„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Tiina Tiituse näitus „Mäletamata hetked“ Haki galeriis 18. X – 25. XI. Raul Oreškini ja Kaili Kase eestvedamisel tegutsev Haki galerii, endine tARTu pood, on üks Tartu soliidsemaid näitusepindu. Galerii tänavapoolne hubase ja maitseka sisekujundusega esindusruum on mõeldud eeskätt müügisaaliks. Tagapool paiknev kitsas vaheruum, kus on laud pokaalide ja näituse autori eesnimega kommidega, viib aga […] Vaata lähemalt ›
12
Nähes seda Gabriel García Márqueze teost poeriiulil, olin hämmingus – „Kõdulehed“, pole kuulnudki! Olen ehk mingi kirjandusloolise leiu maha maganud? Raamatut avades selgus, et ei mingit sensatsioonilist sündmust: seda teost on lihtsalt enne Ruth Sepa tõlke ilmumist teatud pealkirja „Lehesadu“ all. Nii on hispanistid sellest ikka rääkinud ja kirjutanud, ka inglise keelde on „La hojarasca“ […] Vaata lähemalt ›
0
Pean ausalt tunnistama, et ma ei ole suur filosoofia lugeja. Minu kokkupuuted filosoofiaga lõppesid enam-vähem ülikoolis, kus seda anti meile koondatud vormis, hästi lühidalt ja kokkuvõtvalt. Ainuke filosoofiateos, mida ma siiamaani olen täismahus lugenud, on Nietzsche „Nõnda kõneles Zarathustra“, ka seda lugesin ülikooli ajal, sellepärast et pidi. Ja nüüd, kui olen siin vaadeldavast Berdjajevi teosest […] Vaata lähemalt ›
56
Eesti lugejateni jõudnud Venemaa ajalooteoses on käsitletud tsaar Peeter Esimese tegevust. Raamatu autor Boriss Akunin (kodanikunimega Grigol Tšhartišvili) on gruusia-juudi päritolu vene kultuskirjanik, kes elab 2014. aastast peale perega Londonis, Hispaanias või (ja) Prantsusmaal, kuhu oli juba varasemalt soetanud kinnisvara. Akunin on väga edukas laia haardega kirjanik, kelle teoseid (üle 60 romaani ja jutustuse) on […] Vaata lähemalt ›
0
„Me pole mitte kunagi ja mitte kusagil olnud kolonisaatorid. Meie koostöö on üles ehitatud võrdõiguslikkuse alusel või soovist aidata ja toetada. Need riigid, kes püüavad meiega praegu võistelda, nemad just nimelt viisid läbi täiesti teistsugust poliitikat,“ nii ütles Peterburis tänavu 14. septembril Aafrika riigipeadega kohtudes Vladimir Putin. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi aga kirjutas 21. aprillil […] Vaata lähemalt ›
21
Kui uskuda põhiseadust, on Venemaa võrdsete subjektide föderatsioon, aga mitte tsentraliseeritud juhtimisega unitaarriik. Vladimir Putini peamiseks „teeneks“ Venemaa asendamatu juhina peetakse nn võimuvertikaali tugevdamist. See tähendab, et föderaalkeskus, ja Putin isiklikult, on tugevdanud regioonide ja kohalike omavalitsuste majanduslikku allutamist ning poliitilist kontrolli nende üle. Sellesama põhiseaduse järgi on Venemaa paljurahvuseline riik, kus on olenemata rahvuslikust […] Vaata lähemalt ›
2
17. oktoobril algatati Venemaal terrorismi ja ekstremismi süüdistusega kriminaaluurimine ersa vanematekogu liikmete vastu. Ersasid süüdistatakse Venemaa Föderatsiooni rahvuspoliitika taunimises ja Venemaa territoriaalse terviklikkuse ohustamises iseseisva riigi Erzjan Mastor rajamise plaani kaudu. Süüdimõistmise korral ootab ersa kultuuritegelasi, kelle hulgast eakamad Grigori Mussaljov ja Jevgeni Tšetvergov on kaugelt üle 80 aasta vanad, kümneaastane vanglakaristus.1 FSB korraldas ersa […] Vaata lähemalt ›
6
Lähme, käime siis, sina ja mina, kui õhtu on laotunud vastu taevasina nagu eeternarkoosis patsient lõikuslaual; lähme, käime, läbi neid pooltühje tänavaid, kus pomiseb üks-teine pelgupaik unetutest öödest odavates ühe-öö-hotellides ja rämpslokaalidest, milles kleepjad põrandad: tänavaid, mis venivad nagu üksluine argument täis reetlikku kavatsust, et juhtida sind ülekaaluka küsimuseni… Oh, ära küsi „Mis see on?“ […] Vaata lähemalt ›
76
Elanike kaasamine linnaruumi arendamise otsustesse on aktuaalne juba pikemat aega ning tõotab edaspidi aina tähtsust koguda. Euroopa Liidu rohepoliitika eduka teostamise võti on ka elanike käes, kes oma soovide, tegude ja käitumisega kujundavad linnu rohelisemaks ja jätkusuutlikumaks. Ruumiplaneerimise otsuste tegemisel on elanike seisukohtadega arvestamine suure väärtusega, sest kes teaks veel paremini, millised kohad kodukandis defineerivad […] Vaata lähemalt ›
0
Pannes kokku tänavuse Tallinna feministliku foorumi programmi, küsisin endalt: millised on praegu Eesti feministidele tähtsad teemad? 2017. aastal #minaka-liikumise, -laine või -kampaaniaga – kuidas keegi seda nimetada tahab – paranes kõikjal maailmas teadlikkus, et seksuaalvägivalla kogemisest tuleb rääkida. Kuna selgus, et ahistamine on väga levinud, tekkis küsimus, kuidas ennetada seksuaalvägivalda, mis on vormilt nii mitmekesine, […] Vaata lähemalt ›
0
Paradoksaalselt tähendab oma koht teatavat kohatust. Kohalolu on mina vaibumine ümbritsevas, müstiline sulandumine, sest alles ennast unustades avardub vaim või selgineb meel. See annab ruumi loominguks, vaimseks tööks, ekstaatiliseks loodus- või kunstielamuseks. Ei saa midagi vastu võtta ega olla kohal, kui ollakse ennast täis. Just niisugust tühjust eeldavad Blake’i luuleread: näha maailma liivateras / ja […] Vaata lähemalt ›
59
Näitus „Kokkumäng“. Kuraator Maarit Mälgi. Kujundaja Madis Liplap. Tartu Kunstimajas 13. X – 12. XI. Pealkiri „Kokkumäng“ on intrigeeriv, sest osalevad autorid ja nende käekirjad on vägagi erinevad. Pöördusin neist ühe, Tartu keraamiku Maanus Mikkeli poole, kes selgitas, et kolmeteistkümmet näitusel osalevat autorit ühendab Uhti mõisas asuv puupõletusahi, kus eelpõletusest läbi käinud teostele antakse viimane […] Vaata lähemalt ›
24
Et Eesti tipp-poliitikute seast võiks sirguda kirjanik, ei osanud küll uneski näha. Sellist asja tuleb laia ilma pealgi harva ette, pigem käib ikka nii, et enne saadakse kellekski – näiteks kirjanikuks – ja siis minnakse poliitikasse, et omandatud vaimne kapital ühiskonna teenistusse rakendada. Eestiski on olnud ajad, mil tuntud loojad poliitikat tegid, tõsi, teab kui […] Vaata lähemalt ›
18
Eesti Teatri Agentuur korraldab koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooliga 13. novembril teemapäeva „teater | kestlikkus“, mis leiab aset EMTA peamaja kammersaalis. Sissepääs sinna on huvilistele tasuta. Teemapäevast teeb otseülekande ka ERRi kultuuriportaal, kättesaadav on kirjutustõlge nii kohapeal kui ka otseülekandes. Millised karid varitsevad praegu teatri ja tema kestlikkuse vahel? Mis ajendas sellise teemapäeva? Teater […] Vaata lähemalt ›
92
ERSO sarja „Maestro“ kontsert „MacMillan ja Pärt. Hingedepäeva kontsert“ 3. XI Estonia kontserdisaalis. Andrea Lauren Brown (sopran), Kim Porter (alt), Danila Frantou (tenor), Alvar Tiisler (bass), Eesti Filharmoonia Kammerkoor (koormeister Mai Simson), Vox Clamantis (koormeister Jaan-Eik Tulve), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (kontsertmeister Triin Ruubel), dirigent James MacMillan. Kavas Arvo Pärdi, Benjamin Britteni ja James MacMillani muusika. […] Vaata lähemalt ›
42
Hans Christian Aavik, Karolina Aavik, Kronbergi akadeemia ja Eesti keelpillisolistid 2. XI Estonia kontserdisaalis. Kavas Kristjan Randalu uudisteos „Catch 23“ viiulile ja klaverile (esiettekanne) ning George Enescu teosed. Hingedepäeva õhtul kogunes Estonia kontserdisaali uudishimulikke ja elevil keelpillisõpru: Hans Christian Aavik oli kokku pannud oma sõnul riskantse kava, mida liiga tihti elavas esituses ei kuule. Kontserdi […] Vaata lähemalt ›
20
Näitus „Wes Anderson – Asteroid City: Exhibition“, Fondazione Prada, Milano, Itaalia. Avatud kuni 7. I 2024. Fondazione Pradas on avatud Wes Andersoni „Asteroid City“ (2023) näitus, kus väljas suur osa filmi rekvisiitidest ja kostüümidest. Olen olnud aastaid Wes Andersoni loomingu suur austaja ja tundes tema stiili olin veendunud, et tema loodud maailm kandub ilma suuremate […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Päikesepoisid“, autor Neil Simon, tõlkija Mihkel Mutt, lavastaja Robert Annus, kunstnik Liina Tepand, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Arno Tamm. Mängivad Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Veiko Porkanen, Marika Barabanštšikova, Iris Viru, Aivar Kallaste ja Martin Tikk. Esietendus 30. IX Vanemuise väikeses majas. Hea komöödia on haruldane nähtus. Miski ei ole teatris nii tüütu ega […] Vaata lähemalt ›
0
Kateriin Rikkeni näitus „Sõõm“ Hopi galeriis 20. X – 14. XI. Pisikesse galeriiruumi pistetud briljantrohelise klaasipuruga kaetud installatsioon on justkui teraapiasessioon ja päästeoperatsioon, mis vabastab allasurutud tunded ja juhib tähelepanu klaastara eluringile. Klaasiga töötamine on niivõrd materjalikeskne ja tehnikapõhine, et ühel hetkel hakkas see Kateriin Rikkenit lihtsalt ahistama – küllap tuttav tunne teistegi erialade inimestele, […] Vaata lähemalt ›
14
Näitus „Pindadest, piiridest ja omaruumidest“. Kuraator Britta Benno. Kujundaja Nelli Viisimaa. Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses 21. X – 12. XI. Graafikust kuraatori Britta Benno loomingu kõrval näeb näitusel Maria Eriksoni, Maria Izabella Lehtsaare, Helen Tago, Mari Prekupi, Lilli-Krõõt Repnau ja Kadri Toomi kunsti. Rapla endise autobaasi diskosaalis paikneval näitusel uuritakse graafika loomise protsesse ja võimalusi. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.03.2026 21:20
Viimane uuendus: 21:18.
Uudiste reiting uuendatud: 21:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)