Kas olete märganud, et müra on ümbritsevas keskkonnas järjest rohkem? Kui elasite varem maal ja kolisite linna, siis puutute rohkem kokku autode, rongide, lehepuhurite, naabrite tekitatud jm keskkonnamüraga. Kui aga olete elanud linnas, siis on tõenäoliselt liikluskoormus teie kodutänaval viimaste aastakümnete jooksul kasvanud. Autoliiklus ongi Euroopas, sh Eestis, kõige suurem keskkonnamüra allikas. On kõigile teada, […] Vaata lähemalt ›
0
Üks Euroopa alusmüüte räägib jumal Zeusist, kes end valgeks sõnniks muutes röövis Europe, Siidoni kuninga Agenori kauni tütre ja heitis temaga ühte. Kas Europe ise oli nõus Zeusi omaks saama või oli see vägivaldne akt, sellest on erinevaid tõlgendusi ja sageli just maalikunstis (Tizian, Veronese, Rubens jt) on seda kujutatud pigem vägistamisena. Kuid selge on […] Vaata lähemalt ›
0
Pelgulinna riigigümnaasium Arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus (Arhitekt Must). Sisearhitektid Tarmo Piirmets, Anni Leo (Pink). Maastikuarhitektuuri lahendus Kino maastikuarhitektid. Konstruktorid Arro & Agasild, ehitaja Merko Ehitus. Avati 2023 sügisel. Mustamäe riigigümnaasium Arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin […] Vaata lähemalt ›
0
Keith Murray (sünd 1946) on Zimbabwes sündinud ja üles kasvanud arhitekt, disainer ja kunstnik. 1980. aastatel kolis ta Inglismaale, kus töötas nii arhitektina eri büroodes kui ka õppejõuna ülikoolides. Brightoni ülikoolis oli tema kolleegiks praegune EKA sisearhitektuuri osakonna professor ja selle juhataja Jüri Kermik, keda nüüd seob Murrayga sama kodukant Ida-Inglismaal Suffolkis. Arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas, millel […] Vaata lähemalt ›
0
3. novembril juhatab James MacMillan Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Vox Clamantise ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees oma viiendat sümfooniat „Suur tundmatu“ („Le grand inconnu“). Püha kolmainsuse kolmandale isikule pühendatud helitöö kohta on MacMillan öelnud, et see pole liturgiline teos, vaid katse uurida, kus loovuse ja vaimsuse mõiste kattub. Šoti helilooja ja dirigent James MacMillan oli viimati […] Vaata lähemalt ›
11
„Accordionfest“ 20. – 28. X Tallinnas, Tartus ja Viimsis, kunstiline juht Momir Novaković. Klassikaline akordion on Eestis seni vähe rambivalgusse jõudnud instrument, ent seda olukorda muuta sooviv „Accordionfest“ end juba tõestanud festival, mis kolmandaks korraks kutsus Eestisse maailma tippakordionistid ja oli tellinud kuus uudisteost. Seekordse festivali teema „Kontrastid“ oli ka avakontserdi pealkiri. Kontserti alustas EMTA […] Vaata lähemalt ›
0
Eestlased on olnud Helsingi raamatumessi püsiasukad juba 2011. aastast saadik: toonane peakülaliste staatus tõestas isegi skeptikutele, et kohapeal tasub ära käia. Muidugimõista ei olnud see eesti kirjanikel esimene kord Helsingi Messukeskust tundma õppida. Üksteise üritusi hakati järjekindlalt külastama kohe, kui Eesti taas iseseisvaks sai: juba 1990. aastate keskel leidsid innukaimad sulenaised ning -mehed sihtkohana üles Turu raamatumessi. […] Vaata lähemalt ›
79
Lugusid haavadest ravitakse lugudega paranemisest. Õigesti valitud lugu viskab headuse päästenööri, kergenduse, et sa ei ole üksi, mõtestab kogemuse, vabastab pinge ja loob usu lahenduse võimalikkusesse. Lihtsas universaalinimlikus vormis jagamine toob kaasa väärtuste kinnistuse, enesehoiu meeldetuletuse ja taashääles fookuse. Hoitud ruum annab turvatunde. Terveneb rääkija, kuulaja ja lugeja, kelle kaudu mikronihe suhtumises, mõtteviisis, uskumustes ja […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 27. X 2023 – 28. I 2024, vestlusring 27. oktoobril. Näitus tegeleb magamisaja ja ruumiga eksperimentaalsete visioonide ja argielu kaudu. Avamisõhtul jagasid kuraator Sandra Nuudiga mõtteid ajakriisist, loomulikest rütmidest, une viisidest ja une jälgimisest saksa päritolu Londonis tegutsev disainer Helga Schmid ja eesti kunstnik Tõnis Jürgens. […] Vaata lähemalt ›
28
Seekordne näidendivõistlus oli saagilt ei liiga rohke ega ka liiga vaene. 74 teksti on valikuks piisav hulk, ent tekitas omakorda küsimuse: kas ehk oli kahtlejaid, kes oma tööd näidendivõistlusele ei saatnud või seda ettevõtmist sootuks üles ei leidnud? Tänavune võistlus oli laia teemagaleriiga: oli nii ajaloolisi näidendeid kui ka nüüdistemaatikat, kuid ühisnimetaja jäi sündimata. Eks […] Vaata lähemalt ›
0
Maailma filmikunst on olnud viljakas pinnas igasugustele liikumistele ja uuendustele. Alates Nõukogude, Euroopa ja Ameerika filmitegijate 1920. – 1930. aastate avangardistlikest katsetustest kuni 1940. – 1950. aastate itaalia neorealismini, kuuekümnendate uued lained Prantsusmaal, Jaapanis, Saksamaal, 1960. – 1970. aastate Uus-Hollywood, Taani liikumine Dogme 95 ja Hiina uus dokumentalistika 1990ndatel … Filmiajaloo kangas on kootud väga […] Vaata lähemalt ›
33
Mu Nõukogude kooliajal käis vahel käest kätte Eesti vabariigi aegset kollast kirjandust. Mäletan kaht raamatut: Georg Mühlen-Schulte „Bobby ärkab …“ (ee 1927) ja Edgar Wallace’i „Mees, kes ostis Londoni“ (ee 1930). Lugesime ahnelt ja mõnuga. Kraam tundus poolkeelatud-poollubatud. Raamatukogus seda polnud, antikvariaadiski mitte. Kadunud kuldajast kõnelesid köited ise, koltunud paber, kiri, vabariigiaegne eesti keel, tegevuspaik kusagil läänes, ringi […] Vaata lähemalt ›
21
Viimasel ajal olen küdenud oma raamatu ilmumise ootuses. Isegi seda lauset kirjutada on kuidagi tobe. Ühelt poolt sellepärast, et ei ole ilus uhkustada ja kodustest asjadest ei räägita! Ja teisest küljest on imelik ka sellepärast, et mis kõik maailmas toimub, aga mina mõtlen oma raamatust! Ent kui kõik inimesed maailmas loeksid ilukirjandust, siis oleks see […] Vaata lähemalt ›
0
PEETER SAUTER, kirjanik Jah, kes siin korteris enne mind elasidki? Tarmo Teder, Indrek Hirv, veel üks mees, kelle nime ei mäleta ja kes siin suri, aga kelle käsikiri oli konkus. Ja mu poeg suri siin korteris. Oli ta kohale jõudnud? Ehk oligi. Talle meeldis siin kohe, kui sisse kolis. Ütles: „Jummala romantiline …“ Olen ma […] Vaata lähemalt ›
0
„Troopika“, lavastaja-koreograaf Sigrid Savi, valguskunstnik Rommi Ruttas. Tantsivad Hanna Junti, Pääsu-Liis Kens, Maryn-Liis Rüütelmaa ja Elle Viies. Esietendus 8. X Tartus Alexela loomelaval beta black box’is. Koreograaf Sigrid Savi tantsulavastuses „Troopika“, mida oktoobris etendati Tartus endise Tallinna klubi ruumes, esitati abstraktseid küsimusi lõdvestumisest ja ükskõiksest nautlemisest, kuid tervikuna jäi ka lavastus abstraktseks ja hägusaks. Lavastuse […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Metazoa“, autor ja lavastaja Markus H. Ilves, teksti autorid trupp ja Markus H. Ilves, kunstnikud Joel Väli ja Kadi Sink, valguskujundaja Emil Kallas, helikujundajad Arbo Maran ja Markus H. Ilves. Mängivad Simo Andre Kadastu, Jan Ehrenberg ja Maris Nõlvak. Esietendus 7. X Salme kultuurikeskuse väikeses saalis. Kui lugeda „Metazoa“ lavastust ümbritsevaid tekste, s.o pressiteateid, […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Suur vaikus“ („Den Store Stilhed“, Taani 2022, 95 min), režissöör Katrine Brocks, stsenaristid Katrine Brocks ja Marianne Lentz, operaator Mia Mai Dengsø Graabæk, helilooja Johan Carøe. Osades Kristine Kujath Thorp, Elliott Crosset Hove, Karen-Lise Mynster, Petrine Agger jt. Lars von Trierist Thomas Vinterbergini, Mads Mikkelsenist Trine Dyrholmini – Taani visuaalse meedia tööstus on võimas […] Vaata lähemalt ›
9
Üks keerulisemaid tantsu probleeme on korra ja kaose suhe. Illustreerimaks tantsu olemust on hea võrrelda teda aine gaasilise olekuga. Gaasilises olekus on aine osakesed vabad, toimuvad juhuslikud kokkupõrked. Gaasiline olek on korrastamata. Tantsus on osakesteks kehad, mis liiguvad või põrkuvad suvaliselt. Vaba tants voolab igasse võimalikku nurka ja suunda: tõuseb korstna kaudu taevasse, liigub lavalt […] Vaata lähemalt ›
21
29. oktoobri hommikul lahkus meie seast pärast rasket haigust tunnustatud kirjandusteadlane ja -kriitik Rutt Hinrikus, Eesti Kirjandusmuuseumi emeriitteadur ja eesti rahva elulugude kogumise grand old lady. Rutt Hinrikus sündis 7. mail 1946. aastal Läänemaal Vigala kirikuõpetaja Agu Põllu peres. Tema vanavanemad olid Eesti riigi- ja kultuuritegelased Helmi ja Peeter Põld. Ta lõpetas 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on väljapaistev viiulikunstnik ja pedagoog Jüri Gerretz, kelle aktiivne loominguline ja pedagoogiline tegevus Eestis jäi 1970. ja 1980. aastatesse. Jüri Gerretz lõpetas 1966. aastal Moskva konservatooriumi ja 1968. aastal samas assistentuuri Galina Barinova juhendamisel. 1969. aastal võitis ta esimese Eesti keelpillimängijate konkursi, olles sel ajal juba Tallinna Muusikakeskkooli viiuliõpetaja. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötas […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.03.2026 21:11
Viimane uuendus: 21:07.
Uudiste reiting uuendatud: 21:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)