Teinfeldt-Grins on maastikku uurinud juba mitu aastat ning jõudnud üha sügavamate kihistusteni. On tähenduslik, et eri riikides peatudes või lühiajaliselt elades on kodukoha teema saanud autorile üha […] Vaata lähemalt ›
51
Õpetaja Laur ja koolijuhataja Maurus on hariduselu armastatud ja tsiteeritud klassikutena inforuumis kõvasti üle esindatud. Kaalukate kõrvaltegelastena esineb koolmeistreid ju paljudes teostes. Näiteks Mats Traadi jõgiromaani „Minge üles mägedele“ esimese jao juhatab sisse aastasse 1885 dateeritud dialoog, kus kaks külaharitlast, noor aateline koolmeister Teder ning vanem ja kogenum vallakirjutaja Zirk, vahetavad mõtteid ei millegi muu […] Vaata lähemalt ›
27
Ja seal ta jälle seisabki, lühikestes pükstes ja sandaalidega, või hoopis sulejopes, seljakott seljas. Turist. See võiksin olla ka mina. Tulin äsja pikalt reisilt Euroopa sellesse otsa, kust sõda jääb kaugele ja kus turist kalpsab nagu tirts. Kes poleks turisti ühel või teisel moel üleolevalt suhtunud! Teda ei peeta eriti peeneks inimeseks; õhtul võib ta […] Vaata lähemalt ›
0
Kes mäletab veel, mis oli 8. aprillil 2023 sõlmitud koalitsioonilepingus kultuuri- ja spordipeatüki esimene punkt? Aitan: „Otsime täiendavaid võimalusi eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks.“ Eesti Filharmoonia Kammerkoor korraldaski 17. jaanuaril kultuuri ja erasektori koostöö teemal vestlusringi.* Vestlusest võtsid Urmas Vaino juhtimisel osa kultuuriminister Heidy Purga, ettevõtja ja strateegianõustaja Birgit Linnamäe, Alexela juhatuse esimees Marti […] Vaata lähemalt ›
13
Mõnikord läheb rohkem aega, et saada uue raamatu tempo ja keelega yhele lainele. Nii oli mul Maryliis Teinfeldt-Grinsi luulekoguga „kivi alla kükakille“, mis mõjus peaaegu et vastandina minu praegusele elule. Olen viimased aastad nautinud intensiivsemat linnaelu, pendeldades Tallinna ja Helsingi vahet, „kivi alla kükakille“ paiskab aga lugeja otse kuhugi sohu, kust ei lahkutagi. Ei jää […] Vaata lähemalt ›
0
Selleks aastaks Ukrainale edu ei ennustata. Kõneldakse Ukraina strateegilisest kaitsest, Venemaa ründetegevuse hoogustumisest ja ettevalmistumisest uueks suureks rünnakuks suvel. USA abi Ukrainale on vabariiklaste tegevuse tõttu blokeeritud ja Valge Maja hinnangul võib Venemaa võita sõja mõne nädala või hiljemalt mõne kuuga, juhul kui Kongress ei anna juba lähipäevil luba Ukrainale sõjalise lisaabi andmiseks. Valge Maja […] Vaata lähemalt ›
0
Kõik, mida sa puutud, muutub. Kõik, mida sa muudad, muudab sind. Ainus püsiv tõde on muutus. Jumal on muutus. Octavia E. Butleri hädasti eestindamist vajava kaheosaliseks jäänud tähendamissõnade sarja esimene raamat ilmus 1993. aastal, kuid lugu algab aastal 2024. Loo keskseks, muutumatuks suuruseks on muutus. Selles düstoopias kirjeldatakse kliimamuutustele järgnevat sotsiaalsete murrangute perioodi USAs ja […] Vaata lähemalt ›
179
Pidades ajaloofilosoofia loenguid pärast aastaid kestnud Napoleoni sõdu, nentis G. W. Hegel, et „(a)jalugu ei ole õnne kasvulava. Õnnelikud ajad on ajaloo tühjad lehed, mida iseloomustab kooskõla ning vastuolude puudumine“. Esimese ajaloofilosoofia loengu kandis Hegel ette Berliini ülikoolis 1822. aastal ning täna, kaks sajandit hiljem, peab tunnistama, et tema sõnad ei ole muutunud täielikult kehtetuks. Kui […] Vaata lähemalt ›
0
Et oma positsioon aususe mõttes kohe selgeks teha, ütlen esimesena ära asja, mis kogu arvustuses kaasa kõlab: minu igapäevaelu möödub sellises mõtteruumis, kus Sveta Grigorjeval on üldjuhul õigus. Lihtne. Sellega ei kavatse ma taganeda oma agentsusest, sest olen ometi selle ruumi osa, aga kollektiivse tugisüsteemi teadvustamine tundub mulle tähtis ja selle olemasolu, kui seda veidigi […] Vaata lähemalt ›
126
Eesti Muusikateaduse Seltsi (EMTS) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) muusikateaduse osakonna aastaraamatul Res Musica täitub tänavu XV tegutsemisaasta. 2009. aastal esimest korda ilmunud aastaraamat on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav väljaanne, mis „tahab olla eesti muusikateadlaste jaoks kõige laiemaks foorumiks, milles avaldatakse artikleid kõigist muusika uurimisega seotud valdkondadest ja võimalikult rahvusvahelise autorkonna poolt“, nagu on sõnastanud […] Vaata lähemalt ›
250
2022. aasta sügisest eelmise aasta lõpuni viisid Kogo galerii, rakendusantropoloogia keskus ja Tartu ülikooli etnoloogia osakond läbi kultuuriministeeriumi rahastatud loovuurimusliku projekti „Kujutava kunsti mõju Eesti ettevõtete töökeskkonnas“. Meid inspireeris selles uurimistöös tõdemus, et kunsti mõjule töökeskkonnas on vähe tähelepanu pööratud, ka meie teadlased ei ole seda uurinud. Samal ajal on rahvusvahelised teadusuuringud1 näidanud, et kunstiteosel […] Vaata lähemalt ›
60
Euroopa Komisjoni rahavood on sätitud käima mitme aasta kaupa. Algul viisaastakutena ja hiljem seitsme aasta rütmis. Nüüd on mõttes, uskumatu küll, juba kümnes seda laadi raamistik, mille kaudu jaotatakse teadusele ja innovatsioonile suur hulk raha. Olgu kohe märgitud, et innovatsioon on eurokeeles veel keerukam nähtus kui teadus- ja arendustegevus kokku. Ometi selline, mis teaduse parimad […] Vaata lähemalt ›
17
VAT-teatri „Arm“, autorid Helen Rekkor, Maarja Tammemägi ja Silva Pijon, lavastaja Helen Rekkor, dramaturg Mihkel Seeder, kunstnikud Terje Kähr ja Berta Kelder, helilooja Villem Rootalu, valguskunstnik Terje Kähr, videokunstnik Piret Parrest, koreograaf Raho Aadla. Mängivad Maarja Tammemägi ja Silva Pijon. Esietendus 18. I Sakala 3 teatrimaja suures saalis. „Eestlased on kõige heterom rahvas maailmas!“ kuulutab […] Vaata lähemalt ›
5
Eelmise aasta arhitektuurivõistlusi ja tulemusi kommenteerib arhitektide liidu võistluste töögrupi juht Pelle-Sten Viiburg. Milline oli eelmise aasta arhitektuurivõistluste saak? Oli hea aasta, võib-olla isegi parem kui üle-eelmine. Kuidagi ei saa väita, et arhitektuurivõistlusi jääb vähemaks. Ikka vastupidi: avalike võistluste arv kasvab aastast aastasse. Arhitektide liit korraldas kümmekond, lisaks kooskõlastasime paarkümmend võistlust. Arhitektide liit oli suure […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.06.2026 09:40
Viimane uuendus: 09:40.
Uudiste reiting uuendatud: 09:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)