Oktoobri viimasel pühapäeval lahkus meie seast 76aastasena hinnatud arhitekt ja graafik Ülevi Eljand. Ta sündis kooliõpetajate Adelbert ja Elfriede Eljandi peres ja oli nende ainus poeg. Vanemad olid toonaste olude tõttu sunnitud tihti elukohta ja kooli vahetama. Lõpuks jäädi paikseks Jõgeval, kus Ülevi lõpetas 1966. aastal Jõgeva keskkooli ja viiuli erialal Jõgeva laste muusikakooli. Noormehe […] Vaata lähemalt ›
0
Mul tekkis eriline huvi Mirjam Parve debüütkogu „Varjukeha“ vastu, kui kuulasin raadiosaadet „Loetud ja kirjutatud“.1 Saatejuht Valner Valme tõi vestluses autoriga tabavalt välja teose märksõnad: väiksed asjad ja vaiksed hääled. Kui üldjuhul üritatakse ses infouputuse ja tähelepanu eest võitlemise maailmas silma jääda plinkivate lärmakate neoontoonides sõnumitega, siis kellegi teadlik vaikne eneseväljendus mõjus ühtäkki nii ahvatlevalt. […] Vaata lähemalt ›
45
Siim Kallase uut raamatut ei pea isegi avama, et jõuda esimese vastuoluni. Kaanelt vaatab vastu pealkiri „Mina“, mida ei täienda mingilgi moel ka tiitelleht. Mina ja kõik. Sotsiaalmeedias ringles juba kuritahtlik võrdlus ühe teise raamatuga, mille pealkiri on eesti keeles „Minu võitlus“. Nii hull see asi muidugi ei ole. Pealegi teeb Kallas kokkuvõtte elatud elust, […] Vaata lähemalt ›
9
Reedel, 3. novembril avaneb Eesti Arhitektuurimuuseumis Põhjamaade mõjukaim illustratsioonisündmus – Tallinna illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“ (TIT). Tänavune on järjekorranumbrilt juba seitsmes. 2003. aastal sündinud Läänemere-ääresete riikide illustratsioonitriennaal on kasvanud 26 riigi osalusega ettevõtmiseks, kus osaleb 82 kunstnikku. Triennaali avapäeval kuulutatakse välja tänavune grand prix ning diplomite saajad, kelle on välja valinud rahvusvaheline žürii. Auhindamisel osaleb TITi […] Vaata lähemalt ›
0
Maria Mölder, „Ansambel U: ehk uue muusika uuenduste uuendaja“ Kurmo Konsa, „Juturobotid ja keeled“ Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Distsipliin ja vastutusäpid“ Triin Veber, „Keskkonnamüra mõju tervisele“ Grete Tiigiste, „Riigigümnaasiumide arhitektuuriralli tulemused“ Intervjuu arhitekti ja kunstniku Keith Murrayga Hannu Oittinen, „Eesti kirjanikud Helsingi raamatumessil“ Intervjuu helilooja ja dirigendi James MacMillaniga Ülo Mattheus, „Globaalne sõda ja Europe röövimine“ Mairi Hüüdma, „Eda Vaata lähemalt ›
0
Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu ekraanile 236 pikka ja 292 lühikest filmi 73 riigist. Tänasest on avalik kogu kava ja lahti läheb piletimüük. Kokku on 3. novembril avatava festivali põhiprogrammis viis võistlus- ja 16 eriprogrammi 51 maailma- ja 24 rahvusvahelise esilinastusega. Tallinna saabub üle tuhande külalise kogu maailmast, teiste seas Jos Stelling, Trine Dyrholm ja […] Vaata lähemalt ›
0
2. novembril annab Tallinna Jaani kirikus traditsioonilise hingedepäeva kontserdi Tallinna Kammerorkester koos Soome legendaarse dirigendi Juha Kangasega. Kontserdi solist on Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat, Tallinna Kammerorkestri kontsertmeister Harry Traksmann. Lisaks teevad kontserdil kaasa Tallinna Muusika- ja Balletikooli MUBA keelpilliõpilased. Kontserti dirigeerib Juha Kangas, legendaarne Soome dirigent, estofiil ning tunnustatud Kesk-Põhjamaa Kammerorkestri asuta Vaata lähemalt ›
46
31. oktoober – 5. november 2023 Tallinnas ja Tartus 2023. aasta TALFFi peateemaks on seksuaalne nõusolek ja nõusolekupõhine suhtluskultuur. Seepärast on festivali programmis nii Tallinnas kui ka Tartus seksuaalse nõusoleku töötoad. Festivalil räägime suhtlusreeglitest, mille abil koos luua turvalisemat ja dünaamilisemat ruumi aruteludeks, mis käsitlevad ühiskondlikult helli teemasid. Tänavune festivali programm jaotub kolmele päevale. 31. […] Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäeval, 30. oktoobril kuulutati Theatrumi kohvikus Ait välja Eesti Teatri Agentuuri 2023. aasta näidendivõistluse võitjad. Näidendivõistlusest osavõtt oli rõõmustavalt rohkearvuline, omavahel konkureeris 74 näidendit. Seitsmeliikmelisse žüriisse kuulusid dramaturg ja lavastaja Liis Aedmaa, lavastaja ja dramaturg Johan Elm, kirjanik ja dramaturg Piret Jaaks, näitekirjanik ja lavastaja Gerda Kordemets, teatrijuht ja produtsent Märt Meos, tele- ja filmirežissöör René Vilbre ning näitleja ja lavastaja Prii Vaata lähemalt ›
3
Kolmapäeval, 1. novembril kell 16.00 avatakse Eesti Kirjandusmuuseumis näitus “Nähtamatu valgus. Vabamüürlus Eestis kahe ilmasõja vahel”, mis on valminud koostöös Tallinna Linnamuuseumiga. Rahvusliku enesemääratluse ning rahvusriikide tekkimisega 19. sajandi Euroopas kaasnes huvitav nähtus – koos rahvusluse ja rahvusromantismiga käis üle Euroopa võimsa lainena kasvav huvi müstitsismi ning okultsete ja esoteeriliste teadmiste vastu. Lääne esoteerika jõulisimaks […] Vaata lähemalt ›
0
Hasso Krulli „Sulalumi“ Gili Haimovichi „Kõhklev päike“ näitus „Arhitekt Must 1.10. Esimesed kümme“ heliüleste tasandite muusikafestival „Üle heli“ Viljandi kitarrifestival näitus „Kosmosekunst 2023 Tallinnas“ Giacomo Veronesi „PiiriEUfooria“ Kadri Noormetsa „Kutse vaibale“ mängufilm „Lillekuu tapjad“ Wes Andersoni lühifilmid Esiküljel helilooja Alisson Kruusmaa. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Raschèr ja rahvusmeeskoor“ 18. X Vanemuise kontserdimajas. Saksofonikvartett Raschèr koosseisus Christine Rall (sopransaksofon), Elliot Riley (altsaksofon), Andreas van Zoelen (tenorsaksofon) ja Iria Garrido Meira (baritonsaksofon), Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja. Kavas Alisson Kruusmaa uudisteos „So Set Its Sun in Thee“ ehk „Nii tema päike loojus sinusse“ (esiettekanne) ning Arvo Pärdi, Clara Schumanni, Tõnis Kaumanni ja […] Vaata lähemalt ›
20
Ühelegi kõnepidajale, kes soovib ettekande järel oma kuulajatega ka sisulist diskussiooni, ei tule kasuks, kui ta alustab oma juttu saalis viibijate manitsemise või solvamisega. Herilastel on oma koht ja ülesanne looduse mitmekesisuses, kuid mis mõtet on neid pesa asjatu sorkimisega vihale ajada? Sama käib õpetajate kohta, kellel võib klassis olla nii vikse kui ka käitumishäiretega […] Vaata lähemalt ›
0
Märkamatult on kätte jõudnud aasta pimedaimad päevad. Eestlase hing ihkab soojust ja valgust ning paljud inimesed ongi ostnud reisi palmi alla. Kui aga palmi alla minna pole kas raha, aja või rohelise mõtteviisi tõttu võimalik, siis tundub, et polegi midagi teha, sügismasendus on vältimatu. Selleaastase sügistalvise hooaja võiks aga veeta hoopis eesti kirjanike seltsis – meil […] Vaata lähemalt ›
0
Kroonikas ilmus just lugu,1 kuidas Andres Kõpper, vennad Piusid ja jalgpallur Markus Jürgenson üritasid minna kinno vaatama Martin Scorsese „Lillekuu tapjaid“, aga olid sunnitud pärast algust lahkuma, sest film osutus venekeelseks. Lugu oli naljatlev, aga mina sain taas šoki. Vene keeles? Parimal õhtusel ajal? Eesti pealinnas Tallinnas aastal 2023? Päevalehes võttis Miikael Raun augustis selle […] Vaata lähemalt ›
136
Viimasel ajal sisaldub kõrgema muusikahariduse kohta käivas diskussioonis nn intellektuaalsete omaduste arendamise, silmaringi laiendamise ning nendele oponeeriva pilliharjutamise võrdlus, isegi vastandus. Et võtta teemakohaselt sõna ning esitada väiteid, millel võiks Eesti tippinterpretatsiooni puhul tähendus olla, ei ole midagi paremat kui pöörduda oma vaimsete esiisade poole ning vaadelda, kust ja miks paljud tähtsad asjad on alguse […] Vaata lähemalt ›
295
Rootsi keskpanga Nobeli mälestusauhinna majandusteaduse alal pälvis 2023. aastal Ameerika Ühendriikide Harvardi ülikooli majandusprofessor Claudia Goldin, kelle tööd käsitlevad naiste edasijõudmist tööturul. Tema puhul on esile toodud tänapäeva tööturu uuringute põhiliselt ökonomeetrilise empiirilise analüüsi ja majandusajaloolaste lugudel põhineva lähenemise ühendamist. Goldini töid on avaldatud nii majandusajaloo kui ka majandusteooria ajakirjades. Auhinnasaaja olulisust näitab see, et ta […] Vaata lähemalt ›
26
Kuuleme päevast päeva, kuidas maailm seisab silmitsi ohtrate, eriti keerukate probleemidega. On ilmne, et maailma vorm ongi pidevas muutumises ning sellega on vaja kohaneda, viimastel aastakümnetel üha rohkem. Olen ise selle kõige keskel leidnud end sageli mõtlemast, kas ka maailma olemus on möödunud aastate ja ajastutega põhimõtteliselt muutunud. Tihti on mul aimdus, et kõige selgemad […] Vaata lähemalt ›
107
1. Meri ja rahu kokku panduna on olemuselt oksüümoron. Nii eesti kui ka soome keeles. See on kõnekujund, mis ühendab vastandlikke mõisteid. Näiteks: helisev vaikus, silmad pärani kinni või kole ilus. Eesti keeles isegi rohkem. Sest rahu on ka kivine merepõhja kõrgendik ehk kari. Mere ja rahu sidumine, arvestades rahu paljusid tähendusi, on sellegipoolest inspireeriv […] Vaata lähemalt ›
3
Kunagi ühe filoloogist sõbraga loodusteadusliku terminoloogia üle arutledes jõudsime lihtsa lahenduseni, kuidas õige hõlpsasti teadusterminoloogilisest registrist poeetilisse registrisse hüpata. Registrid on väga olulised – nende ootamatu vahetamine on üks nutikamaid viise, kuidas lugeja tekstidesse haarata. Sedasama sõpra tsiteerides: „On tore, kui akadeemilist teksti vürtsitab hästivalitud labasus või vastupidi, kui keset tarbeteksti leidub napakas arhaism. See […] Vaata lähemalt ›
78
Populaarsemad allikad
|
|
100% 100 |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.03.2026 14:31
Viimane uuendus: 14:30.
Uudiste reiting uuendatud: 14:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)