Kvantfüüsik Niels Bohrile on omistatud mõttetera, et ennustamine on keeruline töö ja eriti tuleviku ennustamine. Ennustamise asemel peab hoopis laboris katseid tegema nii kaua, kuni selgus saabub ja tulemus käes. Ometi võtavad ühiskonna suurvaimud ja vastutavad kollektiivid, rääkimatagi tähetarkadest ja puuõõnes posijatest ennustamise raske töö regulaarselt ette. Aastalõpp on ennustajaid täis ning pakkumisega peab kiirustama, […] Vaata lähemalt ›
0
„Teie ütlete kliimakriis, Eesti ütleb, et tegutseme.“ Just nende sõnadega võttis Kaja Kallas kokku Eesti sõnumi üleilmsel kliimakonverentsil COP28. Konverentsi tulemus oli ühelt poolt ajalooline – esimest korda kolme kümnendi jooksul mainiti lõpptekstis kliimamuutuste peamist põhjust fossiilkütuseid –, teisalt täiesti ebapiisav selleks, et hoida kliimasoojenemist enam-vähem elamiskõlblikes piirides. Eesti sõnum konverentsil oli armutult silmakirjalik. Õigupoolest […] Vaata lähemalt ›
36
Valged lumehelbed maas sillerdavad, Jõulupuu sädelustes säravad. Kaminas praksub ja hõõgvein maitseb hea, Jõulurõõmu täidavad kõik meie kodu seinad. Päkapikud köögis maiustusi valmistavad, Püha öö on käes, kõik rõõmuga lustavad. Lapsed uudishimulikult kingikotti piiluvad, Jõuluvana kingitusi muljetavaldavaid toob. Naeratused kõikjal nägudelt sillerdavad, Jõuluhõngu vallutab kogu maa. Pere seltsis koos olles tunneb soojust, Jõulurahu […] Vaata lähemalt ›
0
Lõpetan seda läkitust, mis mul muude askelduste käigus andestamatult venima jäi, teadmistepäeval. See on kena kokkusattumus, sest filosoofia üks alustõdemusi on Sokratese legendaarne ütlus „ma tean, et ma midagi ei tea“. See pole pelgalt lõbus sõnamäng; filosoofia võim ja võimutus ühtaegu, selle väeti vägi, ei seisne niivõrd teadmiste jagamises oma kaaskondsetele või tõdede kuulutamises inimsoole […] Vaata lähemalt ›
32
Selle aasta suvel täitus kolmsada aastat Adam Smithi (5. VI 1723 – 17. VII 1790) sünnist. Ta oli šoti sotsiaalfilosoof, üks klassikalise liberalismi rajajaid, kes pani aluse klassikalisele poliitilisele ökonoomiale. Smith oli tervikliku süsteemi ehitaja, keda võib nimetada suureks mõtlejaks. Selliste inimeste elu määravad päritolu, haridus, kokkupuuted teiste tarkade inimestega, sealhulgas reisid ja õnnelikud juhused, […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti avaldatud PISA 2022 suurepäraste tulemuste varju jäi info meie 15aastaste õpilaste rahulolu kohta. Ometi on OECD korraldatava PISA uuringu suureks plussiks kindlasti võimalus saada teavet õpilaste rahulolust – seda võrreldes nii teiste riikidega kui ka Eesti piires demograafiliste rühmade lõikes. PISA uuringut viiakse tavaliselt läbi iga kolme aasta tagant ja algselt pidi uuring toimuma […] Vaata lähemalt ›
280
Üleminekut kestlikule majandusmudelile ja elukorraldusele tuleks mõtestada järsu pöörde asemel järkjärgulise protsessina,1 mida küll lähiajal tuleb varasemaga võrreldes kiirendada. Euroopa Liidus ja ka Eestis nähakse, et roheline üleminek peaks toimuma viisil, mis tagab korraga heaolu kasvu ja majanduse konkurentsivõime. Eesti elanikud peavad rohelist üleminekut üheks tähtsamaks arenguvaldkonnaks – selle aasta kevadel läbi viidud Eurobaromeetri läbilõikelise […] Vaata lähemalt ›
0
Detsembrikuu Müürilehes küsib Maris Pedaja: „Kas neoliberaalses majanduses on võimalik robinhoodilikult rohereformida?“1 Siinses artiklis keskendume probleemidele, millega seisab neoliberaalses ja kapitalistlikus süsteemis silmitsi veganlus. Praeguseks on veganlus liikunud järjest enam peavoolu suunas ja pigem sobitunud kui vastandunud kapitalistliku ühiskonnakorraldusega – suundumus, mille tagajärjed võivad olla vägagi problemaatilised. Mida selline normaliseerumine veganluse ja veganite jaoks tähendab […] Vaata lähemalt ›
87
Teadus- ja arendusprogrammi „LIFE“ integreeritud projekti „BuildEST“ raames uuris Eesti Ringmajandusettevõtete Liit koos Tallinna tehnikaülikooli ja maaülikooliga, mil määral suudetakse praegu renoveeritavatest ja lammutatavatest hoonetest saadud materjali uuesti kasutada.1 Et mõista, milliseid ehitusjäätmeid meil on ning millised on nende käitlemise võimalused, kaardistati kahekümnes lammutamisele ja kahekümnes renoveerimisele määratud hoones ehitusmaterjalid ja -elemendid ning hinnati nende […] Vaata lähemalt ›
51
Delfti tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna aseprofessor Willemijn Wilms Floet on akadeemilisele tööle pühendunud arhitekt ja hofje-ekspert. Hoonetest ja rohelisest siseõuest koosnev hofje on Hollandis populaarne juba keskajast. Sügisel tutvustas Floet kunstiakadeemias peetud loengul seda linnaehituslikku nähtust lähemalt. Rääkisime Willemijn Floetiga hofje’test ja nüüdse arhitektuuri kitsaskohtadest. Tundsime huvi, kas nii pika ajalooga linnaehitusliku võttega saaks parandada XXI sajandi […] Vaata lähemalt ›
0
8. detsembril anti lillepaviljonis pidulikult üle 2023. aasta arhitektuuripreemiad. Enne seda oli arhitektide liidu, sisearhitektide liidu ja maastikuarhitektide liidu inimestel tekkinud mõte, et auhinnatseremoonia võiks läbi viia loominguline kooslus Alla Puugovitsa, mis koosneb kahest kirjanikust (mina ja Indrek Koff) ning kahest teatritegijast (Eva Koldits ja Toomas Täht) – põhjuseks tõik, et oleme neljakesi ühendanud teatri, […] Vaata lähemalt ›
0
„Vahepeal oli udu ja pimedus niivõrd tihenenud, et inimesed ilmusid tänavatele põlevate tõrvikutega, pakkudes end tõldu vedavate hobuste ees kõndima ja teed valgustama. Ühe iidse kiriku torn, mille räme vana kell müüris asuvast gooti aknast kogu aja kelmikalt Scrooge’i peale alla piilus, kadus sootuks silmist, ja kell lõi keset pilvi tunde ning veerandtunde, nii, et […] Vaata lähemalt ›
42
Eesti Kirjandusmuuseumis (EKM) valitses mitmed aastad isevärki turbulents: direktorid kippusid vahetuma, teadusagentuuri uurimistoetuste jaotamisel kogeti ebaedu, asutust ei soosinud isegi ilm. Suurema kärata alustas 1. jaanuaril 2023 kirjandusmuuseumi juhina tööd Piret Voolaid, kellelt küsin tema esimese tööaasta ja tulevikuplaanide kohta. Missuguste plaanidega ametisse asusite? Oma tegevuskava kõigis punktides lähtusin eeldusest, et meie kirjandusmuuseum on Eestis ja […] Vaata lähemalt ›
0
4. detsember, catania püha barbara päev mereväelased ja tuletõrjujad peavad katedraalis kõnet stiihiast paluvad pühakult eestkostet jõudu lainete taltsutamisel ja seda energiat mis on tulel minchia che poeti tublimad kui mina mulle meenub kirikusse astudes ikka iina aasamaa käitumisõpik 1968 heinz valgu pilt vulgaarsest naisest kes naerab turbanis mehe üle ja lapsest saati voolab verre […] Vaata lähemalt ›
0
Kõige mitmekülgsem produtsent on tänavusel teatriaastal olnud Eesti Draamateater: Tiit Ojasoo suurejooneliste tragöödiate („Macbethi“ puhul koos Ene-Liis Semperiga) kõrval on Juhan Ulfsaki stiilipuhas „Teoreem“, kus küünilisus siiruse soustis. „See „kaks ühes“ pakend võib oma mängulisuses osutuda Eesti Draamateatri publikule vängeks, aga Von Krahli teatris karastunule sobib,“ leiab teatrikriitik Maris Johannes. Missugune on olnud lõppev teatriaasta […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Marko linnaliinibussiga teatrist mööda sõitis, avanesid teatri kahepoolsed tillukeste ruutudega uksed. Marko tegi seda, mida tema elus tuli ette üha harvemini – ta üllatus. Oli alles keskpäev. Teatriuste ette olid statiividele pandud telekaamerad, nende juures igavlesid operaatorid, oodates oma igavest võttepäeva. Harku taga tõmbus taevas tumedaks, kajakad tukkusid lohutult puuokstel, raadioeetrisse saabus lämmatav vaikus […] Vaata lähemalt ›
0
Selle üle, kes me oleme ja kuhu kuulume, võibki arutlema jääda ja ega me vastuses kokku leppida suuda. Kahe viimase aastaga on selginenud see, kes me olla ei taha: Venemaa mõjuväljas olev endine NSV Liidu liiduvabariik. Juriidiliselt oleme vastu võetud mitmesse organisatsiooni nagu NATO ja Euroopa Liit, mis meid justkui demokraatliku Euroopa osaks on kinnistanud, […] Vaata lähemalt ›
103
I Raske on ette kujutada paremat hetke filmiaastast kokkuvõtete tegemiseks. Viimased suured filmiuudised on toonud Euroopa aasta parima dokumentaalfilmi ja rahvusvahelise dokumentalistide ühingu ehk IDA parima operaatoritöö auhinna Soome lahe lõunakaldale, Lõuna-Eesti suitsusauna. Anna Hintsi „Savvusanna sõsaratele“ (2023) jaanuaris hoo andnud „Sundance’i“ filmifestivali kavva valiti aga äsja lühianimatsioon „Miisufy“1. „Savvusanna sõsarate“ erakordne teekond, mis jätkub […] Vaata lähemalt ›
26
ÕS 2025 koostajad-toimetajad püüavad seniajani aru saada, mis on ÕSi sõna. Loetlenud juhuvalikut sõnu, väidavad nad: „nimelt on need kõik õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) sõnad. Samma ritta sobivad uuemast ajast uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt, mis on lisatud EKI ühendsõnastikku (ÜS) keeleportaalis Sõnaveeb. Seeläbi saavad nendest samuti ÕSi sõnad, mis ilmuvad järgmises ÕSis, „Eesti keele sõnaraamatus […] Vaata lähemalt ›
78
Aasta otsa kirjeldasid ja mõtestasid Sirbi autorid selles veerus oma lemmikkohti ja kohalolekut. Ligi viiekümne lühimõtte pealt ei saa küll teha veatuid sotsioloogilisi üldistusi, kuid üks sai selgeks: millise joonlauaga ka ei mõõdaks, ikka jagunevad kohad kaheks. Mustadeks ja valgeteks. Välja koorus ka see, kus on eestlaste kui purueurooplaste koha otsimise ja leidmise geograafiline piir. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.06.2026 15:47
Viimane uuendus: 15:44.
Uudiste reiting uuendatud: 15:43.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)