Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
5. jaanuaril 2024 lahkus Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Toomas Haldma. Jääme teda meenutama südamliku õppejõu, kauaaegse teadlase ja toetava kolleegina. Toomas Haldma sündis 21. novembril 1957 Tartus. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1981. aastal majandusküberneetika eriala cum laude. Toomase enda sõnul oli erialavalik pooljuhuslik, kuid õige pea pärast õpingute alustamist mõistis ta, et oli teinud suurepärase otsuse. […] Vaata lähemalt ›
0
„Loomingu Raamatukogu kuldsarjas“ taasavaldati kaks Jorge Luis Borgese jutukogu. Tolle argentina kirjaniku austajale paras pettumus. Seitsmekümne kuue aastase „Liivaraamat“ ja kaheksakümne nelja aastase „Shakespeare’i mälu“ ei küüni neljakümne viie aastase „Fiktsioonide“ ja viiekümneaastase „Alephi“ meisterlikkuseni. Klaarika Kaldjärve saatesõnas korduv mõiste „ideed“ on raugastunud Borgesel ammendunud, fall’n into the sere, the yellow leaf, nagu ta ise […] Vaata lähemalt ›
24
Romaani „Puust palitu“ tegevus toimub 1931. aastal Pohjanmaal. Mitu korda raseduse katkemise üle elanud Elena õmbleb oma abikaasa kirstuäris ämma õpetust mööda sarkadesse polstreid. Englund kirjeldab raskepärast soome elu, kus leib tuleb lauale kõva tööga ja õrnust asendab mühatus enne pealeronimist. Töö kirstuäris rusub mõnevõrra, ent inimesed surevad sajaprotsendilise kindlusega ja kliente jätkub ning õmmeldes saab […] Vaata lähemalt ›
69
Anna Englundi „Puust palitu“ Jorge Luis Borgese „Liivaraamat“ ja „Shakespeare’i mälu“ film muusikalisest improvisatsioonist „Extempore. Vabanedes teadvuse tegevusest“ Soome Rahvusteatri „Pentti Linkola – kas meiesugune?“ ja „Europeana“ mängufilm „Unenäo stsenaarium“ In memoriam Toomas Haldma Esiküljel Kristi Grišakov. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Sadade 2023. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on: Sveta Grigorjeva, Lauri Laanisto ja Ardo Ran Varres. Koreograaf, tantsija, luuletaja ja publitsist Sveta Grigorjeva avaldas Sirbis rea programmilisi kaastöid: „Kuidas portreteerida naist?“, „Emadus kui revolutsiooniline praktika“, „Holokausti-maailmast hoolimise-maailma“, „Rohkem võimestavaid naisi ja mitte meestest halle kardinale!“. Bioloogi ja […] Vaata lähemalt ›
0
Sirbi 2023. aasta laureaadid „Tuleviku uurimine juhatab mugavustsoonist välja“, Merle Karro-Kalberg vestleb Kristi Grišakoviga Jürgen Karvak, Tuul Sepp, „„Kujuta ette““ Reiko Lill, „Kuidas kineetiline konflikt kandub üle küberruumi“ Priit-Kalev Parts, „Maailm on väsinud revolutsioonidest“ Margus Ott, „Argidialektika XXIII. Pühendumus ja rahutus“ Intervjuu kooridirigent Heather MacLaughlin Garbesiga režissöör Martti Heldega režissöör Jyrki Haapalaga budismiuurija Richard F. Gombrichiga Esiküljel Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 12.01 kl 18 avaneb Maarja Niinemägi isikunäitus PIIRATUSE PIIR A-Galerii SEIFIS. Näitus püsib avatuna kuni 23.02. Isikunäitusel PIIRATUSE PIIR esitleb Maarja Niinemägi sõrmuseid, mille loomisel on kunstnik kasutanud erinevaid materjale ning tehnoloogiaid, näiteks titaan, pühvlisarv, eebenipuu, graveerimine, neetimine ja anodeerimine. Suuremate abstraktsete ehete valmistamine on disaini ja ehtekunsti piiridega mängiv loominguline praktika. Maarja Niinemägi: […] Vaata lähemalt ›
0
Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2024. aasta teaduspreemiate määramiseks. ELUTÖÖPREEMIA (kaks preemiat, á 40 000 eurot) Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on esitatud: Olav Aarna Irina Belobrovtseva Ene Ergma Toomas Karjahärm Jakob Kübarsepp Krista Loogma Tiiu Märss Tiia Tulviste Raivo Uibo Leo Võhandu AASTAPREEMIATE (kaheksa preemiat, à 20 000 eurot) määramiseks on […] Vaata lähemalt ›
0
26. Valve-Liivi Kingissepp, „Kuidas tuli õ-täht eesti kirjakeelde?“ 16. IX 2016 27. Jens Jaanimägi, „Miks kapitalismi lõpp on ka maailma lõpp?“ 25. VIII 2023 28. Andres Aule, „ Eitus“ 19. V 2023 29. Eero Epne, „Viimane eksistentsialist“ 22. XII 2023 30. Kaarel Tarand, „Üks sõna, suur tüli“ 19. V 2023 31. Mati Rahu, „Auhinnasadu“ 6. […] Vaata lähemalt ›
0
Kadunud ja mõrvatud põlisrahvaste naistele ja internaatkoolides ellujäänutele. Just neile pühendab inuiti laulja Tanya Tagaq oma värskelt eesti keeles ilmunud raamatu „Lõhkine hammas” ja pole juhus, et neist tuleb juttu ka tema portreefilmis „Alati terav” (Ever Deadly), mis avab järgmisel kolmapäeval Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja uue hooaja. Vaatajate ette ei jõua mitte ainult selle erakordse muusiku, vaid terve inuiti rahva lugu, […] Vaata lähemalt ›
0
Leon Höllhumeri näituse “Vojaaž” avamine 11. jaanuaril kell 19 EKA Galeriis „Vojaaž“ räägib murtud südame tundest ja toksilise suhte dünaamikast isiklikus elus, mida saab üle kanda ka geopoliitilisele tasandile. Kas suhet inimesekeskse mõtlemise ja inimesest kaugemale ulatuva maailma vahel võib näha lähisuhtevägivallana? Kas tunda leina looduse hävinemise üle on poliitiline akt? Höllhumeri filmid on sündinud […] Vaata lähemalt ›
0
51. Jaan Sudak, „„Kadunud hõim“ – lugu rappa jooksnud elust“ 13. I 2023 52. Kaur Riismaa, „Vend Unt, õde Ojasoo“ 1. XII 2023 53. Karin Täht, Kenn Konstabel, „Kuidas tunnevad meie 15aastased õpilased end koolis?“ 22. XII 2023 54. Maarja Kangro, „Kallis nimi“ 26. V 2023 55. Sveta Grigorjeva, „Emadus kui revolutsiooniline praktika“ 12. V […] Vaata lähemalt ›
0
Henrik Visnapuu auhind Andreas Ventseli, Mari-Liis Madissoni, Mihhail Lotmani „Varjatud märgid ja salaühingud. Vandenõuteooriate tähendusmaailm“ Enno Tammeri „Tuumajaam aia taga“ kontsert „Jõuluks koju“ Ekspeditsiooni „3õde“ Ugala teatri „Koju“ Rakvere teatri „Vallatud võtted“ mängufilm „Tõotatud maa“ Amsterdami rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival IDFA In memoriam Ivar Murdmaa In memoriam Kirsti Laanemaa In memoriam Toivo Luhats Esiküljel Anti Saar. […] Vaata lähemalt ›
0
Anti Saar võttis mõne aasta eest oma raamatute kirjastamise enda peale ning viimased teosed on ilmunud tema enda Kolme Elu nimelise kaubamärgi alt. Äsja avaldatud kogumikuga „Puu põndakul“ on ta soovinud seada lugeja kogemust veelgi enam oma äranägemise järgi ja joonistanud ise raamatusse ka pildid. Nagu raamatu pealkirjas sõnastatud, on kujutatud peaasjalikult künkal kõrguvat puud – […] Vaata lähemalt ›
41
President Alar Karis vastas oma aastavahetuse pöördumises muuseas ka kõigile neile, kelle arvates Eesti riigil ei ole enam eesmärki: „On ikka – lisaks meie keele ja kultuuri kestmisele olla riik, kus on hea ning turvaline elada. Riik, mis on oma inimeste jaoks. See nõuab tarkust valitsejatelt ja ka valijatelt.“ Samal ajal, kui ta seda rääkis, […] Vaata lähemalt ›
0
Mul on sõber, kelle isa suri hiljaaegu. Sõber leinab – isa oli talle tähtis. Lähedase surm on elu muutev sündmus. Koos kalli kaaslasega kaob märkimisväärne osa tugivõrgustikust ning koe kõik ülejäänud niidid võtavad sisse veidi käändunud sihi. Tühimik tõmbab vaakumina endasse kõike ümbritsevat, täitub millegagi. Millegi käepärase, juhusliku, tervistava või ka mittetervistavaga, obsessiivse, kurva või tumedaga. […] Vaata lähemalt ›
52
Õnnis on teha midagi, mille järele pole mingit nõudlust. Anti Saar Eelkõige peente prantsuskeelsete tekstide tõlkijana tuntud Anti Saare „Puu põndakul“ on üks otsekoheselt meeldiv lugemine, olles samal ajal teosena üsnagi raskesti klassifitseeritav. Eeskätt on see raamat omalaadne kataloog, ühe obsessiooni tunniskiri: kõige aluseks on joonistused puudest, üheainsa kinniskujundi näiliselt lõputusse täienevad variatsioonid. Aga ühtlasi […] Vaata lähemalt ›
146
Haigustest saab väga põnevalt kirjutada, saati siis epideemiatest. COVIDi laineharjal ilmus Triinu Tamme tõlkes prantsuse kirjaniku Patrick Deville’i „Katk ja koolera“. Selle romaani peategelane on maadeavastajast arstiteadlane Alexandre Yersin, kes avastas 1894. aastal katkubakteri (tema järgi sai see nime Yersinia pestis) ning töötas välja katkuvaktsiini.1 1854. aasta koolerapuhangut Londonis Broad Streetil meenutab siiani mälestusmärk, haigust linnaruumi levitanud […] Vaata lähemalt ›
0
Läbipõlemine on viimastel aastatel jõuliselt esile tõusnud teema. Inimarengu aruande kohaselt on Eesti inimene Euroopas sotsiaalse isoleerituse poolest esirinnas, depressioonirisk on igal neljandal ja ärevushäirerisk igal viiendal täiskasvanul. Kuidas on aga lood õppejõududega? Akadeemilised töötajad on üks suurima läbipõlemis- ja stressiohuga silmitsi seisvaid ametirühmi.1 Uuringu „Akadeemilised töötajad teadmusühiskonnas“ põhjal tunnetab iga teine akadeemiline töötaja Eestis […] Vaata lähemalt ›
58
Akadeemilised maksupoliitika käsitlused erinevad poliitikas levivatest sageli suurel määral nii küsimuste püstituselt kui lähenemise viisidelt. Ilmselt ei ole liialdus öelda, et kõrgkooliõpikutest, Mirrlees Review’st1, teadusartiklitest jm vaatab vastu hoopistükkis teine maailm. Pahatihti seda, mida ökonomistid fännavad, üldsus kirub. Ei ole midagi imestada, kui meedias domineerib lobigruppide „ökonoomika“. Maksudele mõtlemine on siiski vajalik, kui me ei […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Läänlane.ee
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Diplomaatia
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 13:12
Viimane uuendus: 13:10.
Uudiste reiting uuendatud: 13:08.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)