EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA LAUREAADID Žürii: arhitektid Emil Urbel ja Kai Süda, disainerid Eva Liisa Kubinõi, Kristjan Mändmaa ja Marit Ilison, arhitektuuriteadlane Epp Lankots ning arhitektuuriajaloolane Mait Väljas. Peapreemia – Põltsamaa loss Arhitektid Margit Argus, Eliise Harjak (Studio Argus), Margit Aule (Lumia) ja Birte Böer. Sisearhitektid Margit Argus, Elo Liina Kaivo (Studio Argus), […] Vaata lähemalt ›
0
Põltsamaa lossikompleksi rekonstrueerimine. Arhitektid Margit Argus, Eliise Harjak (Studio Argus), Margit Aule (Lumia) ja Birte Böer. Sisearhitektid Margit Argus, Elo Liina Kaivo (Studio Argus), Margit Aule (Lumia). Konsultant Artur Ümar. Konvendihoone müüride ja katuse arhitektuur Ülo Mahoni, Andrus Rehemaa (ARC Projekt). Maastikuarhitektid Margit Argus, Eliise Harjak (Studio Argus), Margit Aule (Lumia), Sulev Nurme (AB Artes […] Vaata lähemalt ›
0
Värskelt ilmunud PISA 2022 tulemused andsid põhjust rõõmustada – Eesti õpilased on üha maailma tipus.1 Kuid uuringust ilmnes, et „2022. aastal õppis 73% Eesti õpilastest koolides, kus koolijuht nentis, et kooli suutlikkust õpetada takistab õpetajate vähesus ning 51% õpilastest õppis koolides, kus koolijuht nentis, et õppetöö on takistatud õpetajate ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu“.2 Õpetajate põua suurim […] Vaata lähemalt ›
0
Järgmise aasta 1. septembrist jõustub eestikeelsele õppele ülemineku seadus, mis puudutab kohe kõiki venekeelseid lasteaedu (kus käib ligi 13 000 last) ning järk-järgult lähevad ka koolid üle eestikeelsele õppele, venekeelsed põhikoolid (kus õpib üle 20 000 lapse) muutuvad täielikult eestikeelseks aastaks 2030. Suure osa avalikkuse jaoks on sellega reform tehtud, mis siin enam arutada. Ja üldse tundub enamikule eestlastele […] Vaata lähemalt ›
8
Ameerika ajaloolase ja ajaloofilosoofi Hayden White’i (1928–2018) viiekümne aasta eest (1973) ilmunud suurteos on nüüd lugeda ka eesti keeles. Kuulumist maailma mõtteloo võtmetekstide hulka kinnitab seegi, et tõlkimist ja väljaandmist on toetanud „Avatud Eesti raamatu“ programm. Juulis ilmunud „Metaajalugu“ asetus sarja 278. raamatuks, järgmise nelja kuu jooksul on aga jõutud seal avaldada juba veel vähemalt […] Vaata lähemalt ›
36
Otsustasin hiljuti kulutada mõned head tunnid oma väärtuslikust elust sellele, et koguda kokku kõik oma avaldatud kirjatööd (õnneks on see hulk täiesti hoomatav) ja rakendada nende peal kõiki mulle teadaolevaid algelisi korpuseanalüüsi vahendeid. See tähendab, lasta arvutil vaadata, mis sõnu ma siis õigupoolest kasutan, kuidas nad kokku panen, mis mustrid korduvad, kuidas keskmisest erinevad – sest […] Vaata lähemalt ›
171
Kui algas madin Raadio 2 õhtuse vööndi kaotamise teemal, oli mul ERRi lugedes tunne, nagu oleksin seda kõike juba kusagilt kuulnud. Läks mõni päev ja siis mul välgatas: paari aasta eest hakkasin seoses uurimistööga vaatama, mida on popmuusika subkultuuriilmingute kohta kirjutatud Nõukogude ajalehtedes. Sealt meie avaõiguslikus meedias esindatud retoorilised võtted tuttavad olidki. Seepeale otsisin ERRist […] Vaata lähemalt ›
226
Huddersfieldi nüüdismuusika festival (Huddersfield Contemporary Music Festival, HCMF), üks maailma mainekamaid nüüdismuusika festivale, toimus Inglismaal Lääne-Yorkshire’i maakonnas tänavu 17. – 26. novembrini 46. korda. Festivali programmis oli üle 50 ürituse: kontserdid, installatsioonid, näitused, vestlused ja töötoad, sh 20 maailma esiettekannet ja 34 Inglismaa esiettekannet. Selle aasta festivali keskmes oli Leedu ja Iiri nüüdismuusika. Rääkisime festivali […] Vaata lähemalt ›
0
„Orchidelirium Expanded 2.0“, idee autor ja esitaja Kristina Norman, dramaturgid Linda Kaljundi ja Eero Epner, helilooja Märt-Matis Lill, videokunstnik ja tehniline teostaja Erik Norkroos, valguskunstnik Henry Kasch. Videotes esinevad Karolin Poska, Teresa Silva ja Mari Mägi, laval Janis Valk. Esietendus 3. V Tartu Elektriteatris. Kristina Normani „Orchidelirium Expanded 2.0“ on performatiivne jätk 2022. aasta Veneetsia […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Ja kuningas ütles, kui imeline masin“ („And the King Said, What a Fantastic Machine“, Rootsi-Taani 2023, 88 min), režissöörid-stsenaristid-operaatorid Maximilien Van Aertryck ja Axel Danielson. Lugesin läbi kõik netiarvustused ja mõtlesin, kui kehvad need ikka on. Nende autorid on need, kes kirjutavad ühe näpuga sõnumeid, räägivad, kui jube on ühismeedia, ja lõpuks köhivad sappi Facebooki […] Vaata lähemalt ›
0
2024. aastal saab kunsti investeerimises näha pilti, mis ei jää oma keerukuselt ja erutavuselt alla selle kütteks olevatele kunstiteostele. Hoolimata ebakindlusest maailma majanduses on kunstiturg osutunud märkimisväärselt stabiilseks. Siin ei peegeldu üksnes selle tugevus, vaid see näitab, et juurdumas on kunsti tunnustamine elujõulise investeerimiskategooriana. Art Baseli, UBSi, Deloitte’i ja Arttacticu andmed paljastavad, et erinevalt traditsiooniliste […] Vaata lähemalt ›
6
Kuus aastat tagasi ilmus artikkel Eesti kunstioksjonite kõigi aegade kümne kalleima teose kohta.1 Sellega algas meie meedias täiesti omaette oksjonite hinnadiskursus: igal kevadel ja sügisel, mil peetakse traditsiooniliselt oksjoneid, hakkas ilmuma uudiseid, milline töö sel või tol oksjonil seekord kõige kallimalt müüdi. On mõistetav, et hinnad pakuvad huvi ning eriti erutav on sobrada võõrastes rahakottides […] Vaata lähemalt ›
0
Sellest on juba mitu head aastat möödas, kui võtsin kastist välja ning taasasetasin raamaturiiulile „Eesti nõukogude entsüklopeedia“ köited, et toonane teave oleks hõlpsasti kättesaadav. Seda nii toimunud sündmuste kui üksikute persoonide kohta. Mida siis kirjutab Adamson-Ericu nõukogudeaegsest elust ja tegevusest 1968. aastal avaldatud entsüklopeedia esimene köide? „Töötas 1940–41 kunstnike organiseeriva toimkonna sekretärina; 1941–44 Nõuk. tagalas. […] Vaata lähemalt ›
0
Põhja põlisrahvaid peetakse üldiselt rahumeelseteks ning Venemaa poliitikaga kohanduvateks. Käimasolev Venemaa kallaletung Ukrainale on mõjutanud põhjarahvaid erineval moel ja määral. Seejuures pole obiugrilased ega samojeedid selle sõja suuremate kannatajate seas ega kosta sealt Uuralite kandist ka erilist avalikku protesti. Siberi omi ei pruugigi huvitada kauged sündmused. Üks handi naine ütles kunagi, et nad ei tohi […] Vaata lähemalt ›
17
Karksi-Nuia kolisime perega Tallinnast aastal 1985, kui olin kaheteistkümneaastane. See kant oli mulle tuttav juba ka varem, kuna vanaema (ja ema noorpõlve) kodu asus sealt ainult viisteist kilomeetrit lõuna pool, Taagepera kandis. Esialgu olin ma Karksi-Nuias hõivatud ainult kooli- ja alevieluga. Üksi ma alevist palju väljas ei käinud. Perega küll. Asi hakkas muutuma vahest alles […] Vaata lähemalt ›
63
Tule ja valgusega on seotud kümneid kõnekujundeid: „kires leegitsema“, „uudishimust põlema“, „miilav tunne“, „tuhast fööniksina tõusma“, „sädeinimene“, „palavalt armastama“, „tuliselt kahetsema“, „pimedusega löödud“, „sütitama“, „lahvatanud anne“, „kustunud eluküünal“, „moraalne majakas“, „valgustatud monarh“, „illuminaatide vandenõu“. Ja lõppude lõpuks jõuab Kalev koju siis, kui pirrud kahest otsast lausa löövad lõkendama. Neis väljendeis on pateetikat. Minu põlvkond mäletab […] Vaata lähemalt ›
0
„Minul aga on ülim aeg asuda teele Donegali poole.“ Nii ütles Tume Patrick, sidus kompsu laukapuust kepiga õlale ja seadis sammud põhja poole viivale teele. Raamatust „Torupill, haldjad ja hiiglased“ tuttav teadmamees ja tema kodupaik Donegal on millegipärast püsinud meeles juba lapsepõlvest. Ükskord saingi Donegali. Kuulanud kontserdil Christy Moore’i, seadsin edasi sammud suure mäe Errigali […] Vaata lähemalt ›
0
Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Eesti riigil ja eesti rahval on põhjust seda sünnipäeva väärikalt tähistada, uhkust tunda ning rõõmustada oma keele, oma kultuuri üle. Vaata lähemalt ›
0
Hiljaaegu jõudis Saksamaalt Eestisse kurb teade – lahkunud on Brigitte von Engelhardt. Paruness Brigitte von Engelhardt on tuttav paljudele eestlastele kui suur estofiil, inimene, kes Eestit tundis ja armastas ning kellel oli siin hulgaliselt sõpru. Brigitte von Engelhardti kodu Berliinis Charlottenburgis oli ikka lahkesti avatud neile eestlastele, keda Saksa-Eesti suhete arendamine ja tugevdamine ning huvi […] Vaata lähemalt ›
12
Mängufilm „Nähtamatu võitlus“ (Homeless Bob Production, Eesti-Soome-Kreeka-Läti, 115 min), režissöör-stsenarist Rainer Sarnet, operaator Mart Taniel, helilooja Koshiro Hino, produtsent Katrin Kissa. Osades Ursel Tilk, Ester Kuntu, Indrek Sammul, Kaarel Pogga, Rain Simmul, Tiina Tauraite, Mari Abel, Maria Avdjuško jt. Viimastel kuudel olen mitme filmiinimesega kõneldes õhust püüdnud vihje või ka kaunis selge seisukoha: Sarneti teos […] Vaata lähemalt ›
32
Populaarsemad allikad
Meediavalvur
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.06.2026 17:15
Viimane uuendus: 17:14.
Uudiste reiting uuendatud: 17:13.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne