Kui mõni poliitik sulle seletab, et astmeline tulumaks pole majandusele hea, siis ära teda usu. Sulle vaatab vastu mõtteviis, mis kuulub Reagani ja Thatcheri ajastusse: „Hoia kõrge sissetulekuga inimeste maksukoormust madalal, küll siis nende rikkuse kasv kogu ühiskonnale kasu toob.“ Inglise keeles väljendab seda termin trickle-down (otsetõlkes „alla nirisemine“), aga tänapäeval seda enam tõsises toonis […] Vaata lähemalt ›
132
Arengukava tähendus Asutuse käekäigule on tohutu, sest selles dokumendis talletatakse Asutuse strateegilised eesmärgid ja edasised prioriteedid. Kui kavas pole mingit tööd eesoleva aja, näiteks viisaastaku kohta kirja pandud, ei tohi sellega alustada. Kui aga vaim ikkagi nõuab, käed sügelevad ja tähtede seis soodsaks osutub, et võtta ette too, kavasse panna unustatud tegevus, tuleb palju aega […] Vaata lähemalt ›
6
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ehk KKEK on kunstielu korraldav eksperdiinstitutsioon, kes on avalikkusele eeskätt tuntud rahvusvahelise koostöö edendaja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni korraldajana. Ehkki regulaarset näitusetegevust keskusel ei ole, tegeleb kollektiiv pidevalt mitmel rindel nii kureerimise kui ka muud tüüpi kunstikultuuri sisuloomega, näiteks hiljuti lõppes Islandil biennaal „Sequences“, mis pälvis rohkelt rahvusvahelist kajastust. Aastalõpu tagasivaateid […] Vaata lähemalt ›
16
Eesti Teatri Agentuuri ning EMTA lavakunstikooli teemapäev „teater | kestlikkus“ 13. XI Tallinnas EMTA peamaja kammersaalis. Eesti Teatri Agentuur on pärast heitlikke pandeemia-aastaid tänuväärselt taas sisse seadnud tava korraldada teemapäevi, mis annavad võimaluse keskenduda ühele (aktuaalsele) märksõnale ja avada teatrikunstikeskselt selle tausta. Ent kui varem on teemad puudutanud eelkõige kunstilisi vormivalikuid – „teater | tants“ […] Vaata lähemalt ›
110
20. novembril kiitis Tallinna volikogu heaks jätkusuutliku linnaliikluse kava. Detsembrikuu esimeses Sirbis rääkisid uutest eesmärkidest abilinnapead Madle Lippus ja Vladimir Svet. Seatud on ambitsioonikad eesmärgid: liiklussurmade nullini viimine, nullheitmega ühistransport aastaks 2035 ja ühissõidukite kasutajate arvu suurendamine, investeerimine jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalustesse ning suurarenduste takistamine sinna, kus puudub ühissõidukiühendus. Järgnevalt kommenteerib Tallinna uut kava […] Vaata lähemalt ›
36
Novembri alguses esitletud Tallinna mereala visioon on tekitanud palju vastakaid arvamusi – hea võimalus algatada avalik arutelu. Siinkohal selgitame visiooni autoritena* selle lahenduse tagamaid ja linnaehituslikke põhimõtteid. Arutelu jätkub: tuleb otsustada, millist mereäärt soovime. Taust Tallinna mereala visiooni tausta avamiseks tuleb alustada kaugemalt. Seni on linna planeerimisel lähtutud linna eneseregulatsiooni põhimõttest. Enamasti arendaja algatatud linnaplaneerimine, […] Vaata lähemalt ›
0
November on hingedekuu ning tajusin – langedes ühtlasi klišeede küüsi –, et pimedus ja sombused ilmad on juhatanud inimesed sisekaemuse radadele. Kuldsooja sügise ja jõuluootuse vaheline aeg täitus väliselt kireva sagimisega, millesse ära eksides sai meelerahu leidmiseks pöörduda kunsti poole. Alatasa tabasin end mõtlemast, kuis muusika leiab inimesed siis, kui nad seda vajavad. Või hakkab […] Vaata lähemalt ›
0
Geoloogi ameti juurde kuuluvad välitööd, tihtipeale viivad need asustusest kaugetesse paikadesse, kus töötatakse ekstreemsetes ja füüsiliselt nõudlikes tingimustes. Suurte ekspeditsioonide ajastul XV–XVIII sajandil ja isegi XX sajandi alguses kaasnes nendega hulk tõsiseid ohte. Näiteks 1930. aastal Gröönimaale suundunud mandrite triivimise teooria eestvedaja Alfred Wegener sealt enam ei naasnudki. Nii Wegenerile eelnevaid kui ka järgnenud geolooge […] Vaata lähemalt ›
26
Inimesed arvutavad enamasti kümnendsüsteemis. Oleme harjunud pidama kümne astmeid ehk niinimetatud ümmargusi arve – kümme, sada, tuhat, kümme tuhat … – kuidagi eriliselt ilusaks ja tähtsaks. Sada aastat elu on sümboolne tähis, mida paljud ihaldavad, aga milleni jõuavad vähesed. Sada aastat on soliidne iga ka ühe perioodiliselt ilmuva trükise jaoks. Neil päevil jõudis selle tähiseni […] Vaata lähemalt ›
0
Teaduse ökoloogilise jalajälje puhul peetakse tihti silmas eksperimentaalteadustega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Otsesed ja kaudsed kliimamõjud on aga igasugusel teadustööl. Näiteks käib kõikvõimalike välitöödega kaasas praht, sekkutakse koosluste või kogukondade ellu ja ka ettevaatlikul teadustööl võib olla ettearvamatuid tagajärgi. Kõik teadlased kasutavad IT-teenuseid ning tehisaru laiema kasutusega kaasneb suurem energiavajadus. Prognoositakse, et 2027. aastaks kasutavad AI serverid […] Vaata lähemalt ›
0
„Saaksime teie õpilasi kaitsta. Saaksime teie eest ohtusid tuvastada“ – need on lubadused, mis potsatavad Ameerika Ühendriikide koolidirektorite postkasti iga kord, kui on toimunud järjekordne ohvriterohke koolitulistamine.1 Ka paljud lapsevanemad on avastanud tehnilised abimehed, mis lubavad sümboolse kuutasu eest lapsed küberohtudest eemal hoida ja kindlustada lapsevanematele südamerahu. Kuivõrd realistlik on aga loota, et südamerahu on […] Vaata lähemalt ›
0
Ajalookirjutus on halastamatu. Veel hiljuti oli eestlastele Anna Hedwig Bülli nimi võrdlemisi võõras. Ometi oli XIX sajandi lõpus Haapsalus sündinud baltisakslasest naise elu nagu seiklusfilmis: ta töötas Osmanite impeeriumis kristliku misjoni lastekodus ning kui 1915. aastal pandi armeenlaste kallal toime genotsiid, päästis ta surmast lugematu hulga orbe ja leski. Ka hiljem Süürias aitas Büll avada neile varjupaiku, […] Vaata lähemalt ›
0
29. novembril kuulutati Yle otsesaates välja tänavused Finlandia kirjandusauhinna laureaadid kolmes ehk ilukirjanduse, aimekirjanduse ning laste- ja noortekirjanduse kategoorias. Kõige kaalukam Finlandia auhindadest on kahtlemata parimale ilukirjanduslikule teosele määratud auhind. Kui auhind 1984. aastal loodi, võisid sellele kandideerida kõik ilukirjanduse alla kuuluvad teosed, ent 1990. aastate alguses hakati sellega tunnustama vaid romaane. Põhjus oli proosaline: romaan on […] Vaata lähemalt ›
120
Viimastel aastatel on teadlased tulnud lagedale mitme uuringuga, mis osutavad riigiti uudiste vältimise kui nähtuse laienemisele. Põhjusena toovad needsamad uuringud välja, et infost küllastunud keskkond võib mõjuda meediatarbijate vaimsele tervisele halvasti. Uudiste üldine foon on negatiivne ja konfliktne. See rusub, tekitab ärevust ja hirmu. Seetõttu soovitatakse meediatarbijatel väga hoolikalt läbi mõelda, mida jälgitakse, kujundada endale […] Vaata lähemalt ›
0
Minu koht on teatris, ükskõik millises. Mulle meeldib see hetk, kui tuled kustuvad ja lava valgeks läheb. Lavastused, kus keegi publiku tulles laval ootab, on pettumus. Justkui oleks hiljaks jäänud, sest näitlejad on juba valmis. Kõige mugavamad toolid on Ugala teatri suures saalis. Ma kaalun palju ja mulle sobivat tooli pole lihtne leida. Kõige rohkem […] Vaata lähemalt ›
142
Füürer Praissi laureaatide Terje Ojaveri ja Billeneeve näitus Metropoli galeriis 6m2 ja Kapis 25. XI 2023 – 2. I 2024. Metropoli galerii põhinäitusepind 6m2 tegutseb 2009. aastast Vana-Kalamaja tänava lõpus tsaariaegses väärika ajalooga, moodsatest remondistandarditest süütult puutumata majas. 2021. aasta suvest saadik on samas saadaval teinegi näitusepind – kartoteegikapis paiknev Metropoli Kapp. See on omaette […] Vaata lähemalt ›
134
Läti teatri esitlusfestival „Skate“ 2. – 5. XI Riias. Julguse ja teravuse poolest annavad lätlased eestlastele silmad ette, vähemalt nii paistab pärast Riias neljal päeval nähtud kaheksat lavastust. Kolmest siinkohal mõne lausega. Sõjaõud destilleerituna laval. Kui novembri esimese laupäeva õhtul Riia Uue teatri majast välja astusin, oli esimene mõte, et nüüd olen ma näinud Vene-Ukraina sõda. Tuhandeid uudisfotosid […] Vaata lähemalt ›
6
Meenutame, et muinasjutte on kogutud kõigest sadakond aastat. Vladimir Propp Kaks raamatut, mis sedapuhku tulevad vaatlusele, on kirjutatud folkloristika edendamise sihiga. Sääraselt nimetatud teadus areneb pidevalt, see peaks olema üldiselt tuntud, olgu peale et väga kaua pole uurimistöö jätkunud. Prantslaste sõnaraamat („Le Petit Robert“) annab teada, et „folk-lore“ (’teadus rahvast’) tuli kasutusele alles 1846. aastal […] Vaata lähemalt ›
0
Jorge Luis Borges oli üks omanäolisemaid XX sajandi kirjanikke. Õigustatult seostatakse temaga selliseid märksõnu nagu mälu ja unenäolisus, maagiline realism ja sümbolism, labürindid ja peeglid, kabalistika ja kõiksus. Borgese „Liivaraamat. Shakespeare’i mälu“ (tlk Kai Aareleid) uustrüki varjus kulutan mõned read sellele osale Borgese loomingust, mida pahatihti temaga ei seostata – poliitikale ja poliitilisusele. Borgest nähakse kui reaalsusest eraldunud […] Vaata lähemalt ›
14
Kontsert sarjas „Meistrid laval“ 29. XI EMTA suures saalis. Mari Poll (viiul), Henry-David Varema (tšello) ja Mihkel Poll (klaver). Kavas Tõnu Kõrvitsa „Islands“ ehk „Saared“ (esiettekanne) ning Ester Mägi, Heino Elleri ja Artur Lemba muusika. Meie muusikaelu praegu tooniandvaim klaveritrio Poll-Varema-Poll pakkus novembri eelviimasel õhtul toeka võimaluse sisse elada eesti klaveritrio loomingu ajaloolisesse paremikku: Ester […] Vaata lähemalt ›
53
Populaarsemad allikad
Pere ja Kodu
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Levila
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.06.2026 18:37
Viimane uuendus: 18:34.
Uudiste reiting uuendatud: 18:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)