Henrikule 40. sünnipäevaks Humanitaaria peamine väljendusvorm on raamat. Sageli seetõttu, et humanitaari mõttelõng ei mahu ära moodsa teaduskommunikatsiooni põhilisse meediumi – teadusartiklisse. Nii sünnivad monograafiad. Kuid ka artiklikogumikel on siiani oma tähtis ja väärikas roll – koondada kokku need mõtted, mis muidu siin-seal laiali ning ähvardavad (teadus)perioodika üleküllastatud infovoos peagi unustusse vajuda. Henrik Sova „Semantiline […] Vaata lähemalt ›
27
Tänapäeva lugeja tunneb Medeia lugu tõenäoliselt klassikalise Ateena tragöödia versioonis. Antiikajal ulatus aga temaga seotud müütide ring tagasi juba arhailisse eepikasse ning leidis hiljem käsitlemist mitmesugustes variantides ja žanrides: lisaks tragöödiale ka koorilüürikas, eleegias, ajalooproosas, nii luule- kui ka proosavormis müüdikogumikes ning eepilise luule eri liikides. Samamoodi ei saa Linnar Priimäe „Medeiat“ hõlpsasti ühte kindlasse žanrisse […] Vaata lähemalt ›
48
Inimese elu on saladus. Kui ta elab, tundub see kõik päris avaliku asjana, me ju teame teda, mis seal siis ikka on, selge lugu! Niisugune ja niisugune inimene, tuttav, ja tema elu. Siis ta lahkub. (Kuigi see on eufemism surma koha, aga surma kohta ongi olemas ainult eufemisme.) Siis ta lahkub ja tõmbab nagu ukse […] Vaata lähemalt ›
82
Rebecca Zlotowski on üks paljudest viimastel aastatel esile kerkinud uue põlvkonna prantsuse naislavastajatest, kes on küll truuks jäänud prantslaslikule realistlikule suhtedraamale, aga suunavad filmide teemafookuse rohkem naistele. Zlotowski eelmine mängufilm „Suvetüdruk“1 oli just selline lugu kahest noorest neiust navigeerimas Prantsuse Rivieras hea elu lainetel. Filmiga tehti mitu huvitavat lüket: esiteks võttis Zlotowski sinna peaossa mängima […] Vaata lähemalt ›
0
Kristi Porila asutatud Filmstop OÜ on üks Eestis tegutsevatest väikestest filmileviettevõtetest, kel lühikesele tegutsemisajale vaatamata (asutatud 2019) on ette näidata tublid saavutused: tänavu jaanuaris sai Filmstopi levitatud „Kurbuse kolmnurk“1 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta parima levifilmi tiitli. Sel aastal on Filmstop rikastanud Eesti filmilevi veel selliste autorite nagu Ulrich Seidl ja Michelangelo Frammartino töödega, kohe jõuab […] Vaata lähemalt ›
99
Eestist on Euroopa Liidu tippametnikkonda jõudnud kaks peadirektori asetäitjat, need on Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi (DG RTD) peadirektori asetäitja Signe Ratso ning siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi (DG GROW) peadirektori asetäitja Maive Rute. (Formaalselt on liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei uuele poliitilise nõuniku ametikohale viiduna peadirektori tiitli säilitanud.) Mõistetavalt teevad Euroopa […] Vaata lähemalt ›
2
Andmed on kõige alus teaduse tegemisel, uute teadmiste loomisel ja riigi valitsemisel. Hiljutine Pere Sihtkapital SA lastetuse uuringust alguse saanud skandaal tõi esile kitsaskohad andmete kogumises, haldamises ja protsesside juhtimises. Probleemid on omakorda ühenduses rahastamisega – nii teadusrahastuse, Eesti eetikakomiteede süsteemi kui ka projektirahastuse korraldusega. Teadusrahastuse lahendamata probleemid – piiratud rahalised ja tugistruktuuride ressursid – […] Vaata lähemalt ›
105
„Kui asusin tööle muusikakooli direktorina, polnud mul õrna aimugi, mis mind ees ootab. Ees terendas heleroosa kujutlus toimivast süsteemist, muusikahariduse vajalikkusest ning väärtuslikust kohast Eesti ühiskonnas. Tegelikkus osutus jahmatavaks ning süsteem mittetoimivaks, sest asume justkui mingis hallis alas, mida keegi eriti ei mõista ja ka ei taha aru saada.“ Nii on 2020. aastal Eesti muusikaharidust […] Vaata lähemalt ›
0
Rudolf Tobiase oratoorium „Joonas“ 13. X Tallinna metodisti kirikus. Mirjam Mesak (sopran), Kai Rüütel-Pajula (metsosopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton), Raiko Raalik (bass); chorus mysticus: Maria Listra (sopran), Kadri Tegelmann (metsosopran), Endrik Üksvärav (tenor), Tamar Nugis (bariton). Rahvusooperi Estonia poistekoori lauljad, Eesti Filharmoonia Kammerkoor (koormeister Mai Simson), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. Rudolf Tobiase […] Vaata lähemalt ›
0
Ajakirjandus on erinevatele arvamustele avatud, kuid siiski „väravavalvega“ foorum. Üldjuhul päris igasugused arvamused löögile ei pääse, kuigi professionaalselt on ajakirjanikud huvitatud sellest, et arvamusruum oleks mitmekesine ja peegeldaks ka ühiskonnas olevaid seisukohti ning jõujooni. Uudiste puhul on valikute tegemine üsna lihtne. Uudisväärtuse kriteeriumid aitavad ajakirjanikul seada sündmused tähtsuse järjekorda. Kajastatakse sündmusi, mis lähevad korda suurele […] Vaata lähemalt ›
0
Ma ei ole veel kohale jõudnud. Ei teagi, kas peab otsima oma kohta elus, vist mitte. Sest kui selle koha kätte saan, siis mis troon see on, mille otsas kogu ülejäänud elu istun ja alla vahin. Mulle on vastik igasugune pürgimine, saavutusiha. Tähtis on tegelda huvitavate asjadega ja veel tähtsam on hingerahu. Selle seisundi poole […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on nahakunstnik Anne Kahar. Anne Kahar sündis 24. veebruaril 1948. aastal Tallinnas. Pärast XLVI keskkooli lõpetamist 1966. aastal asus ta õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti ja 1968. aastal nahkehistöö erialale Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti (ERKI), mille lõpetas 1973. aastal. Pärast ERKI lõpetamist töötas Anne Kahar jalatsikombinaadis Kommunaar kunstnikuna ja 1978. aastast meistrina ERKI nahkehistöö kateedris, edaspidi […] Vaata lähemalt ›
0
Kui maailmafilmi klassika, Dziga Vertovi „Inimene filmikaameraga“ (1924) inimideaal kinolinal oli utoopiline maailma vaatlev kunstnik, kel silmaks objektiiv ja sisuks valgust talletav filmilint, siis meie hulgast ootamatult lahkunud animafilmide operaator Urmas Jõemees kehastas oma eluajal seda filmikunsti utoopiat maa peal – tema elu sisuks oli animatsioonfilm, mida ta tegi ihu ja hingega. Kui kerida tema […] Vaata lähemalt ›
28
12. oktoobril lahkus 95aastasena kauaaegne särav raadiohääl, Eesti Raadio teadustaja Ly (Lydia) Koik. Lydia Toomik tuli raadiosse diktorite konkursile otse koolipingist, aga talle öeldi, et lõpeta enne kool ära, siis vaatame. Kui lõputunnistus käes oli, polnud raadios jälle vaba diktorikohta ja talle pakuti 1947. aastal tööd uudistetoimetaja ja reporterina ning mõni aasta hiljem sai ta […] Vaata lähemalt ›
0
Ugala teatri „Meie klass“, autor Tadeusz Słobodzianek, tõlkija Hendrik Lindepuu, lavastaja Tanel Jonas, kunstnik Kristjan Suits, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Rauno Zubko, valguskujundaja Mari-Riin Paavo. Mängivad Klaudia Tiitsmaa, Jaana Kena, Terje Pennie, Alden Kirss, Jass Kalev Mäe, Rait Õunapuu, Margus Tabor, Tarvo Vridolin, Aarne Soro ja Peeter Jürgens. Esietendus 16. IX Ugala teatri väikeses […] Vaata lähemalt ›
51
Pärnu Linnaorkestri 30. hooaja avakontsert „Meresinine“ 12. X Pärnu kontserdimajas. Johan Randvere (klaver), Justas Šervenikas (klaver, Leedu), Pärnu Linnaorkester, dirigent Henri Christofer Aavik. Kavas Kirke Karja „Juubelifanfaarid“ (esiettekanne) ning Wolfgang Amadeus Mozarti ja Felix Mendelssohn-Bartholdy muusika. Nädal tagasi algas Pärnu Linnaorkestri 30. hooaeg, mille jooksul täitub ka 30 aastat väikelinna sümfooniaorkestri asutamisest. Üleriigiline meedia ei ole […] Vaata lähemalt ›
0
Joosep Susi toob Loomingus mulluste luuleraamatute ülevaates ühe tänapäeva eesti luule peamise tunnusena välja luulekogu kui terviku domineerimise üksikteksti üle.1 Piret Põldveri luulegi pole siinkohal erand. Juba tema debüütkogu „Alati nii järsku“ (2020) kohta kirjutas Aare Pilv: „Mõned raamatud kõnelevad eelkõige tervikuna, s.t kui neid lugeda pigem mõtte- ja tundepäevikuna.“2 Samasugune „avameelne enesepoetiseerimine“3 on iseloomulik […] Vaata lähemalt ›
0
Rein Rannapi autorikontsert „Minu muusika“ 15. X Vanemuise kontserdimajas. Tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor, kammerorkester Kristjan Järvi Ensemble, Riivo Kallasmaa (oboe), Piibe Talen (klavessiin) ja Mari Kalkun (laul), dirigent Kristjan Järvi. Kavas Rein Rannapi looming, sh uudisteose „Cantus borealis“ esiettekanne. Rein Rannapi muusika tõi äkitsi kurakätt pöördunud sügisilmadesse kamaluga soojust ja lohtu. Läksin ettevaatlikult: kes ikka […] Vaata lähemalt ›
0
Kateriin Rikken SÕÕM 20.10.-14.11.2023 Alates reedest, 20. oktoobrist näeb Hop galeriis Kateriin Rikkeni näitust „Sõõm“. Sõõm… sõõm värsket õhku. Sõõm õhku, mis ei tule värske õhu käes jalutamisest, vaid sõõm õhku, mis tuleb piiride ületamisest iseendas. Sõõm vabastavat energiat, mis voolab veresoontesse improvisatsiooni käigus, sõpradega jämmides, ennastunustavalt tantsides, liueldes juhuslikes absurdsetes olukordades. Kõik ootamatu, mis […] Vaata lähemalt ›
0
„Hästi balansseeritud Ugala“, Tambet Kaugema vestleb Liis Aedmaaga Vestlusring näituse „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ teemal Sander Tamm, Toomas Haldma, „Tulemuslikkuse hindamine ja juhtimine on muusikakoolide arengu võti“ Kuidas ehitada teadmispõhist riiki ehk Eesti teaduskorraldus vajab remonti Ragne Kõuts-Klemm, „Arvajatest“ Estonia juurdeehitis Jaak Allik, „Estonia juurdeehitis – kuidas edasi?“ Intervjuu Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Oliver Alveriga Riin Alat Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
100% 100 |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.03.2026 16:20
Viimane uuendus: 16:18.
Uudiste reiting uuendatud: 16:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)