Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Kunagi iseseisvuse taastamise järgsetel aastatel oli Eesti majanduspoliitika keskne sõnum ja palve jõukale maailmale: investeerige Eestisse, sest välisinvesteeringuteta siin majandus käima ei lähe. Välisraha sissevoolu nimel pingutasid üksmeelselt parlament, valitsus ja keskpank. See jutt oli kõigil suus ja raha voolaski sisse laia jõena. Nüüd on teised ajad. Kuigi Eestis tegutsevate ettevõtete maksustamine riigieelarvet piisavalt ei […] Vaata lähemalt ›
0
Kõlab kulunult, aga toimetajat märgatakse siis, kui teda ei ole. See tähelepanek ei kehti ainult trükitud teksti puhul. Sügisest saadik tuntakse puudust Klassikaraadio „Gogolist“. Saate mõtlesid välja Maia Tammjärv ja Kaisa Ling. Nad tegid seda kolm hooaega, hästi tegid. Kuni jaksasid. Kuhu on kadunud Alvar Loog, küsivad Postimehe lugejad – mitte midagi ei olevat enam kultuurikülgedel […] Vaata lähemalt ›
0
On nii külm, et üle pika aja saab edukalt ehitada pealinnaski lumelinna. Nõos valmis aga 11meetrine hiidlumememm, mis tundub ühtaegu opakalt lõbus ja ka uudne. Kas tõesti ei ole võimalik elada ilma rekordite ja mõõduvõtmiseta? Isegi lugeda ei saa enam niisama: kõik moodsad inimesed andsid aasta lõpus teistele teada loetud raamatute ning lehekülgede arvu ja […] Vaata lähemalt ›
36
Karin Hallas-Murula on ühe oma 40 aasta taguse käsikirja uuesti ette võtnud ning selle tulemusena on ilmunud suureformaadiline üle 300 leheküljega raamat, mis paelub käsitletava ainese ehk teatriarhitektuuri kombel esmalt pilku oma efektse välimuse ning rikkaliku pildivalikuga. Eraldi tuleb tõsta esile harva esinev veergude mõlemapoolne joondamine, mis lisab lehekülgedele selgust ja tõstab väljaande pidulikkust veelgi. […] Vaata lähemalt ›
0
Arvatavasti polnud ma ainukene, keda tabas sügisel esimesi Sven Vabari debüütteose ilmumise kohaseid kuulujutte tabades märgatav elevus. Viimaks ometi! Ajal, kui mina Tartus kirjandust ja elu jne õppisin – perioodi võiks tinglikult fikseerida vahemikuna kesknullindatest teistkümnendate alguseni –, oli Vabaril skeenes vägagi arvestatav koht – eks seal puutusime ka kokku –, aga kuidagi tundus, et see virtuaalne sfäär piirdub […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti keeleuuendusest tavatsetakse meie meedias ning emakeelepäevadel rohkem kõnelda ennekõike seoses Johannes Aavikuga (1880–1973) ning nulli ja viiega lõppevatel aastatel. 2023. aasta nende hulka ei kuulunud, ometigi tulid nii Johannes Aavik kui ka keeleuuendus mitmel korral esile. Väga sobivalt sattus teema käsitlemine aasta lõpukuudesse, Aaviku sünniaastapäeva – 8. detsember – lähedusse. 16. oktoobrist 30. novembrini oli […] Vaata lähemalt ›
23
2023. aastal valmis Postimehe rahastatud Eestist lahkunud noortele keskendatud uuring „Põlvkond piiri taga“, mille korraldas Tartu ülikooli etnoloogia osakond ja kus kirjeldatakse väljarändajate Eestist lahkumise teed, nende suhteid võõrsil eestlaste ja teiste rahvastega, tagasitulekut või otsust kaugele jääda. Vestlusringis osalevad uuringut juhtinud Terje Toomistu ning sellesse uurijana panustanud Aet Annist, Marin Mõttus, kes tegeleb välisministeeriumis […] Vaata lähemalt ›
0
Istusin suvel Berliinis bussis, kui järsku kõnetas kõrval seisnud naisterahvas mind eesti keeles – olime tuttavaks saanud viis aastat tagasi, kui temaga samas linnas elasin. Rääkisime tühjast-tähjast, aga ka sellest, miks tema Eestisse naasta ei tahaks. Peamine, mis kõlama jäi, oli see, et eestlased ei oska elada. Nagu oleks A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ meile […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Nõusolek“, autor Nina Raine, tõlkija Erkki Sivonen, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Kristjan Suits, helilooja Vootele Ruusmaa, muusikalised kujundajad Taago Tubin ja Vootele Ruusmaa, valguskunstnik Emil Kallas. Mängivad Kaspar Velberg, Sandra Uusberg, Tõnn Lamp, Hele Kõrve, Märt Pius, Maiken Pius ja Külli Teetamm. Esietendus 4. XI 2023 Salme kultuurikeskuse väikeses saalis. Hiljuti teatrite rahastusotsuseid […] Vaata lähemalt ›
1
ERRi aasta muusiku tiitli pidulik üleandmine ja kontsert 12. I ERRi uudistemaja 1. stuudios. Kammerkoor Head Ööd, Vend ja Johan Randvere (klaver), dirigent Pärt Uusberg. Kavas Pärt Uusbergi teosed. Eesti Rahvusringhäälingu (varasema nimega Eesti Raadio) aasta muusiku tiitlit on välja antud 1982. aastast ja esimesena omistati see Kalle Randalule. 2023. aastal lisandus aasta muusiku väärikasse […] Vaata lähemalt ›
0
„Jaa, Männik kuuleb …“ „Tere. Mina olen Vambola Krigul, löökpillimängija. Sain teie numbri Tõnu käest. Ma ei saa hästi seista praegu, jalad läksid poole proovi pealt alt ära ja …“ „Kas sa saad kohe siia tulla?“ „Kohe? Jaa, muidugi.“ Umbes sellise telefonikõne ja sellele järgnenud esmakohtumisega algas kümmekond aastat tagasi minu tutvus dr Männikuga – […] Vaata lähemalt ›
125
Eesti muusika- ja teatriakadeemia ooperistuudio kogupereooper „Väike korstnapühkija“ 11. I Vanemuise väikeses majas (esietendus 14. XII 2023 EMTA suures saalis). Muusika Benjamin Britten, libreto Eric Crozier, eestikeelse teksti autorid Ellen Niit ja Liis Kolle, lavastaja Liis Kolle, muusikajuht ja dirigent Hirvo Surva, kunstnik Hannabel Saareli, valguskunstnik Priidu Adlas, liikumisjuht Anu Ruusmaa, pianistid Ene Rindesalu ja Ave Wagner. […] Vaata lähemalt ›
46
Möödunud aastal ilmus Euroopa elanike audiovisuaalsisu eelistuste ja vaatamisharjumuste kohta mahukas ülevaade1. Viieteistkümnes Euroopa riigis läbi viidud ja üle 15 000 vastajaga uuringus oli riikide seas ka Eesti. Küsitlus tehti 2022. aasta suvel. Uuringu tellis Euroopa Komisjon oma edasise tegevuse planeerimiseks ja selle eesmärk oli käsitleda vaatajate harjumusi ja eelistusi teoste vaatamiskoha (lineaartelevisioon, voogedastus, kino jne), […] Vaata lähemalt ›
0
Jessica Hausner on juba mõnda aega teinud väga omanäolisi, ent raskesti haaratavaid või kummaliselt võõristavaid filme. Mõne aasta eest näitas ta filmis „Väike Joe“1 taimeriigi vaikset invasiooni, oma uues filmis „Nulliklubi“2 kõneleb ta aga meediaruumi mõjust ja toitumisteemalisest fanatismist ning neid kaht ühendades sellest, kui lihtne on tänapäeval võltsideoloogiatega inimesi endale järgnema panna. Intervjuu ajal […] Vaata lähemalt ›
55
Näitus „Kohanemise kunst“, kuraatorid Madli Ehasalu, Triin Metsla. Kadrioru Kunstimuuseumis 15. IX 2023 – 3. III 2024. Kui Elo-Reet Järve nahkskulptuur „Tahab minna liblikaks“ (1996) Kadriorgu kunstimuuseumi jõudis, pulbitses skulptuuri sisemuses elu. Skulptuuri siduv jänesekäpaliim oli ligi meelitanud koloonia koiliblikaid, kes panid liblikaks saada tahtva teose sumisema ja vibreerima – too ootas justkui kookonist vabanemist. […] Vaata lähemalt ›
72
Ajalooline draama „Talupojad“ („Chłopi“, Poola, Serbia, Leedu, 2023, 114 min), režissöörid-stsenaristid DK Welchman, Hugh Welchman. Osades Kamila Urzędowska, Robert Gulaczyk, Sonia Mietielica, Mirosław Baka, Ewa Kasprzyk. Maali- ja filmikunst. Sandro Botticelli merikarbist sündiv Venus ja Terry Gilliami „Parun Münchhauseni seiklused“. Leonardo da Vinci külluslik püha õhtusöömaaeg ja Paul Thomas Andersoni „Loomupärane pahe“. Benjamin Robert Haydoni […] Vaata lähemalt ›
0
Ühismeedia kasutajatele võib postitamine paista küll ohutu tegevus, kuid kahjuks ei salvestata postitusi süsinikneutraalselt. Ükski Instagrami- või Facebooki-hõige ei tundu suure asjana, kuigi alates veebi laadimise hetkest see kusagil serverites talletatakse. Levides teiste kasutajate uudisvoogudesse nõuab see märkimisväärselt ka energiat. Üle maailma lisandub muuhulgas just sääraste hõigete säilitamiseks aina uusi andmekeskusi, mis omakorda tarbivad suures […] Vaata lähemalt ›
29
Kuigi regulatiivsed liivakastid on leidnud rakendust paljudes riikides, on Eestis seni piirdutud vaid põgusate aruteludega selle poliitikainstrumendi üle. Artiklis avame regulatiivsete liivakastide olemust ja võimalusi, mida need poliitikakujundajatele pakuvad ning võimalikke tagamaid, miks Eestis suhteliselt ettevaatlikult seda tööriista rakendatakse. Dilemmad Avaliku sektori organisatsioonide ja ka riigis tervikuna on sõlmküsimuseks ühiskonna heaolu suurendamine innovatsiooni ja üldise […] Vaata lähemalt ›
24
Soome ja Eesti on väga erinevad maad. Happy hour algab naabermaa kõrtsides juba hommikul või keskpäeval, linnad võivad mõne aastaga teha suuri arenguhüppeid (näiteks Tampere oma trammitee ja spordirajatistega) ja ka eesti kirjandust võidakse Soomes vastu võtta kuidagi hoopis teisiti kui kodumaal. Kohe, kui alustasime „Lenini valsi“ tõlkimist, panime tõlkija Heidi Iivariga tähele, et Lenini-teema […] Vaata lähemalt ›
53
Keha on moodne teema ja väga vajalik ja tore, et on! Vaatan ikka imetlusega, kuidas kunstnikud teevad kunsti ja kirjanikud kirjutavad ja filosoofid ja lavastajad, aktivistid, kes kõik … Keha peale mõeldakse, teda mõeldakse ümber, kontseptualiseeritakse, kontekstualiseeritakse, peetakse lahinguid. Keha on poliitiline. Ma ei vaidlusta seda kuidagi, lihtsalt mulle endale on mu keha rohkem masin või […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Pistik.net
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 10:44
Viimane uuendus: 10:40.
Uudiste reiting uuendatud: 10:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)